Täna oodatakse Suurbritannia lahkumisele heakskiitu

Novembri keskel üle aasta väldanud läbirääkimiste järel said Euroopa Liit ja Suurbritannia lõpuks ühele nõule reeglites, mida järgida Suubritannia lahkumisel liidust. Ainus, kes tulemusega mandri poolelt tõsiselt rahul ei ole, on Hispaania, kes ootas paremaid tulemusi Gibraltari rindelt.

Nii ongi Hispaania peaminister Pedro Sanchéz korduvalt ähvardanud kogu kokkuleppe vetostada, kui ei saabu kirjalikku kinnitust selle kohta, et Suurbritannia ja Euroopa Liidu tulevane vabakaubanduslepe hakkab igal juhul katma ka Gibraltarit.

Saksamaa ja teisedki liikmesriigid on samal ajal rõhutanud, et lahkumislepet ega nädalavahetuse poliitilist avaldust Ülemkogu enam "lahti võtta" ei tohiks. Euroopa Liidu õiguse järgi on brittidega sõlmitavale leppele Ülemkogul vaja vaid "tugevat enamust", mis tähendab, et Hispaania seda tegelikult vetostada ei saa, kuid ajalugu on näidanud, et Ülemkogul eelistatakse alati konsensuse saavutamist, kirjutas Financial Times.

Eesti on samal ajal tulemusega rahul. "Nii lahkumislepingu eelnõus kui ka tulevikusuhte deklaratsioonis on Eesti huvid-mured kajastatud. Me oleme selles protsessis seisnud selle eest, et Euroopa Liidu 27 jääjat oleksid võimalikult ühtsed. Oleme seisnud selle eest, et Eesti huvid oleks kaitstud, ja mõistagi oleme seisnud ka selle eest, et tulevikusuhe Ühendkuningriigi ja Euroopa Liidu vahel oleks positiivne, konstruktiivne ja mõlemapoolselt kasulik," ütles välisminister Sven Mikser neljapäeval valitsuse pressikonverentsil.

Kuna Eesti jaoks ei ole tegemist nii-öelda välislepinguga, vaid lepinguga Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi vahel, siis riigikogu seda lepingut ratifitseerima ei pea, küll aga peavad seda tegema Euroopa Parlament ja Ühendkuningriigi parlament.

"Ühendkuningriigi parlamendis on juba enne aasta lõppu kavandatud, inglise keeles öeldakse meaningful vote, ehk siis hääletus, mis peaks andma selge indikatsiooni selle kohta, kas saavutatud kokkulepe naudib toetust ka Ühendkuningriigi seadusandjalt," rääkis Mikser.

Võrreldes Ülemkogu võrdlemisi soosiva lähenemisega kujuneb Suurbritannia hääletus kindlasti keerulisemaks. Kogu lahkumislepe sõltus läbirääkimiste lõpuks sellest, mis saab piiriküsimustega Iiri saarel, kus pidi olema tagatud samaaegselt see, et Põhja-Iirimaa ja Iiri vabariigi vahele ei teki füüsilist piiri, ning samal ajal pidi olema tagatud see, et Põhja-Iirimaa ja Suurbritannia vahele ei tekiks mingit tollipiiri.

"See on teema, millel on selge julgeolekuline dimensioon, kuivõrd pelgalt 20 aastat on möödunud suure reede rahuleppest ja vägivalla lõppemisest unionistide ja vabariiklaste vahel Iiri saarel. Aga teisest küljest on see loomulikult Suurbritannias sealse koalitsiooni väiksemale osapoolele küsimus Suurbritannia suveräänsusest Põhja-Iirimaal. Ja see on Euroopa Liidule kindlasti küsimus tolliliidu ja ühisturu terviklikkusest," selgitas Mikser.

Novembri keskel sõlmitud lahkumisleppe tingimused olid Suurbritanniale võrdlemisi rasked. Riik nõustus kaheaastase üleminekuperioodi vältel järgima Euroopa Liidu konkurentsi- ja riigiabireegleid ning alluma Euroopa Kohtu otsustele. Piiratud on võimalused kalduda liiga kaugele Euroopa Liidu töö-, keskkonna- ja maksualasest regulatsioonist. See hõlmab ühtlasi tooride seas eriti ebapopulaarseid tööajadirektiivi ja taastuvenergia eesmärkide nõudeid.

Lahkumislepet on vahepeal siiski natuke parandatud. Esimesest versioonist võis jääda mulje, et üleminekuperioodi võib ühekordselt pikendada vaat et sajandi lõpuni, nüüd on täpsustatud, et pikendada saab seda 1–2 aasta võrra, ehk maksimaalselt 2022. aastani.