Kristjan Pruul • 14. november 2018
Jaga lugu:

May andis alla

Aasta kestnud Brexiti läbirääkimised on andnud esimesed tulemused, kuid peaministril tuleb saadud lepe läbi suruda ka tõrksast valitsusest ja parlamendist  Foto: Reuters/Scanpix

Suurbritannia ja Euroopa Liit jõudsid pärast aasta kestnud lahkumisläbirääkimisi esialgsele kokkuleppele, kuid peaminister Theresa May oponendid parteis, koalitsioonis ja parlamendis peavad seda brittide kapituleerumiseks ning lubavad tulist vastuseisu.

Eile õhtul lekkinud detailid esialgsest kokkuleppest näitavad, et selle saavutamine tuli peaministrile raske hinnaga, kirjutab Financial Times. Selleks, et vältida tollipiiri Põhja-Iirimaal pidid britid loobuma mõttest ajada iseseisvat väliskaubanduspoliitikat ja sõlmida vabakaubandusleppeid.

Selleks, et Suurbritannia saaks vähemalt mingi aeg jätkata Euroopa ühtses tolliliidus, peab riik järgima ELi konkurentsi- ja riigiabireegleid ning alluma Euroopa Kohtu otsustele. Piiratud on võimalused kalduda liiga kaugele Euroopa Liidu töö-, keskkonna- ja maksualasest regulatsioonist. See hõlmab ühtlasi tooride seas eriti ebapopulaarseid tööajadirektiivi ja taastuvenergia eesmärkide nõudeid.

Põhja-Iirimaa sai kaalukeeleks

Kõigi nende nõuete vastu pidi EL omalt poolt loobuma vaid osaliselt oma positsioonist Põhja-Iirimaa küsimuses. Mõlemad osapooled olid juba varem nõustunud, et ükskõik kuidas Brexit ei lähe, kindlasti tuleb vältida olukorda, kus Põhja-Iirimaa ja Iiri Vabariigi vahel tekiks päris piiritsoon või katkeks kaupade vaba liikumine.

Kõneluste ELi esindaja Michael Barnier oli varem nõudnud, et igaks juhuks peab leppes olema kirjas, et Põhja-Iirimaa jääb Euroopa tollipiirkonda, seda ei saanud kuidagi aga lubada britid, sest see oleks võinud kõige halvema stsenaariumi puhul tähendada, et tollipiir tuleb Põhja-Iirimaa ja ülejäänud Suurbritannia vahele.

Sellest punktist loobumise eest nõudiski Euroopa Liit, et tolliliitu jäämise eest peab Suurbritannia tagama, et tegevustingimuste erinevus ELi ja Suurbritannia vahel ei oleks liiga suur, näitama, et ollakse sarnases keskkonnas. „Me ei ürita olla liiga kiivad, aga tõele au andes pole ka suuremat usaldust teise poole suhtes jäänud,“ tõdes üks ELi diplomaat Financial Timesile.

Oponendid annavad tulise lahingu

Küsimusele, kas tänu kokkuleppele avanes võimalus viia brittide lahkumine läbi rahulikul ja korrastatud viisil, annab igatahes väljaanne Politico eitava vastuse. Isegi kui May valitsus annab leppele heakskiidu, siis peab see saama „jah“-sõna ka parlamendis. Euroopa Liidu liidrid hindavad saavutatud kokkulepet 25. novembril.

Tooride parteis on samal ajal tulemuse üle vastakad arvamused. Nii Brexiti pooldajatest parteikaaslased kui nende Põhja-Iiri äärmuslikust DUP parteist koalitsioonipartnerid hoiatasid, et kavatsevad leppele "ei" vastata. Endine välisminister ja May rivaal Boris Johnson jõudis juba öelda, et kokkulepe teeb Suurbritanniast vasallriigi.

Hinge ei hoia kinni ka Euroopa Liidu ametnikud. „Kerget udu Thamesi jõe kohal ei saa veel pidada valgeks suitsuks,“ ütles üks ametnik Briti ärilehele.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas