• Jaga lugu:

    Selgus majas: radooni peab jälgima tööandja

    Radoonimõõtmistega tegeleva ettevõtte PML Balti OÜ juhatuse liige Lauri Kasemaa paigaldab mõõtmisseadet laua külge. Foto: Liis Treimann

    2023. aastaks tuleb kõigil Eesti riskipiirkondades asuvatel töökohtadel teha radoonimõõtmised. Teatud hoonete puhul võib see tähendada vajadust teha olulisi ümberehitusi.

    Kui palju olulist ümberehitust vajavaid hooneid täpselt on ja palju see kokku maksma võib minna, ei oska keegi täpselt öelda.
    Teema puudutab keldriruumides ja hoonete esimestel korrustel asuvaid töökohti. Nimelt on radoon raske gaas, mis kõrgematele korrustele lihtsalt ei jõua. Kui aga töötaja veedab pikki tööpäevi radooniga saastunud õhus, suureneb tema risk haigestuda kopsuvähki.
    Segadus määrustega
    Radooniteemat reguleerib riik kahe eurodirektiivist tuleneva määrusega. Ühe neist andis keskkonnaministeerium välja juba suvel, teine on majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumil (MKM) veidi toppama jäänud ja peaks loodetavasti aasta lõpuks samuti vastu võetama. Pooleaastane lõtk on aga juba tekitanud hulgaliselt paksu verd. Nimelt kuulutas Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon (EVEA) hiljaaegu, et radooni mõõtmise kohustus langeb edaspidi täielikult tööandjatele, kuigi vastutama peaksid hoopis hoonete omanikud.
    Oktoobri lõpus avaldatud pressiteates süüdistas EVEA riiki vägagi karmilt. "Radooni määrusega püüab riik teenida raha akrediteeritud laborite omanikele ja ka riigiasutustele – ülikoolidele, terviseametile, kes omavad selliseid laboreid. Mis aga suisa hull – radooni mõõtmise kohustus pannakse tööandjatele ehk ruumide rendilevõtjatele, mitte hoone omanikule, kelle kohustus see peaks olema," teatas EVEA. Jutt käis juba vastuvõetud keskkonnaministeeriumi määrusest ja EVEA nõudis lausa selle tühistamist.
    Keskkonnaministeeriumi välisõhu ja kiirgusosakonna nõunik Reelika Runnel selgitas, et segadus on tekkinud just sellest, et EVEA vaatas vaid üht määrust eraldi. MKMi ruumide sisekliima määrusega kehtestatakse nõuded aga ka hoonete planeerimisele – edaspidi ehitatavad hooned peaks olema kõik radoonikindlad. "Ideaalis oleks pidanud määrused jõustuma enam-vähem ühel ajal. Nii oleks tekkinud nii hoonete omanikele kui ka tööandjatele nõuded seoses radooniga samaaegselt," ütles Runnel.
    Kui tööandja tegutseb rendipinnal, tuleb hoone omanikuga leida kompromiss. Siin on ministeerium võtnud seisukoha, et määrusega ei ole mõtet liiga detailseks minna. "Meie (keskkonnaministeeriumi – toim) määruses on see sõnastatud nii, et tööandja korraldab – see ei tähenda, et ta peab näiteks remonti ise tegema. Aga tema vastutab," sõnas Runnel.
    Maksumust raske hinnata
    Mõõtmistööde puhul määramatust ei ole – nende maksumus on orienteeruvalt 60 eurot ja vastavat protokolli võib tööandja enne ruumide üürimist hoone omanikult küsida. Kui aga selgub, et ruumis on soovituslikust piirmäärast märgatavalt rohkem radooni ja vaja on teha ümberehitusi, tuleb trahvide vältimiseks teha suuremaid väljaminekuid. Küsimus ongi selles, kui palju selliseid töökohti reaalselt on ja mis on tööde keskmine maksumus.
    Selgituseks – õhu radoonisisalduse viitetase tööruumides on 300 Bq/m3. Viitetase ei ole aga piirmäär – Reelika Runneli sõnul ei hakata kindlasti trahvima tööandjaid, kelle ruumides on tase vaid veidi üle viitetaseme, näiteks 400–500 Bq/m3. Trahvid olevat üldse alles kõige viimane võimalus, mis rakenduvad siis, kui tööandja on selgelt pahauskne.
    Runneli sõnul on keskkonnaamet seniste mõõtmiste statistika põhjal hinnanud, et määruste nii-öelda sihtgrupp ehk nende kontorite hulk, kus peab tõenäoliselt mingeid parendustöid ette võtma, on kõrge radoonitasemega valdavalt Põhja-Eesti omavalitsustes umbes 5%. Arvestades aga näiteks Tallinna asustustihedust, on juttu ilmselt ikkagi väga suurest hulgast töökohtadest.
    Radoonimõõtmistega tegeleva ettevõtte PML Balti OÜ juhatuse liige Lauri Kasemaa tõdes samuti, et täpset statistikat Eestis tehtud pole. Ta selgitas aga, et tegelikult on radooni seisukohast problemaatilised vaid need majad, mille vanus on nii-öelda keskmine – vanaaegsetel hoonetel käib õhk loomulikult aknapragudest ja tuulutusavadest läbi, viimastel aastatel ehitatutel on aga korralikud sundventilatsioonisüsteemid.
    "Kui vaatame uuemaid maju – kontorid, lasteaiad, koolid –, siis neil on korralik ventilatsioonisüsteem. Kui ei ole 24 tundi töö sees, vaid kaheksast viieni tavatööpäevad, saab ventilatsiooniga üsna palju ära reguleerida. Uuemad majad on ka korralikumalt ehitatud kui 1980. ja 1990. aastatel," märkis Kasemaa.
    Ka problemaatiliste hoonete puhul piisab Kasemaa sõnul tihti vaid ventilatsioonisüsteemi ümberseadistamisest. Põrandale kaitsekile paigaldamine tuleb kõne alla siis, kui muud tegevused pole tulemust andnud. "Alustada tuleb odavamatest meetmetest: ventilatsiooni, läbiviikude tihendamine," ütles ta. Kasemaa sõnul ei ole võimalik hinnata ka tööde võimalikku kogumaksumust, sest väga palju sõltub iga üksiku ruumi spetsiifikast.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Liina Laas: mida ettevõtjad väliseksperte palgates tegelikult kardavad?
Jutt, et välismaist IT-spetsialisti ei soovita turvariski tõttu palgata, võib olla hirmust või kogenematusest tingitud hädavale, kirjutab personali- ja finantstehnoloogia idufirma Deel Baltikumi regioonijuht Liina Laas.
Jutt, et välismaist IT-spetsialisti ei soovita turvariski tõttu palgata, võib olla hirmust või kogenematusest tingitud hädavale, kirjutab personali- ja finantstehnoloogia idufirma Deel Baltikumi regioonijuht Liina Laas.
Balti börsid taastuvad täna eilsest langusest
Eilne punane börsipäev on täna asendunud kasvuga ning mitmed Tallinna börsi aktsiad on tugevalt plusspoolel.
Eilne punane börsipäev on täna asendunud kasvuga ning mitmed Tallinna börsi aktsiad on tugevalt plusspoolel.
Aasta ettevõtte Chemi-Pharmi finantsjuhi vaade kriisiga kohanemisele: Directo äritarkvara sai asendamatuks
Sügisel 2021 Eesti aasta ettevõtteks kuulutatud keemiatööstusettevõte Chemi-Pharm on hiljuti seisnud vastamisi mitmete keeruliste olukordadega, mis on aga ettevõtet kokkuvõttes hoopis tugevamaks muutnud. Koroonakriisis kasvas nõudlus desinfitseerimisvahendite järele, kuid samamoodi tegi järsu hüppe ka rahvusvaheline konkurents pakendite ja tooraine turul, viies üles toorme hinnad. Chemi-Pharmi finantsjuht Merle Vacker jagab oma vaadet kriisis esile kerkinud väljakutsetele.
Sügisel 2021 Eesti aasta ettevõtteks kuulutatud keemiatööstusettevõte Chemi-Pharm on hiljuti seisnud vastamisi mitmete keeruliste olukordadega, mis on aga ettevõtet kokkuvõttes hoopis tugevamaks muutnud. Koroonakriisis kasvas nõudlus desinfitseerimisvahendite järele, kuid samamoodi tegi järsu hüppe ka rahvusvaheline konkurents pakendite ja tooraine turul, viies üles toorme hinnad. Chemi-Pharmi finantsjuht Merle Vacker jagab oma vaadet kriisis esile kerkinud väljakutsetele.
Kurioosne: enamus maailma krüptoäridest on registreeritud Eestisse Käive ulatub miljardite eurodeni
Rahapesu andmebüroo värske raporti kohaselt on enamus maailmas tegutsevatest virtuaalvääringut pakkuvatest ettevõtetest registreeritud Eestis. Neil on miljoneid kliente ning käive ulatub 20 miljardi euroni. Samas toob järelevalve välja, et sektoris tegutsevatel ettevõtete on riskid maandamata.
Rahapesu andmebüroo värske raporti kohaselt on enamus maailmas tegutsevatest virtuaalvääringut pakkuvatest ettevõtetest registreeritud Eestis. Neil on miljoneid kliente ning käive ulatub 20 miljardi euroni. Samas toob järelevalve välja, et sektoris tegutsevatel ettevõtete on riskid maandamata.