Simson: silla tasuvusuuring on hea algus

"Peamise asjana kinnitas uuring, et kõik kolm trassivalikut – nii kaks silda kui ka tunnel – on sotsiaalmajanduslikult tasuvad võrdluses praamidega, sealhulgas lõunapoolne sild on parima tulu-kulu suhtega. Seega alustuseks on see hea näitaja. Aga tulevikus oleks selgelt vaja lisaks ehitusmaksumuse kohta täpsustusi," kommenteeris Simson maanteeameti tellitud uuringu tulemusi.

Küsimusele, kas samas uuringust selgunud hinnavahe, mis oli avaliku ja erasektori partnerluse (PPP) kahjuks, selle variandi ministri jaoks välistab, vastas Simson vaid, et finantsanalüüsist selgus, et kõige mõistlikum/odavam oleks ühendust finantseerida laenuga, kõige kulukam variant on PPP. Kokkuvõttes teeb riik igal juhul võimalikule rahastusele – laen või PPP – riigihanke, lisas ta.

Simsoni sõnul on väga oluline meeles pidada, et parima trassi valik selgub alles eriplaneeringu ja sellega toimuva täpsustava keskkonnamõju hindamise tulemusena, kõik võimalikud püsiühendused jäävad aga Natura alale. Hindamine kestab paar aastat ja seega ei ole praegu kindlust, kas keskkonnamõjud üldse lubavad silda või tunnelit ehitada.

Küsimusele, kuidas püsiühendus puudutab praegu praamühendust pakkuva riigi enamusosalusega Tallinna Sadama käekäiku, vastas minister, et isegi kui Saaremaa sild või tunnel tuleb, siis Hiiumaa liin säilib. "Tallinna Sadam on võitnud saarte ühenduste hanke, mis kestab aastani 2026. Seega Tallinna Sadama äriplaanis pole ka sellest ajast kaugemale arvestatud. Samuti jäävad laevad varana alles, mida saab rakendada vajadusel mujal," selgitas ta.

Maanteeameti tellitud ja PwC koostatud uuringus torkab silma, et selle tasuvus sõltub suuresti ühenduse kasutajate arvust, mis Eesti demograafilise olukorra kontekstis võis paista uuringus võrdlemisi optimistlik.

Maanteeameti teede arengu ja investeeringute osakonna juhtivspetsialist Tõnis Tagger kinnitas, et Saaremaa püsiühenduse liiklusprognoos tugineb püsiühenduse kava 2011 prognoosile, kus arvestatakse Saare maakonna rahvastiku vähenemisega.

"Saaremaa praamiühenduse sõidukite ja reisijate arv on aga pidevalt kasvanud vaatamata maakonna rahvastiku vähenemisele alates 1990. aastate algusest. Liiklusvoo muutused on seotud majanduse arengutega laiemalt. Linnastumise ja demograafiliste protsesside mõju hinnatakse eraldi konkreetse piirkonna liikluse prognoosimisel," ütles Tagger.

Taggeri sõnul on Virtsu–Kuivastu parvlaevaühenduse jätkumisel sõidukite liikluse kasvu prognoos aastas 1,7% realistlik. "Võrdlusena saab tuua, et Eesti põhimaanteede liiklus kasvas 2017. aastal võrreldes 2016. aastaga 4,6%. Liikluse automatiseerimine tulevikus pigem soodustab liikluse kasvu," lisas ta.

Ka on Saaremaa majanduse struktuur kardinaalselt muutunud võrreldes 1990. aastatega –vähenenud on põllumajandus, kalapüük. Suur osa praamiliiklusest on seotud turismi- ja teenussektoriga.