Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Simson: silla tasuvusuuring on hea algus

    Kas silda Saaremaale ehitada saab, peab näitama keskkonnamõjude uurimine, ütles majandusminister Kadri Simson.Foto: Andres Haabu

    Ükskõik, millise Saaremaa silla või tunneli kasuks tulevikus ei otsutataks, on see odavam kui praamiühendus, tõdes majandusminister Kadri Simson. Samas rõhutas ta, et silla ehitamise võimalikkus saab selgeks alles pärast keskkonnamõjude hindamist.

    "Peamise asjana kinnitas uuring, et kõik kolm trassivalikut – nii kaks silda kui ka tunnel – on sotsiaalmajanduslikult tasuvad võrdluses praamidega, sealhulgas lõunapoolne sild on parima tulu-kulu suhtega. Seega alustuseks on see hea näitaja. Aga tulevikus oleks selgelt vaja lisaks ehitusmaksumuse kohta täpsustusi," kommenteeris Simson maanteeameti tellitud uuringu tulemusi.
    Küsimusele, kas samas uuringust selgunud hinnavahe, mis oli avaliku ja erasektori partnerluse (PPP) kahjuks, selle variandi ministri jaoks välistab, vastas Simson vaid, et finantsanalüüsist selgus, et kõige mõistlikum/odavam oleks ühendust finantseerida laenuga, kõige kulukam variant on PPP. Kokkuvõttes teeb riik igal juhul võimalikule rahastusele – laen või PPP – riigihanke, lisas ta.
    Simsoni sõnul on väga oluline meeles pidada, et parima trassi valik selgub alles eriplaneeringu ja sellega toimuva täpsustava keskkonnamõju hindamise tulemusena, kõik võimalikud püsiühendused jäävad aga Natura alale. Hindamine kestab paar aastat ja seega ei ole praegu kindlust, kas keskkonnamõjud üldse lubavad silda või tunnelit ehitada.
    Küsimusele, kuidas püsiühendus puudutab praegu praamühendust pakkuva riigi enamusosalusega Tallinna Sadama käekäiku, vastas minister, et isegi kui Saaremaa sild või tunnel tuleb, siis Hiiumaa liin säilib. "Tallinna Sadam on võitnud saarte ühenduste hanke, mis kestab aastani 2026. Seega Tallinna Sadama äriplaanis pole ka sellest ajast kaugemale arvestatud. Samuti jäävad laevad varana alles, mida saab rakendada vajadusel mujal," selgitas ta.
    Maanteeamet: püsiühendus suurendaks liiklust ka Saaremaa elanikkonna vähenemise korral
    Maanteeameti tellitud ja PwC koostatud uuringus torkab silma, et selle tasuvus sõltub suuresti ühenduse kasutajate arvust, mis Eesti demograafilise olukorra kontekstis võis paista uuringus võrdlemisi optimistlik.
    Maanteeameti teede arengu ja investeeringute osakonna juhtivspetsialist Tõnis Tagger kinnitas, et Saaremaa püsiühenduse liiklusprognoos tugineb püsiühenduse kava 2011 prognoosile, kus arvestatakse Saare maakonna rahvastiku vähenemisega.
    "Saaremaa praamiühenduse sõidukite ja reisijate arv on aga pidevalt kasvanud vaatamata maakonna rahvastiku vähenemisele alates 1990. aastate algusest. Liiklusvoo muutused on seotud majanduse arengutega laiemalt. Linnastumise ja demograafiliste protsesside mõju hinnatakse eraldi konkreetse piirkonna liikluse prognoosimisel," ütles Tagger.
    Taggeri sõnul on Virtsu–Kuivastu parvlaevaühenduse jätkumisel sõidukite liikluse kasvu prognoos aastas 1,7% realistlik. "Võrdlusena saab tuua, et Eesti põhimaanteede liiklus kasvas 2017. aastal võrreldes 2016. aastaga 4,6%. Liikluse automatiseerimine tulevikus pigem soodustab liikluse kasvu," lisas ta.
    Ka on Saaremaa majanduse struktuur kardinaalselt muutunud võrreldes 1990. aastatega –vähenenud on põllumajandus, kalapüük. Suur osa praamiliiklusest on seotud turismi- ja teenussektoriga.
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Mart Võrklaev: Eesti seisab Euroopas väikeettevõtete, mitte Bolti ärihuvide eest
Euroopa Liidu käibemaksureform, millega Eesti ei nõustu, ei too Bolti-sugustele platvormidele ühtegi uut maksukohustust, küll aga neidsamu platvorme kasutavatele väikeettevõtetele ja eraisikutele, kirjutab rahandusminister Mart Võrklaev.
Euroopa Liidu käibemaksureform, millega Eesti ei nõustu, ei too Bolti-sugustele platvormidele ühtegi uut maksukohustust, küll aga neidsamu platvorme kasutavatele väikeettevõtetele ja eraisikutele, kirjutab rahandusminister Mart Võrklaev.
Nullist tuhandeteni: kuidas investeerida kasumlikult väikeste summadega
Nagu ütleb vanasõna, siis tasa sõuad, kaugele jõuad. Noored investorid, kes oma rahamasinad käima on lükanud, räägivad miks ja kuidas nad väikseid summasid investeerides tuhandeteni on jõudnud.
Nagu ütleb vanasõna, siis tasa sõuad, kaugele jõuad. Noored investorid, kes oma rahamasinad käima on lükanud, räägivad miks ja kuidas nad väikseid summasid investeerides tuhandeteni on jõudnud.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Kohalikud kosmeetikaärid sirutavad tiibu. Ettevõtja: konnatiigis elamise mentaliteedist võiks üle saada Uus artiklisari “Tiir väikeärides”
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Nädala lood: vahetusid juhid, müüdi ärisid ja mõtted kaitsetööstuse osas Eestis
Sel nädalal kõnetasid Äripäeva lugejaid erinevad lood, mis olid juhtimise, äride müügi ja kaitsetööstuse teemadel.
Sel nädalal kõnetasid Äripäeva lugejaid erinevad lood, mis olid juhtimise, äride müügi ja kaitsetööstuse teemadel.
Päikeseparkide arendaja: roheenergiat on Eestis juba rohkem, kui tarbida jõuame
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Peeter Koppel: elektriautode uudsus on kadunud, turuosa on raske edasi võita Kaubandussõjast Hiina tootjatega kaotaksid tarbijad
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Saksamaa töötas välja „rohelise tööstuse“ kontseptsiooni
Saksamaa majandus- ja kliimakaitseministeerium esitles kontseptsiooni, mille eesmärgiks on vähendada süsinikuheidet olulisemates tööstusharudes.
Saksamaa majandus- ja kliimakaitseministeerium esitles kontseptsiooni, mille eesmärgiks on vähendada süsinikuheidet olulisemates tööstusharudes.
Raadiohommikus: puidutööstuse ebakindlus, rahatarkus ja lisaeelarve takerdumine
Nädala viimases hommikuprogrammis arutame riigi lisaeelarve üle, kuuleme seisust puidutööstuses ning räägime keskmisest palgast ja rahatarkusest.
Nädala viimases hommikuprogrammis arutame riigi lisaeelarve üle, kuuleme seisust puidutööstuses ning räägime keskmisest palgast ja rahatarkusest.