Simson: silla tasuvusuuring on hea algus

Küsimusele, kuidas püsiühendus puudutab praegu praamühendust pakkuva riigi enamusosalusega Tallinna Sadama käekäiku, vastas minister, et isegi kui Saaremaa sild või tunnel tuleb, siis Hiiumaa liin säilib. "Tallinna Sadam on võitnud saarte ühenduste hanke, mis kestab aastani 2026. Seega Tallinna Sadama äriplaanis pole ka sellest ajast kaugemale arvestatud. Samuti jäävad laevad varana alles, mida saab rakendada vajadusel mujal," selgitas ta.

Maanteeameti tellitud ja PwC koostatud uuringus torkab silma, et selle tasuvus sõltub suuresti ühenduse kasutajate arvust, mis Eesti demograafilise olukorra kontekstis võis paista uuringus võrdlemisi optimistlik.

Maanteeameti teede arengu ja investeeringute osakonna juhtivspetsialist Tõnis Tagger kinnitas, et Saaremaa püsiühenduse liiklusprognoos tugineb püsiühenduse kava 2011 prognoosile, kus arvestatakse Saare maakonna rahvastiku vähenemisega.

"Saaremaa praamiühenduse sõidukite ja reisijate arv on aga pidevalt kasvanud vaatamata maakonna rahvastiku vähenemisele alates 1990. aastate algusest. Liiklusvoo muutused on seotud majanduse arengutega laiemalt. Linnastumise ja demograafiliste protsesside mõju hinnatakse eraldi konkreetse piirkonna liikluse prognoosimisel," ütles Tagger.

Taggeri sõnul on Virtsu–Kuivastu parvlaevaühenduse jätkumisel sõidukite liikluse kasvu prognoos aastas 1,7% realistlik. "Võrdlusena saab tuua, et Eesti põhimaanteede liiklus kasvas 2017. aastal võrreldes 2016. aastaga 4,6%. Liikluse automatiseerimine tulevikus pigem soodustab liikluse kasvu," lisas ta.

Ka on Saaremaa majanduse struktuur kardinaalselt muutunud võrreldes 1990. aastatega –vähenenud on põllumajandus, kalapüük. Suur osa praamiliiklusest on seotud turismi- ja teenussektoriga.