Raivo Hein: nüüd vajab sild vaid poliitilist julgust

Uuringus eelduseks lõunapoolse silla võetud hinnaprognoos erines ettevõtjate varem välja pakutust olulisel määral, kuid siin tuleb Heina sõnul silmas pidada, et lõunapoolse sillaga pole arvesse võetud ka silla ligipääsetavust või muid argumente.

"Meie rääkisime tõesti vahemikust 450–500 miljonit eurot, kuid pidasime silmas põhjapoolset silda, mis ka selle uuringu järgi oleks 2028. aastal 480 miljonit," märkis Hein, kes lisas, et lõuna- ja põhjapoolne sild erinevad lisaks hinnale ka pikkuses ja ligipääsetavuses.

Ka hinnangud reisijate võimalikule numbrile on Heina sõnul realistlikud – kunagi 2013. aastal tehtud uuring näiteks ennustas 700 000 inimese ületust aastaks 2020, aga praeguse praamiliiklusega on reisijate voog selleni jõudnud juba eelmisel aastal.

"Ega kasv ei toimu muidugi igavesti, tuleb mingi stabiliseerumine, meie arvutuste järgi 2035. aastal. Uuringus võib näha ka suuremat reisijate arvu juba selle pärast, et uuritakse pikemat perioodi," ütles ta.

Raivo Heina ja Raivo Küti välja pakutud ehitusperioodiga võrreldes on praegune uuring tükk maad aeglasem. "Meie plaanidega võrreldes lükkuks see 10 aastat edasi. Me oleks silla avanud 2026. aastal," ütles Hein.

"Loodame, et poliitiline reaktsioon sellele uuringule on positiivne. Olles oma ideed erinevatele parteidele esitlenud, on ka kõik parteid sellesse positiivselt suhtunud, mõni isegi valimisprogrammiga liitnud. Nüüd taandub küsimus sellele, milline rahastusvariant valida: kas kontsessioon või sihtotstarbeline võlakiri," lisas Hein.

Küsimusele, kas uuringus välja toodud kulud ei märgi just seda, et avaliku ja erasektori partnerlus, mille Hein välja pakkus, on kõige kallim, vastas ta, et küsimus on selles, kuidas ja kui kiiresti riik seda ühendust tahaks.

"Juba Archimedes ütles, et kang on alati tasakaalus – erainvestor teeks ühenduse kiiresti ja sellel on oma hind, riik teeks aeglaselt, aga odavamalt. Mina ei pretendeeri kontsessioonile ja ehitamisele, aga kui riik seda otsustab, siis võin osaleda. Meie eesmärk on, et see sild ikkagi tehtaks, aga selleks on vaja poliitilist julgust. Kui vaatame tselluloositehasega toimunut, siis jääb mulje, et julgust on vähevõitu. Egas midagi, loodame uue valitsuse peale, juhtigu seda siis Jüri Ratas, Kaja Kallas või keegi kolmas," lõpetas ta.