Swedbank: ostujõud parem kui eelmise buumi ajal
Palgatöötajate reaalne ostujõud kasvas aasta esimese üheksa kuuga mullusega võrreldes ligi kümnendiku võrra. Nii kiiret ostujõu kasvu nägi Eesti viimati eelmise majandusbuumi ajal, teatas Swedbank.
Swedbanki vanemökonomisti Liis Elmiku sõnul on sotsiaalsiirete tõus ja kiire palgakasv tugevdanud majapidamiste finantsseisu.
"Perede hinnang oma rahanduslikule olukorrale on konjunktuuriinstituudi andmetel parem kui iial varem, ületades oluliselt eelmise majandusbuumi aegset taset. Üle poolte peredest suudavad konjunktuuriinstituudi andmetel säästa. Majapidamiste hoiused on aastaga kasvanud kümnendiku võrra," selgitas Elmik. "Samas on hoiused siiski väga ebaühtlaselt jaotunud ja paljudel peredel on sääste liiga vähe. Rohkem kui pooltel klientidel on likviidseid varasid alla 500 euro."
Tarbimine on kiirest palgakasvust hoolimata mõõdukas
Ökonomisti sõnul kiiresti kasvanud sissetulekud jaemüügi numbrites ei avaldu. Jaemüügi maht on sellel aastal püsinud umbes samal tasemel kui aasta tagasi. Tagasihoidlikul tarbimisel on ilmselt mitu põhjust: hinnatõus, suurem säästmine ja konservatiivne maksuvaba tulu arvestus. Viimane võib tähendada tarbimise hoogustumist järgmisel aastal.
Samas autosid ja kinnisvara ostetakse Elmiku sõnul üsna hoogsalt – autoliisingute jääk on aastaga viiendiku võrra suurenenud. Korterite ostu-müügitehingute väärtus ületas maa-ameti andmetel kümne kuuga eelmise aasta taset umbes kümnendiku võrra.
Tööjõupuuduse numbrid meenutavad eelmist buumi
Statistikaameti andmetel ulatus keskmine brutopalk kolmandas kvartalis 1291 euroni, kerkides aastaga 7,5% protsenti. Swedbanki teatel oli tööjõupuudus oktoobris äritegevust takistav peamine tegur kolmandiku tööstus- ja teenindus- ning 60% ehitusettevõtete hulgas – need numbrid on sarnased eelmisele majandusbuumile.
"Lisaks tööjõupuudusele toetab palgakasvu alampalga tõus. Keskmise brutopalga kasv peaks Swedbanki hinnangul jääma järgmisel kahel aastal 6% kanti," ütles Elmik.
Swedbanki teatel oli palgakasvu kiirenemise taga kolmandas kvartalis osaliselt maksumuudatus. Tulumaksuvaba miinimumi tõus motiveeris suvist puhkusetasu erinevate kuude vahel ühtlasemalt jaotama – tänu sellele kiirenes palgakasv kolmandas kvartalis näiteks hariduse valdkonnas. Lisaks sellele kergitab keskmist palka sel aastal üks tehniline muudatus: statistikaamet lisas palgastatistikasse alla 50 töötajaga mittetulundusühingud ja sihtasutused.