• Majanduskasvu vedas kolmandas kvartalis peamiselt ehitus.Foto: Andras Kralla
    Jaga lugu:

    Majanduskasv kiirenes tänu ehitusele

    Eesti sisemajanduse koguprodukt suurenes tänavu kolmandas kvartalis võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga 4,2%, teatas tatistikaamet.

    2018. aasta kolmandas kvartalis oli SKP jooksevhindades 6,5 miljardit eurot.
    Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP kasvas võrreldes eelmise kvartaliga 0,4%. Võrreldes 2017. aasta kolmanda kvartaliga suurenes sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP aga 3,9%.
    Majanduskasvu peamine vedaja oli jätkuvalt lisandväärtuse kasv ehituse tegevusalal. Sellele järgnes Eesti suurim tegevusala töötlev tööstus, mille panus majanduskasvu oli viimase kolme aasta suurim. Oluliselt panustasid majanduskasvu veel kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus, info ja side ning veondus ja laondus.
    Kolmandas kvartalis andis märgatava negatiivse panuse majanduskasvu vaid üks tegevusala – põllumajandus, metsamajandus ja kalandus. Eelneva kahe aasta jooksul majanduskasvu positiivselt panustanud mäetööstus omas tänavu kolmandas kvartalis majanduskasvule negatiivset mõju.
    Sisenõudlus suurenes
    Sisenõudluse kasv kiirenes kolmandas kvartalis veelgi, jõudes 6,4%-ni. Oluliselt aitas sellele kaasa aasta esimeses pooles languses olnud kapitali kogumahutus põhivarasse, mis kasvas kolmandas kvartalis 4,2%. Investeeringute kasv oli laiapõhjaline. Enim panustasid sellesse ettevõtete investeeringud hoonetesse ja rajatistesse ning valitsemissektori investeeringud masinatesse ja seadmetesse. Eratarbimise kasv kolmandas kvartalis aeglustus, olles 4,1%.
    Kaupade ja teenuste eksport kasvas kolmandas kvartalis vaid 0,8%. Eelkõige oli see tingitud 0,1% kasvanud kaupade ekspordist. Teenuste eksport kasvas 2%. Ekspordi peamine positiivne mõjutaja oli arvuti ja elektroonikaseadmete, mootorsõidukite, haagiste ja poolhaagiste väljavedu, samuti arvuti- ja infoteenuste ning ehitusteenuste müük. Kaupade ja teenuste import seevastu jätkas 6,1% juures tugevat kasvu. Kui kaupade import kasvas 4,4%, siis teenuste import koguni 11,2%. Enim mõjutasid importi mujal klassifitseerimata masinate ja seadmete ning põhifarmaatsiatoodete ja ravimipreparaatide sissevedu ning õhutranspordi- ja reisiteenuste ost. Netoekspordi osatähtsus SKPs oli kolmandas kvartalis 2,6%.
    Koos kiirenenud majanduskasvuga paranesid ka tootlikkuse näitajad. Kui tootlikus hõivatu kohta kasvas 3,4%, siis tootlikus tunni kohta 7,6%. Tööjõu ühikukulu näitas viimaste aastate kiireimat kasvu, tõustes püsiva palgasurve tingimustes 8,3%.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Sille Pettai: rohepööre vajab heas mõttes survet
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
USA aktsiate pika mõõnaperioodi lõpetas rallinädal
USA peamine börsiindeks S&P 500 tõusis täna 2,47% ja tänasega lõppenud nädalal 6,5%, lõpetades seitsmenädalase langusperioodi.
USA peamine börsiindeks S&P 500 tõusis täna 2,47% ja tänasega lõppenud nädalal 6,5%, lõpetades seitsmenädalase langusperioodi.
Pea püsti, see on normaalne kriisiaeg
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Sunly juht ametnikele: otsustage ja kaitske otsuseid ka kohtus, aga lõpetage venitamine
Ehkki meretuulikud võiksid katta Eesti elektrivajaduse, pole ühtegi tuulikut veel püsti pandud. Küsimus, kas sel kümnendil selleni jõutakse, lööb asjaosalised kahte lehte.
Ehkki meretuulikud võiksid katta Eesti elektrivajaduse, pole ühtegi tuulikut veel püsti pandud. Küsimus, kas sel kümnendil selleni jõutakse, lööb asjaosalised kahte lehte.
Venemaa autovedajad virelevad siseturul
Üle kuue miljoni Venemaa veoki, mille tee välismaale on lukku keeratud, on püüdnud leida tööd siseturul, kuid kaks korda langenud transpordihinnad ei tõota midagi head: enamik autodest lihtsalt seisab, vahendab logistikauudised.ee.
Üle kuue miljoni Venemaa veoki, mille tee välismaale on lukku keeratud, on püüdnud leida tööd siseturul, kuid kaks korda langenud transpordihinnad ei tõota midagi head: enamik autodest lihtsalt seisab, vahendab logistikauudised.ee.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.