Majanduskasv kiirenes tänu ehitusele

Kolmandas kvartalis andis märgatava negatiivse panuse majanduskasvu vaid üks tegevusala – põllumajandus, metsamajandus ja kalandus. Eelneva kahe aasta jooksul majanduskasvu positiivselt panustanud mäetööstus omas tänavu kolmandas kvartalis majanduskasvule negatiivset mõju.

Sisenõudluse kasv kiirenes kolmandas kvartalis veelgi, jõudes 6,4%-ni. Oluliselt aitas sellele kaasa aasta esimeses pooles languses olnud kapitali kogumahutus põhivarasse, mis kasvas kolmandas kvartalis 4,2%. Investeeringute kasv oli laiapõhjaline. Enim panustasid sellesse ettevõtete investeeringud hoonetesse ja rajatistesse ning valitsemissektori investeeringud masinatesse ja seadmetesse. Eratarbimise kasv kolmandas kvartalis aeglustus, olles 4,1%.

Kaupade ja teenuste eksport kasvas kolmandas kvartalis vaid 0,8%. Eelkõige oli see tingitud 0,1% kasvanud kaupade ekspordist. Teenuste eksport kasvas 2%. Ekspordi peamine positiivne mõjutaja oli arvuti ja elektroonikaseadmete, mootorsõidukite, haagiste ja poolhaagiste väljavedu, samuti arvuti- ja infoteenuste ning ehitusteenuste müük. Kaupade ja teenuste import seevastu jätkas 6,1% juures tugevat kasvu. Kui kaupade import kasvas 4,4%, siis teenuste import koguni 11,2%. Enim mõjutasid importi mujal klassifitseerimata masinate ja seadmete ning põhifarmaatsiatoodete ja ravimipreparaatide sissevedu ning õhutranspordi- ja reisiteenuste ost. Netoekspordi osatähtsus SKPs oli kolmandas kvartalis 2,6%.

Koos kiirenenud majanduskasvuga paranesid ka tootlikkuse näitajad. Kui tootlikus hõivatu kohta kasvas 3,4%, siis tootlikus tunni kohta 7,6%. Tööjõu ühikukulu näitas viimaste aastate kiireimat kasvu, tõustes püsiva palgasurve tingimustes 8,3%.