Kuula

Vesterbacka tunneliprojekt sai esimesed 100 miljonit

Esimesed rahastajad Helsingi tunneliprojektile on leitud.Foto: Jaanus Lensment, Postimees/Scanpix

Peter Vesterbacka Finest Bay Area Helsingi–Tallinna tunneli projekt kaasas Dubai ehitusfirmalt ARJ Holding 100 miljonit eurot.

"Esimese välisrahastuse kaasamine on meie projektile suur samm edasi," ütles Peter Vesterbacka esmaspäeval peetud pressikonverentsil. ARJ Holding on Dubai ehitusfirma, mis tegutseb veevarustuse ja elektritööde vallas. Ettevõtte kohta lähemat infot palju ei ole, peale asjaolu, et oma nime on see saanud asutaja Ahmed Ramadhan Juma initsiaalide järgi.

Ühendemiraatidest pärit rahastus on mõeldud ennekõike planeerimise ja lubade taotlemisega kaasnevatele kuludele, kirjutas Kauppalehti. Projekt maksab kokku ligikaudu 17 miljardit eurot, Vesterbacka kinnitas, et 70 protsenti sellest kavatsetakse katta laenurahaga, 30 protsenti aga otseinvesteeringutega, millest pool omakorda tuleb Aasiast, ennekõike Hiinast.

Aastapileteid pakutakse 1000 euro eest

Ühe otsa pilet maksaks ettevõtte hinnangul 50 eurot ja Finest Bay pakub juba 1000 eurot maksvaid aastapileteid. Samas Vesterbacka praegu välja kuulutatud hindu pikemas perspektiivis kindlaks ei pea. "Meil on kuus aastat aega maailma parima mobiilipiletite süsteemi väljatöötamiseks," ütles ta Soome ärilehele.

Soome kinnitas eelmisel nädalal, et kaalub Rail Balticu projektis aktsionäriks hakkamist ning näeb raudteetunnelit Rail Balticu loogilise jätkuna. Ainult, et Finest Linki tunnel, millest Soome ja Eesti majandusministrid on kõnelenud, on riikide rajatav, ning Soome transpordiministri Anne Berneri sõnul "kahte tunnelit ei tule".

Erineb ka nägemus, kuidas tunneli ehitust rahastada: Eesti-Soome projekt oleks riikliku rahastuse ja Euroopa Liidu toega, ühes võimaliku erakapitaliga, Vesterbacka mingit Euroopa Liidu toetust projektile ei oota.

Lõpuks jääb küsimus tunneli realistlikust valmimisajast. Eelmisel aastal Eesti ja Soome tellitud uuringu järgi peetakse esimeseks võimalikuks tärminiks aastat 2040. Vesterbacka on endiselt veendunud, et tunneli, mille juurde peaksid kuuluma ka suured kinnisvaraarendused, võiks käiku lasta juba 2024. aastal.

Finest Bay taotleb Eestis eriplaneeringut

Reedel esitas Finest Bay Area esimesed taotlused ka Eestis. Üks taotlus esitatakse rahandusministeeriumile riigi eriplaneeringu algatamiseks, et kavandada Soome ja Eesti vahelist raudteetunnelit ja sellega seonduvat tehissaart, ning teine tehnilise järelevalve ametile Soome–Eesti vahelise raudteetunneli ja tehissaare ehitamise aluseks oleva hoonestusloa menetluse algatamiseks.

Finest Bay Area Developmenti Eestis esindava Soraineni advokaadibüroo partner Paul Künnap ütles, et arendaja ei näegi seda projekti võistlusena kahe tunneli vahel, sest praeguse seisuga on lubade taotlemiseni jõudnud ainult üks projekt.

"Meie taotlus sisaldab muu hulgas ka Finest Linki trassile ja meie teada ühtegi konkureerivat projekti praegu ei ole. Oleme Finest Linki projekti inimestega varasemalt koostööd teinud ja soovime seda ka edaspidi," ütles Künnap.

Rahandusministeeriumist kinnitati esmaspäeva õhtul, et taotlus on kätte saadud. "Eesti ja Soome vaheline tunnel onnolulise tulevikku suunatud projekt," ütles riigihalduse minister Janek Mäggi. "Tutvume meile esitatud taotlusega ning seejärel alustame seadusekohast menetlust. Kõik algatamisega seotud asjaolud tuleb välja uurida ning siis saab valitsus teha otsuse, kas eriplaneering algatada või mitte," lisas ta.

Valitsusel on otsuse langetamiseks 90 päeva, Künnap omalt poolt kommenteeris, et loodetakse kiiremat otsust. "Põhimõtteliselt saab selle otsuse ka ühe kuuga langetatud ja meie lootus on, et riik teeb seda pigem ühe kuuga. Aga eks lõppkokkuvõttes on pall praegu riigi käes," ütles Künnap.

Tallinna lahte kavandatava tehissaare kohta ütles Künnap selgituseks, et tegemist on hooldussaarega, kuhu erinevalt Soome lahte kavandatavast saarest asustust ei plaanita. "Kui keegi soovi ilmutab, siis võib seda ju laiendada, aga konkreetselt selle projekti raames ei ole asustus põhiline teema," lisas ta.

Tunneli maaletuleku koht on trassidel erinev. Üks võimalus oleks teha maapinnale jõudmine Iru piirkonnas. Teiste, Ülemistele Rail Balticu terminali lähedale viivate trassivariantide puhul ei olegi maaletulekut ette nähtud, vaid maapinnale saaks tõusta eskalaatorite või liftidega, selgub eriplaneeringu taotlusest.

Helsingi–Tallinna raudteetunneli kavandatav pikkus on 100 km ning raudtee projekteerimisel võetakse aluseks arvutuslik maksimaalne kiirus 360 km/h. Tunnel on kavandatud teenindama mitte ainult reisijaid ja kaubatransporti – seda oleks võimalik kasutada ka andmeside- ja elektrikaablite ning muude kommunikatsioonide ja torustike paigaldamiseks.

Praeguse Finest Bay stsenaariumi kohaselt kasvaks reisijate transiit eeldatavalt 9 miljonilt (2017) 51 miljoni inimeseni (2030 koos tunneliga). Päevaseks reisijate hulgaks eeldatakse 107 000 inimest. Transiidimahud kasvaksid järk-järgult 5 aasta üleminekuperioodi jooksul alates tunneli avamisest detsembris 2024.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.