Priit Pokk • 5. detsember 2018 • 4 min
Jaga lugu:

Tehaseid pannakse kinni, kuid majandusele on see hea

Nii Swedbanki juht Robert Kitt (vasakul) kui ka LHV juht Erki Kilu ennustasid, et palgasurve tõttu võib nii mõnigi ettevõte järgmisel aastal uksed kinni panna, mis poleks ilmtingimata halb tendents.  Foto: Andres Haabu

Jätkuv palgasurve sunnib tagant majanduse ümberprofileerimist, samas võib kahandada majanduse potentsiaali. Sedasi ennustasid eile toimunud panganduse aastat kokkuvõtval ümarlaual pangandusjuhid tuleva aasta perspektiivi.

Pangandusliidu juhatuse esimees ja LHV juht Erki Kilu märkis, et järgnev aasta võib kaasa tuua ka muu hulgas ettevõtete kokkutõmbamisi, kuna ei suudeta kaasas käia palkade kasvuga. See tähendaks omakorda raskusi üksikisikute tasandil, kuid pigem lühiajaliselt, kuna töökäsi on jätkuvalt vaja. "Võib-olla on isegi hea, kui tänu palgasurvele peavad mõned ettevõtted oma uksed kinni panema, sest inimestel on praegu oluliselt parem uus töö leida," lausus ta.

Sarnasel toonil kõneles Swedbanki juht Robert Kitt, kes tõi sellekohaselt näite 2016. aastal sulgenud PKC tehase kohta, millesarnaseid juhtumeid võib oodata veel ja veel. Siis sulges autotööstusele juhtmeköidiseid valmistav firma PKC tootmise Keilas, koondas rohkem kui 600 töötajat ning viis tootmise Leetu ja Venemaale. "Ärgem olgem üllatunud, kui näeme veel pealkirju, kuidas üks või teine tehas paneb oma tootmise siin kokku ja kolib naaberriiki või väljaspoole euroala, kus tootmine on odavam."

SEB juhatuse esimees Allan Parik märkis samas, et me pole allhankeriigist edasiminekuks piisavalt ettevalmistunud. "Praegu on ainuke võimalus kiirendada investeeringuid automatiseerimisse ning digitaliseerimisse ning liikuda väärtusahelas üha ülespoole. Vastasel juhul peavad mitu ettevõtet oma äri koomale tõmbama või üldse turult lahkuma," sõnas ka Parik.

Samas märkis Parik, et viimase aasta jooksul on märgata tendentsi, et ettevõtted investeerivad üha rohkem. "Nüüd on küsimus, et kas pole selleks liiga hilja? Loodame et pole."

Nii Parik kui ka Kitt rõhutasid, et kui investeeringute tase on üldiselt hea, siis oluliselt suurem rõhk peaks minema teadus- ja arendustegevusse. "Meil ei ole väga teadmusterohke majandus," nentis Kitt.

Palgakasv kärbib investeeringuid

Kui palgasurve võib kannustada majandust ümber kujundama ning sundida keskenduma rohkem suurema lisandväärtusega tegevustele, siis Kilu tõi välja, et teisalt võib see hakata ka kärpima majanduse potentsiaali. "Kiire palgakasv tähendab ka seda, et see tuleneb osaliselt ettevõtete kasumist, mis tähendab, et ettevõtjad ei taha ette võtta vajalike investeeringuid."

Positiivse noodina tõi samas LHV juht välja trendi selle kohta, et Eesti hoiused on kasvanud kiiremini kui laenud ehk need laenud, mida pangad praegu välja annavad, on suuresti finantseeritud Eestist saadud hoiustega, mis on märkimisväärne muutus võrreldes 10 aasta taguse ajaga. "See vähendab erinevaid šokke, mis võivad Eestist väljastpoolt tekkida ehk meie pangandusturg suudab praegu tegutseda meie majandusruumis suhteliselt iseseisvalt."

Tühi tool tõi universaalse kasvu

Luminor Eesti juht Gunnar Toomemets lausus, et rahapesutõkestus on toonud kaasa märkimisväärse kulude kasvu – vastavas valdkonnas töötab neil kolmekohaline arv pigem keskmisest suurema sissetulekuga inimesi.  Foto: Eesti Meedia / Scanpix

Danske panga lahkumisest on võitnud kõik teised alles jäänud pangad, märkis Coop Panga juht Margus Rink ühe olulisima muutusena viimase aasta kohta pangandusturul.

"Siin on nüüd viie universaalpanga juhid (Coop, LHV, Luminor, SEB ja Swedbank – toim) ja kõik väidavad, et klientide arvud ja mahud kasvavad. Eesti elanikkond kasvanud ei ole, mitteresidente pigem enam pardale ei lasta," tõstatas Rink küsimuse turu anomaalse olukorra kohta. "Vastus on, et üks tool on tühjaks jäänud."

LHV juht Erki Kilu märkis, et kui ettevõtjate jaoks võis laenamine muutuda konkurentsi vähenemisega turul kallimaks, siis tervikuna olid muutused positiivsed. "Hea on näha, et turul on toimunud see muutus, kus odavad laenupakkujad nagu Nordea, DNB ja Danske on turult oma äritegevusega lahkunud. Ettevõtja jaoks võib valikuvabadus olla natuke väiksemaks tõmbunud ning ei saada maailma kõige paremat laenupakkumist, kuid ütleksin, et laenusektor on oluliselt tervem praegu, kui see oli mõni aasta tagasi."

Samuti nentisid kõik asjaosalised, et märgatavalt on suurenenud vajadus teha selgitustööd välismaailma suunal. Nii näiteks märkis Luminor Eesti juht Gunnar Toomemets, et Blackstone'i miljarditehingus oli kõnelustel oluline komponent rahapesutõkestuse teemad, hoolimata sellest, et mitteresidentide osakaal moodustab nende kliendibaasist vähem kui 2%.

Nii avaldas see ka mõju Luminori võlakirjaemissioonile – oktoobris väljastati 350 miljoni euro väärtuses võlakirju, kuid see oleks võinud olla Toomemetsa sõnul veelgi suurem. "Mõned investorid ütlesid kohtumisel, et "Baltikum – põnev piirkond, pole varem investeerinud ning võiks mõelda", aga nii pea, kui vaadati uudiseid, öeldi, et mõni teine kord."

Vaata seoseid nende isikute ja firmadega:
Jaga lugu:
Seotud lood
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt