Pangaliit: Danske juhtum sunnib kõiki suhtlema ja selgitama

Negatiivsena toodi esile rahapesuskandaal. „Viimastel kuudel on pangaliidu tegevuses väga suur maht läinud rahapesu tõkestamise teema peale: infot küsivad nii teised pangad kui ka erinevad ametid üle maailma,“ ütles Kilu. „Mainekahju on sündinud, meie asi on selgitada, mis on toimunud. Oluline osa sellest tööst on just korrespondentssuhete hoidmine välispankadega – on tulnud palju suhelda ja selgitada, et suhteid säilitada.“ Kilu sõnul on mõjutatud ka investorid: rahapesuskandaal on mõjutanud nii pankade aktsiate hindu kui võlakirjaemissioone.

Coop Panga juhatuse esimehe Margus Rinki sõnul teevad pangad palju teavitustööd rahapesu teemal. „Eesti pangandusturul on selgelt vähenenud mitteresidentide osakaal. Meie eelkäijal Krediidipangal oli see oluline segment, kelle hoiused moodustasid kolmandiku mahust, täna aga on mitteresidentide hoiuste osakaal nii meie pangas kui kogu Eesti panganduses alla 10%. Mitteresidentide teenindamine on väikese ja avatud majandusega riigi puhul vajalik, seda nii välisinvesteeringuid kui ka eksporti silmas pidades, kuid kõrge riskiga mitteresidentidega on siinsed pangad kliendisuhted lõpetatud.“

Luminor Eesti juhatuse esimees Gunnar Toomemetsa sõnul on Danske panga juhtum muutnud ka pankade sisemist toimimist. „Need pealkirjad, mis seovad Eestit rahapesuga, ei kao kuhugi. Me peame jätkama selgitust. Sellel on ka otsene mõju pankade kulubaasile. Praegu töötab rahapesu tõkestamise ja vastavuskontrolli tagamisega Luminoris kolmekohaline arv keskmisest kõrgemalt tasustatud töötajaid.“

Pangajuhid sõnastasid ka soovid uueks aastaks ning leidsid, et oluline on nii ettevõtete kui tarbijate kindlustunde suurendamine läbi stabiilse eelarve ja maksusüsteemi tagamise. Aasta jooksul jõustus enam kui 400 maksumuudatust ning kahtluse alla on seatud printsiip, mille kohaselt eelneb maksumuudatusele vähemalt kuuekuuline etteteavitus. Investeerimiskindluse tagamiseks on oluline maksumuudatuste eelnev mõjuanalüüs ning turuosalistega läbirääkimine.

SEB juhatuse esimees Allan Parik arvates on praegu sobiv aeg rääkida ka ettevõtete rolli suurendamist oma töötajate pensionitesse panustamises. „Selle asemel et arutleda, kuidas lammutada olemasolevat süsteemi, peaks leidma võimaluse, kuidas tuua pensionisüsteemi raha juurde. Praegune süsteem toodab endiselt vaeseid pensionäre, kuna tööandjate poolne töötajate pensionivarasse panustamine ei ole maksutehniliselt või riigi poolt kuidagi soodustatud,“ sõnas ta, rääkides ootustest uuele aastal. „

Pangaliidul on 12 liikmespanka, liikmetele kuulub enam kui 99%-ne turuosa sektori varadest.