• Pärnu kaubasadam.Foto: Ants Liigus, Pärnu Postimees/Scanpix
    Jaga lugu:

    Eesti Pank kahtlustab ekspordi konkurentsivõime langust

    Eesti toodete ja teenuste ekspordi kasv on 2018. aasta esimese üheksa kuuga olnud aeglasem ja impordi kasv kiirem kui 2017. aastal, kirjutab Eesti Panga ökonomist Ilmar Lepik.

    Ilmar Lepiku hinnangul võib ekspordi aeglasema kasvu taga välisnõudluse pidurdunud kasvu kõrval olla ka hinnakonkurentsivõime ja sisemaise majandusaktiivsuse alanemine.
    Järgneb Ilmar Lepiku analüüs:
    2018. aasta esimese üheksa kuuga moodustas jooksevkonto ülejääk suhtena SKPsse 0,7%, mis on tunduvalt väiksem kui 2017. aasta sama perioodi 2,8%. Jooksevkonto ülejääk on vähenenud süveneva kaubanduspuudujäägi tõttu, mis oli aasta esimese üheksa kuu jooksul 985,2 miljonit eurot ehk kolmandiku võrra suurem kui aasta tagasi.
    Kaubaekspordi kasv aeglustus, kuigi väliskaubanduse käive oli suur, osalt tingituna sellest, et valdavalt kütuste transiitkaubandus elavnes teises kvartalis taas. Transiitkaup on Eesti majandusega vähe seotud ja läheb SKP arvestuses ekspordina kirja vaid osaliselt. Kolmanda kvartali heast majanduskasvust hoolimata vähenevad nii välisnõudlus kui ka Eesti majandusaktiivsus ning see peegeldub muu hulgas ekspordi kasvu raugemises.
    Teenuste import kasvab veo- ja reisiteenuste toel
    Teenuste käive püsis kolmandas kvartalis suur, kuid teenuste konto ülejäägi kasvu pidurdab teenuste impordi kiire kasv – teenuste eksport kasvas kolmandas kvartalis 7% ja import 14%. 2018. aasta esimese üheksa kuuga oli maksebilansi teenuste konto ülejääk 1410,7 miljonit eurot, mida on veidi ehk 2% vähem kui aasta tagasi. Teenuste konto ülejäägi peamine osa tuli veo- ja reisiteenustest.
    Hinnakonkurentsivõime halvenemine ehk kaupade ja teenuste ekspordi kallinemine meie eksporditurgudel jätkus endises tempos. See tähendab, et euro reaalne vahetuskurss kallines aastaga 4,7%, mille üks põhjus oli euro kallinemine mitme Eesti kaubanduspartneri nagu näiteks Venemaa, Rootsi ja Norra valuuta suhtes. Teisalt halveneb Eesti hinnakonkurentsivõime seetõttu, et meie palga- ja hinnakasv on keskmiselt kiirem kui välispartnerite oma.
    Jooksev- ja kapitalikonto kokku olid 2018. aasta kolmandas kvartalis 169 ja üheksa kuuga kokku 294,7 miljoni euroga ülejäägis. Seega oli Eesti majandus muu maailma suhtes endiselt netolaenuandja ehk majandussektorid paigutasid välismaale rohkem finantsvara, kui sealt kaasasid.
    Eesti Panga koostatava välissektori statistika kohta avaldab keskpank majanduspoliitilise kommentaari ja maksebilansi statistika teate, mis käsitleb jooksev- ja kapitalikonto muutusi, finantskontot, rahvusvahelist investeerimispositsiooni ja välisvõlga.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Juhtimine avalikus sektoris meenutab absurdiklassikat
Riigikogu erakondade tagatubades ei säästeta jõudu leidmaks sobivat kulpi, millega presidendivalimiste katlast rammusamad palad välja õngitseda, samal ajal kui avalik sektor eesotsas valitsusega ägab süvenevas juhtimiskriisis, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Riigikogu erakondade tagatubades ei säästeta jõudu leidmaks sobivat kulpi, millega presidendivalimiste katlast rammusamad palad välja õngitseda, samal ajal kui avalik sektor eesotsas valitsusega ägab süvenevas juhtimiskriisis, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Tallinn jätkas Balti börsidest ainsana tõusuteed
Täna sulgus Balti börsidest ainsana plusspoolel Tallinn, vedades roheliseks ka Balti koondindeksi.
Täna sulgus Balti börsidest ainsana plusspoolel Tallinn, vedades roheliseks ka Balti koondindeksi.
Idufirma lõi kaupluse, mida esmapilgul näha ei ole. Ka Cleveron valmistub tulevikutrendiks
Tallinna on lühikese ajaga tekkinud toidupood, mida esmapilgul näha ei ole. Eesti esimese dark store'i kontseptsiooni maaletooja on idufirma FoodBit. Oma pimelaoga on turule tulemas ka Bolt, samuti lõpetas pilootprojekti hiljuti Cleveron.
Tallinna on lühikese ajaga tekkinud toidupood, mida esmapilgul näha ei ole. Eesti esimese dark store'i kontseptsiooni maaletooja on idufirma FoodBit. Oma pimelaoga on turule tulemas ka Bolt, samuti lõpetas pilootprojekti hiljuti Cleveron.
Kooliõed imestavad jokutamise üle laste kaitsesüstimisel
Kuigi haridusministeerium annab soovituse lapsi alates 12. eluaastast koroonaviiruse vastu vaktsineerida, paneb teadmatus ja aeglane tegutsemine koolirahva küsima, kas laste ja noorte vaktsineerimine on ikka riigi jaoks prioriteet.
Kuigi haridusministeerium annab soovituse lapsi alates 12. eluaastast koroonaviiruse vastu vaktsineerida, paneb teadmatus ja aeglane tegutsemine koolirahva küsima, kas laste ja noorte vaktsineerimine on ikka riigi jaoks prioriteet.