• Jaga lugu:

    Soomele antakse ametlik kutse liituda Rail Balticuga

    Majandus- ja infrastruktuuriminister Kadri Simson Foto: Sander Ilvest

    Esmaspäeval kohtusid Tallinnas Baltikumi transpordiministrid ning Poola ja Soome esindajad, Soomele anti ametlik kutse liituda Rail Balticu ühisettevõttega.

    "Kui me räägime Rail Balticust, siis peame silmas pidama, et hõlmatud oleks ka naabrid, mitte ainult Eesti, Läti ja Leedu," ütles majandus- ja taristuminister Kadri Simson ministeeriumi pressiteate vahendusel.
    "Soome juba valmistab ette ühisettevõttega liitumist ja Poola teeb omalt poolt pingutusi, et arendada raudteed Leedu-Poola piirist kuni Varssavini," lisas ta.
    Ühe stsenaariumi järgi võiks Rail Balticu põhjapoolne pikendus kunagi jõuda Soome kaudu Põhja-Jäämere sadamateni. Teisalt loodetakse Soome liitumisel saada kõrgetasemelist raudteealast tehnilist oskusteavet ja kogemust.
    Lisaks arutavad ministrid kohtumisel Euroopa Komisjoni initsiatiivi sõjalise liikumise rahastu loomise, kella keeramise, maanteepaketi, Brexiti ja raudteede elektrifitseerimise teemadel.
    Läänemere-äärsed riigid hakkasid kella keeramist pelgama
    Kohtumisel osalejad tõdesid ühiselt, et kella keeramise lõpetamise kokkulepe Euroopa Liidus nõuab veel palju koostööd, hetkel ei ole Euroopa Liidu liikmesriikide seas piisavat enamust kellakeeramisest kiirelt loobuda.
    Nimelt pakkus Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker välja, et liikmesriigid võiksid ühiselt loobuda kella keeramisest ja sellega elanikele stressi põhjustamisest. Algselt väga positiivselt vastuvõetud ettepanek aga suubus vaidlusse, kas jääma peaks suve- või talveaeg. Näiteks Eesti pooldas suveaega, aga Soomest tuli signaale talveaja eelistamise kohta, mis tähendanuks, et Soome ja Eesti vahele tuleks aastaringselt tunnine ajavahe.
    Eesti tõstatas kohtumisel olulise küsimusena, et Euroopa Liidu liikmesriikidel peaks olema võimalus omavahel kokku leppida suure massiga autorongide liikumist üle piiride. „Kui täna on Eestis teatud juhtudel lubatud 52 tonnise massiga autorong ja Lätis samuti, siis Eestist Lätti sellise autorongiga sõita ei tohi,“ rääkis Simson. Seega võiks ühtlustada ka suuremõõtmeliste- ja raskekaaluliste veoste nõuded piiriüleses liikluses, et vedajad ei peaks piiridel muutma veosega seonduvaid tingimusi, tähistust või saatjate olemasolu.
    Lisaks märkis Eesti kohtumisel, et oluline on soodustada transpordiandmete vaba liikumist Euroopa Liidus, mis aitaks parandada teabevahetust kasutatud autode ajaloos ning toetada kogu liikuvusteenuste digitaliseerimist nagu isesõitvad autod.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Lauri Läänemets: küpse mõtlemisega ärieliit on hõivamas sotside valimisprogrammi
Sotsiaaldemokraadid peavad tõsiselt peeglisse vaatama, kui meie väärtuste eestkõnelejateks on saamas erakonna asemel riigi ärieliit, kirjutab sotside uueks juhiks kandideeriv Lauri Läänemets.
Sotsiaaldemokraadid peavad tõsiselt peeglisse vaatama, kui meie väärtuste eestkõnelejateks on saamas erakonna asemel riigi ärieliit, kirjutab sotside uueks juhiks kandideeriv Lauri Läänemets.
Tark planeerija kasvab miljonäriks
Oma kodu ostmise soovist ja teiste rahaasjade juhtimisest välja kasvanud investeerimispisik on toonud Kadri Mäsaku sinnamaale, et tal on abikaasaga ligemale miljoni euro suurune investeerimisportfell, mis on toonud mõlemale finantsvabaduse.
Oma kodu ostmise soovist ja teiste rahaasjade juhtimisest välja kasvanud investeerimispisik on toonud Kadri Mäsaku sinnamaale, et tal on abikaasaga ligemale miljoni euro suurune investeerimisportfell, mis on toonud mõlemale finantsvabaduse.
Foxway neelas konkurendi Taanis
Rootsi IT- ja nutiseadmete ringmajandusega tegelev Foxway Group, kelle raskuskese asub Tartus, omandas taanlaste Dansk Computer Center A/S-i.
Rootsi IT- ja nutiseadmete ringmajandusega tegelev Foxway Group, kelle raskuskese asub Tartus, omandas taanlaste Dansk Computer Center A/S-i.
Riigi uus radarisüsteem avab tuuleenergiale suure osa Mandri-Eestist
Kaitseministeeriumi uued radarid valmivad eelduslikult aastatel 2024 ja 2025. Kokku lähevad need maksma üle 70 miljoni euro, mille jaoks raha tuleb kaitseväe eelarve väliselt.
Kaitseministeeriumi uued radarid valmivad eelduslikult aastatel 2024 ja 2025. Kokku lähevad need maksma üle 70 miljoni euro, mille jaoks raha tuleb kaitseväe eelarve väliselt.