Danske asja prokurör: „Kuulge, sõbrad, see oli teadlik tegevus.“
Danske rahapesu kriminaalasja vedav riigiprokurör Marek Vahing meenutas, kuidas kriminaalasi hoo üles võttis.
„Kui varem vaadati rahapesuasja suhtumisega, et lihtsalt rahapesu, aga kui sinna juurde lisada vihjeid: „Kuulge, sõbrad, see oli teadlik tegevus. Polnud nii, et kogemata juhtus, ajad olidki sellised ja nõudmised teised.“ See oli tugev impulss, kus otsustasime, et otsime kogu oma info varasalvest üles, paneme kokku ja teeme ära,“ rääkis Vahing.
Vahingu sõnul oli menetluse ajal kõige keerulisem läbi närida saabunud infohulgast. „Mitteresidentide arv, keda kasutati varjamistegevuseks, küünib sadade, kui mitte tuhandeni,“ avaldas ta.
Mida tegi juht?
Kui tõenäoline on, et tippjuhtkond ei teadnud, mida alluvad teevad? „Kõige ehedam märk sellest, et midagi oli tippjuhtkonnas ja väga kõrgel Taanis kapitaalselt mäda, oli see, kui Taani võimud esitasid Danske emapangale süüdistuse,“ kostis Vahing.
Mille vastu täpsemalt eksis mitteresidentide divisjoni juhtinud Juri Kidjajev, Vahing ei avaldanud. „Ta ei täitnud ametiülesandeid nii nagu pidanuks.“
Keskkriminaalpolitsei juht Aivar Alavere oli Kidjajevi rollist rääkides veidi konkreetsem. „Juri Kidjajev divisjoni juhina kinnitas regulatsioonid, mille alusel oleks rahapesu tõkestamine pidanud toimima,“ rääkis Alavere.
Kõige kõnekam oli pressikonverentsi ajal Alavere rõhuasetus, kui ta sõnas, et hetkel ei ole Danske juht Aivar Rehe kahtlusalune. Küll ta ei spekuleerinud, kas millalgi on Rehe kahlustatavate ridades. „Ajamäärus hetkel mu lauses tõesti oli ja on ka praegu,“ sõnas ta ja lisas: „Üritame maksimaalset tõde välja selgitada.“
Marek Vahing ütles: „Kui tõendid näitavad, et ta on kuriteo toime pannud, siis Aivar Rehele kahtlustuse esitame.“
„Arvan, et Eesti on väga erinevate menetlustega tõestanud, et me ei karda tippu välja minna, kui selle kohta on tõendid. Olen lootusrikas, et saame teada võimalikult laial ampluaal, kes mida tegi ja milline oli rollide jaotus pangas,“ lisas peaprokurör Lavly Perling.
Kas on tulnud vihjeid sellest, et juhtkond teadis, mis toimub? „Meile on laekunud väga palju ja erinevaid vihjeid. Kahtlustatavate ring pigem suureneb,“ ütles Perling.
Aasta aega menetlust
Briti ärimehe Bill Browderi avaldusi kõrvale lükanud ja selle eest kriitikat saanud riigiprokuratuur teatas, et alustas Danskega tööd juba läinud aasta novembris. Paar kuud pärast Äripäevas ilmunud lugusid nn Aserbaidžaani Laundromatist.
Seni on menetluse alustamist peetud Bill Browderi suvise avalduse järgseks reaktsiooniks. Nüüd selgus vastupidine. „Ma ei varja, et see on teatud kergendustunne – teadsime, et oleme ligi aasta menetlenud, on uut infot ja tõendid,“ sõnas Perling. „Teisalt peame olema tõe otsimise asutus. Meie eesmärk on tuvastada võimalikult palju."