• OMX Baltic−0,08%302,85
  • OMX Riga0,05%869,91
  • OMX Tallinn−0,29%1 989,15
  • OMX Vilnius0,16%1 197,64
  • S&P 500−0,07%5 659,91
  • DOW 30−0,29%41 249,38
  • Nasdaq 0,00%17 928,92
  • FTSE 1000,27%8 554,8
  • Nikkei 2251,56%37 503,33
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%93,8
  • OMX Baltic−0,08%302,85
  • OMX Riga0,05%869,91
  • OMX Tallinn−0,29%1 989,15
  • OMX Vilnius0,16%1 197,64
  • S&P 500−0,07%5 659,91
  • DOW 30−0,29%41 249,38
  • Nasdaq 0,00%17 928,92
  • FTSE 1000,27%8 554,8
  • Nikkei 2251,56%37 503,33
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%93,8
  • 20.12.18, 15:48
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Eksminister: Läti ostis rongid kolm korda kallimalt kui Eesti

Läti kavatseb osta 32 uut elektrirongi kokku 225 miljoni euro eest, mis on kolm korda suurem summa, kui eestlased oma rongide eest maksud, kirjutab uudisteportaal BNN.
Elroni rong pildistatud Tallinnas.
  • Elroni rong pildistatud Tallinnas.
  • Foto: Raigo Pajula
„Läti probleem pole mitte ainult ülemaksmine, aga need heategijad tahavad kõigepealt osta rongid ja siis mõelda, kuidas neid kasutada,“ ütles Läti endine transpordiminister Anrijs Matiss.
Rongide ostmiseks korraldati kokku kolm hanget, kirjutab Bizness & Baltija, kellest võitjaks valiti lõpuks Hispaania firma Talgo. 225 miljoni euro suuruse hinnas sees on rongid ja nende ekspluateerimiseks vajalik varustus esimeseks viieks aastaks, samuti töötajate väljaõpe. Ka viimase hanke tulemused on vaidlustatud.
Matissi hinnangul on see hind ülepakutud. Ta viitas,et Eesti ostis 18 elektrirongi ja 20 diiselrongi 79,8 miljoni euroga.
„Minu arvates on igaühele selge, et need on kolm korda kallimad kui Eestis. Pole siis ime, et osa pakkumisel osalenuid, kes ei võitnud, süüdistasid võitjat ja kinnitasid, et nemad saanuks odavamalt hakkama,“ ütles Matiss.
Matissil jagus kriitikat ka infrastruktuuri ettevalmistuse kohta. Tema sõnul pole siiamaani teada, mis liinidel uued rongid sõitma hakkavad, kas ehitatakse uued perroonid, kas hakatakse kasutama uut võrku.
Tema hinnangul ei peaks ronge ostma enne, kui infrastruktuur on korda tehtud ja ühtne standard välja töötatud.
Eesti kuulutas oma rongihanke välja 2009. aastal ja selle võitis Šveitsi tootja Stadler Rail Group.

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele