Eestlased laenavad pangast raha rohkem kui lõunanaabrid

Pea 70 protsenti eestimaalastest tunnistab, et neile küll ei meeldi laenu võtta, aga mõnikord ei jää muud üle. Näiteks Leedus suhtub laenamisse positiivselt kaks korda rohkem inimesi kui Eestis, seevastu Lätis on üle kolmandiku neid, kelle arvates on laenu võtmine põhimõtteliselt vale.

Uuringu andmetel on Eesti elanikud oma lõunapoolsetest naabritest rohkem pangausku rahvas - tervelt 84 protsenti on võtnud laenu pangast, sellal kui Leedus vaid 60 protsenti. Samas laenavad eestimaalased palju harvem raha sõpradelt ja tuttavatelt – 12 protsenti võrrelduna Läti 27 ja Leedu 22 protsendiga.

Ka kiirlaenufirmadelt on Eestis laenanud vaid 6 protsenti perekondadest, kellel on finantskohustusi, seda on lausa kordades vähem kui Lätis (22%) ja Leedus (13%).

Kantar Emori uuringueksperdi Aivar Voogi hinnangul näitavad keskpankade andmed, et Eestis on ühe elaniku kohta imikutest raukadeni laenukohustusi 7500 eurot, Lätis 3600 eurot ja Leedus 3400 eurot. „Tegelikult annavadki need arvud võtme baltlaste erinevasse suhtumisse laenamisse,“ märkis Voog. „Eestlased on võtnud eelkõige pangalaene, mis ongi tavaliselt suuremad ja kulunud näiteks kinnisvara soetamisele. Läti elanikud on võtnud küllalt palju kiirlaene ja see ei jäta palju ruumi fantaseerimaks, miks seal nii paljud inimesed suhtuvad laenamisse põhimõtteliselt negatiivselt. Leedulased on aga seni võtnud suhteliselt väikseid laene ja küllap tingib nende soodsama eelhäälestatuse laenamise suhtes soov peagi panga poole pöörduda.“

Uuring kinnitab, et vaid 42 protsenti Eesti peredest plaanib võtta järgmise paari aasta jooksul laenu, järelmaksu või liisingut, sellal kui leedukatest haub laenumõtteid tervelt 56 protsenti. Neist, kes kavatsevad järgmise aasta jooksul laenata, kulutaks Eestis suurim osa ehk 31 protsenti uue auto soetamisele või olemasoleva remondile, 23 protsenti kestvuskaupade ostmisele ja viiendik kinnisvara muretsemisele. Leedus plaanib kinnisvara osta tervelt kolmandik peredest, Lätis 16 protsenti.

Eestlased hindavad säästmist olulisemaks kui Läti ja Leedu elanikud – tervelt 90 protsenti peab oluliseks säästmist üldisemalt või säästab vähemasti mingiks konkreetseks otstarbeks. Vaid 9 protsenti leiab, et säästmisel pole mingit mõtet. Lätis tähtsustab säästmist 71 protsenti ja Leedus 87 protsenti.

Voogi sõnul viitavad ka keskpankade andmed Balti riikide perekondade finantsvarade kohta sellele, et eestlased on lõunanaabritest rohkem kõrvale pannud, olgu siis rahas või väärtpaberites – üle 21 800 euro ühe elaniku kohta võrreldes 15 800 euroga Lätis ja 14 400 euroga Leedus. „Eestis on ka keskmine palk veerandi kuni kolmandiku kõrgem kui Lätis või Leedus,“ märkis Voog.

Kantar Emor viis mahuka finantshoiakute uuringu esmakordselt läbi nii Eestis, Lätis kui Leedus. Selle käigus kaardistati elanikkonna üldine majanduslik olukord ja tulevikueesmärgid, aga ka laenude ja laenukäitumisega seonduv. Uuring käsitles ka säästmist ja investeerimist, maksekäitumist, inimeste ettevõtlikkust, krüptoraha temaatikat ning finantstehnoloogia ettevõtete tuntust.