• Jaga lugu:

    Eestlased laenavad pangast raha rohkem kui lõunanaabrid

    45 protsenti Eesti eluasemelaenudest võeti eelmisel aastal Eestis Swedbankist.Foto: Meelis Meilbaum, Virumaa Teataja/Scanpix

    Eestlased laenavad meelsamini pangast raha kui lätlased ja leedulased, näitab Kantar Emori ülebaltiline finantshoiakute uuring.

    Pea 70 protsenti eestimaalastest tunnistab, et neile küll ei meeldi laenu võtta, aga mõnikord ei jää muud üle. Näiteks Leedus suhtub laenamisse positiivselt kaks korda rohkem inimesi kui Eestis, seevastu Lätis on üle kolmandiku neid, kelle arvates on laenu võtmine põhimõtteliselt vale.
    Uuringu andmetel on Eesti elanikud oma lõunapoolsetest naabritest rohkem pangausku rahvas - tervelt 84 protsenti on võtnud laenu pangast, sellal kui Leedus vaid 60 protsenti. Samas laenavad eestimaalased palju harvem raha sõpradelt ja tuttavatelt – 12 protsenti võrrelduna Läti 27 ja Leedu 22 protsendiga.
    Vähem laene sõpradelt ja kiirlaenufirmadelt
    Ka kiirlaenufirmadelt on Eestis laenanud vaid 6 protsenti perekondadest, kellel on finantskohustusi, seda on lausa kordades vähem kui Lätis (22%) ja Leedus (13%).
    Kantar Emori uuringueksperdi Aivar Voogi hinnangul näitavad keskpankade andmed, et Eestis on ühe elaniku kohta imikutest raukadeni laenukohustusi 7500 eurot, Lätis 3600 eurot ja Leedus 3400 eurot. „Tegelikult annavadki need arvud võtme baltlaste erinevasse suhtumisse laenamisse,“ märkis Voog. „Eestlased on võtnud eelkõige pangalaene, mis ongi tavaliselt suuremad ja kulunud näiteks kinnisvara soetamisele. Läti elanikud on võtnud küllalt palju kiirlaene ja see ei jäta palju ruumi fantaseerimaks, miks seal nii paljud inimesed suhtuvad laenamisse põhimõtteliselt negatiivselt. Leedulased on aga seni võtnud suhteliselt väikseid laene ja küllap tingib nende soodsama eelhäälestatuse laenamise suhtes soov peagi panga poole pöörduda.“
    Uuring kinnitab, et vaid 42 protsenti Eesti peredest plaanib võtta järgmise paari aasta jooksul laenu, järelmaksu või liisingut, sellal kui leedukatest haub laenumõtteid tervelt 56 protsenti. Neist, kes kavatsevad järgmise aasta jooksul laenata, kulutaks Eestis suurim osa ehk 31 protsenti uue auto soetamisele või olemasoleva remondile, 23 protsenti kestvuskaupade ostmisele ja viiendik kinnisvara muretsemisele. Leedus plaanib kinnisvara osta tervelt kolmandik peredest, Lätis 16 protsenti.
    Eestlased hindavad säästmist olulisemaks kui Läti ja Leedu elanikud – tervelt 90 protsenti peab oluliseks säästmist üldisemalt või säästab vähemasti mingiks konkreetseks otstarbeks. Vaid 9 protsenti leiab, et säästmisel pole mingit mõtet. Lätis tähtsustab säästmist 71 protsenti ja Leedus 87 protsenti.
    Eestimaalased tunnevad end kindlamalt
    Voogi sõnul viitavad ka keskpankade andmed Balti riikide perekondade finantsvarade kohta sellele, et eestlased on lõunanaabritest rohkem kõrvale pannud, olgu siis rahas või väärtpaberites – üle 21 800 euro ühe elaniku kohta võrreldes 15 800 euroga Lätis ja 14 400 euroga Leedus. „Eestis on ka keskmine palk veerandi kuni kolmandiku kõrgem kui Lätis või Leedus,“ märkis Voog.
    Kantar Emor viis mahuka finantshoiakute uuringu esmakordselt läbi nii Eestis, Lätis kui Leedus. Selle käigus kaardistati elanikkonna üldine majanduslik olukord ja tulevikueesmärgid, aga ka laenude ja laenukäitumisega seonduv. Uuring käsitles ka säästmist ja investeerimist, maksekäitumist, inimeste ettevõtlikkust, krüptoraha temaatikat ning finantstehnoloogia ettevõtete tuntust.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Peep Siitam: palvetamine ja filosofeerimine talutavat elektri hinda ei too
Tänasest soodsamat elektrienergiat võimaldavate justnimelt Eestis asuvate tootmisseadmete rajamist on takistanud eelkõige pime usk elektrituru viljastavasse mõjusse, kirjutab osaühingu Energiasalv Pakri juht Peep Siitam oma LinkedIni lehel.
Tänasest soodsamat elektrienergiat võimaldavate justnimelt Eestis asuvate tootmisseadmete rajamist on takistanud eelkõige pime usk elektrituru viljastavasse mõjusse, kirjutab osaühingu Energiasalv Pakri juht Peep Siitam oma LinkedIni lehel.
USA ametivõimud hakkasid uurima Alibaba pilveäri
USA presidendi Joe Bideni administratsioon on otsustanud uurida e-kaubandusgigandi Alibaba pilveteenuseid, et saada aru, kas need ohustavad Ühendriikide julgeolekut, ütlesid asjaga kursis olevad inimesed.
USA presidendi Joe Bideni administratsioon on otsustanud uurida e-kaubandusgigandi Alibaba pilveteenuseid, et saada aru, kas need ohustavad Ühendriikide julgeolekut, ütlesid asjaga kursis olevad inimesed.
Raadiohommikus: Eesti IT-ettevõtete edulood Lähis-Idas ja spaaäri tulevikust kõrgete energiahindade juures
Dubai Expol käib Eesti IKT-sektori ettevõtete jaoks aktiivne töö ja ärisidemete sõlmimine. Cybernetica äriarenduse konsultant Kevin Tammearu räägib raadiohommikus sellest, kuidas õnnestus tal allkirjastada koostööleping Paapua Uus-Guinea valitsusega. Nortali Lähis-Ida ja Aafrika regiooni juht Marek Helm jagab kogemusi piirkonnas äri ajamisest ja ITLi juht Doris Põld selgitab, milliseid ärivõimalusi näevad Eesti IKT-ettevõtted Pärsia lahe regioonis.
Dubai Expol käib Eesti IKT-sektori ettevõtete jaoks aktiivne töö ja ärisidemete sõlmimine. Cybernetica äriarenduse konsultant Kevin Tammearu räägib raadiohommikus sellest, kuidas õnnestus tal allkirjastada koostööleping Paapua Uus-Guinea valitsusega. Nortali Lähis-Ida ja Aafrika regiooni juht Marek Helm jagab kogemusi piirkonnas äri ajamisest ja ITLi juht Doris Põld selgitab, milliseid ärivõimalusi näevad Eesti IKT-ettevõtted Pärsia lahe regioonis.
Valitsuses köeb kriis elektritoetuste pärast Keskerakond: vaja on lisaeelarvet
Kaks päeva kestnud läbirääkimised koalitsiooninõukogus ei ole Reformierakonda ja Keskerakonda suutnud kokkuleppeni viia, peaminister lubas esineda poliitilise avaldusega ning Keskerakonna juht Jüri Ratas ähvardas, et ajaaken hakkab vaikselt sulguma.
Kaks päeva kestnud läbirääkimised koalitsiooninõukogus ei ole Reformierakonda ja Keskerakonda suutnud kokkuleppeni viia, peaminister lubas esineda poliitilise avaldusega ning Keskerakonna juht Jüri Ratas ähvardas, et ajaaken hakkab vaikselt sulguma.