Artikkel

    Eestlased laenavad pangast raha rohkem kui lõunanaabrid

    45 protsenti Eesti eluasemelaenudest võeti eelmisel aastal Eestis Swedbankist.Foto: Meelis Meilbaum, Virumaa Teataja/Scanpix

    Eestlased laenavad meelsamini pangast raha kui lätlased ja leedulased, näitab Kantar Emori ülebaltiline finantshoiakute uuring.

    Pea 70 protsenti eestimaalastest tunnistab, et neile küll ei meeldi laenu võtta, aga mõnikord ei jää muud üle. Näiteks Leedus suhtub laenamisse positiivselt kaks korda rohkem inimesi kui Eestis, seevastu Lätis on üle kolmandiku neid, kelle arvates on laenu võtmine põhimõtteliselt vale.
    Uuringu andmetel on Eesti elanikud oma lõunapoolsetest naabritest rohkem pangausku rahvas - tervelt 84 protsenti on võtnud laenu pangast, sellal kui Leedus vaid 60 protsenti. Samas laenavad eestimaalased palju harvem raha sõpradelt ja tuttavatelt – 12 protsenti võrrelduna Läti 27 ja Leedu 22 protsendiga.
    Vähem laene sõpradelt ja kiirlaenufirmadelt
    Ka kiirlaenufirmadelt on Eestis laenanud vaid 6 protsenti perekondadest, kellel on finantskohustusi, seda on lausa kordades vähem kui Lätis (22%) ja Leedus (13%).
    Kantar Emori uuringueksperdi Aivar Voogi hinnangul näitavad keskpankade andmed, et Eestis on ühe elaniku kohta imikutest raukadeni laenukohustusi 7500 eurot, Lätis 3600 eurot ja Leedus 3400 eurot. „Tegelikult annavadki need arvud võtme baltlaste erinevasse suhtumisse laenamisse,“ märkis Voog. „Eestlased on võtnud eelkõige pangalaene, mis ongi tavaliselt suuremad ja kulunud näiteks kinnisvara soetamisele. Läti elanikud on võtnud küllalt palju kiirlaene ja see ei jäta palju ruumi fantaseerimaks, miks seal nii paljud inimesed suhtuvad laenamisse põhimõtteliselt negatiivselt. Leedulased on aga seni võtnud suhteliselt väikseid laene ja küllap tingib nende soodsama eelhäälestatuse laenamise suhtes soov peagi panga poole pöörduda.“
    Uuring kinnitab, et vaid 42 protsenti Eesti peredest plaanib võtta järgmise paari aasta jooksul laenu, järelmaksu või liisingut, sellal kui leedukatest haub laenumõtteid tervelt 56 protsenti. Neist, kes kavatsevad järgmise aasta jooksul laenata, kulutaks Eestis suurim osa ehk 31 protsenti uue auto soetamisele või olemasoleva remondile, 23 protsenti kestvuskaupade ostmisele ja viiendik kinnisvara muretsemisele. Leedus plaanib kinnisvara osta tervelt kolmandik peredest, Lätis 16 protsenti.
    Eestlased hindavad säästmist olulisemaks kui Läti ja Leedu elanikud – tervelt 90 protsenti peab oluliseks säästmist üldisemalt või säästab vähemasti mingiks konkreetseks otstarbeks. Vaid 9 protsenti leiab, et säästmisel pole mingit mõtet. Lätis tähtsustab säästmist 71 protsenti ja Leedus 87 protsenti.
    Eestimaalased tunnevad end kindlamalt
    Voogi sõnul viitavad ka keskpankade andmed Balti riikide perekondade finantsvarade kohta sellele, et eestlased on lõunanaabritest rohkem kõrvale pannud, olgu siis rahas või väärtpaberites – üle 21 800 euro ühe elaniku kohta võrreldes 15 800 euroga Lätis ja 14 400 euroga Leedus. „Eestis on ka keskmine palk veerandi kuni kolmandiku kõrgem kui Lätis või Leedus,“ märkis Voog.
    Kantar Emor viis mahuka finantshoiakute uuringu esmakordselt läbi nii Eestis, Lätis kui Leedus. Selle käigus kaardistati elanikkonna üldine majanduslik olukord ja tulevikueesmärgid, aga ka laenude ja laenukäitumisega seonduv. Uuring käsitles ka säästmist ja investeerimist, maksekäitumist, inimeste ettevõtlikkust, krüptoraha temaatikat ning finantstehnoloogia ettevõtete tuntust.
  • Hetkel kuum
Luminori jätkusuutlikkuse juht: rohelisusest saab soodsama laenu argument
Praegu on see veel iga panga enda otsustada, kas anda rohelisematele ettevõtetele soodsamat laenu. Tulevikus eeldame, et nende jaoks, kellel on suurem kliimarisk, muutub üldjuhul ka laen kallimaks, kirjutab Luminori jätkusuutlikkuse juht Kadri Vunder.
Praegu on see veel iga panga enda otsustada, kas anda rohelisematele ettevõtetele soodsamat laenu. Tulevikus eeldame, et nende jaoks, kellel on suurem kliimarisk, muutub üldjuhul ka laen kallimaks, kirjutab Luminori jätkusuutlikkuse juht Kadri Vunder.
Hinnatõusu suurimaks mõjutajaks oli jaanuaris toit
Toiduhindade kallinemine andis jaanuaris kuisest inflatsioonist 60% ja aastasest kolmandiku. Selgus veel üks põhjus, miks inflatsioon ootamatult kiirenemisele pöördus.
Toiduhindade kallinemine andis jaanuaris kuisest inflatsioonist 60% ja aastasest kolmandiku. Selgus veel üks põhjus, miks inflatsioon ootamatult kiirenemisele pöördus.
USA tahab Vene alumiiniumile kahekordset tolli kehtestada
USA kavatseb Venemaal toodetud alumiiniumile juba sel nädalal kehtestada 200% tollimaksu.
USA kavatseb Venemaal toodetud alumiiniumile juba sel nädalal kehtestada 200% tollimaksu.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Taavi Tamkivi sai Kredexi ja EASi nõukogu liikmeks
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Kristjan Järvan nimetas EASi ja Kredexi ühendasutuse uueks nõukogu liikmeks idufirma Salv tegevjuhi Taavi Tamkivi.
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Kristjan Järvan nimetas EASi ja Kredexi ühendasutuse uueks nõukogu liikmeks idufirma Salv tegevjuhi Taavi Tamkivi.
Nordeconi ehitusdivisjoni juht: pole põhjust arvata, et ehitusmaterjalide hinnad langevad
Selleks, et hinnad liiguksid tagasi sõjaeelse ajastu tasemele, peaks kogu sektorile mõjuma mingi seninägematu surve koos seninägematu tehnilise võimalusega. Asjaolusid arvestades on see ilmselt ebareaalne, kirjutab Nordeconi hoonete ehituse divisjoni juht Ats Janno.
Selleks, et hinnad liiguksid tagasi sõjaeelse ajastu tasemele, peaks kogu sektorile mõjuma mingi seninägematu surve koos seninägematu tehnilise võimalusega. Asjaolusid arvestades on see ilmselt ebareaalne, kirjutab Nordeconi hoonete ehituse divisjoni juht Ats Janno.
Taavi Tamkivi sai Kredexi ja EASi nõukogu liikmeks
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Kristjan Järvan nimetas EASi ja Kredexi ühendasutuse uueks nõukogu liikmeks idufirma Salv tegevjuhi Taavi Tamkivi.
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Kristjan Järvan nimetas EASi ja Kredexi ühendasutuse uueks nõukogu liikmeks idufirma Salv tegevjuhi Taavi Tamkivi.

Olulisemad uudised

Naftamaailma uus oluline tegija - India muudab Vene nafta Läänele paslikuks kütuseks
India roll muutub naftaturgudel üha olulisemaks, sest riik impordib suures koguses Vene soodsat naftat, et see rafineerida ning saadud kütus edasi Euroopasse ja USAsse müüa, kirjutab Bloomberg.
India roll muutub naftaturgudel üha olulisemaks, sest riik impordib suures koguses Vene soodsat naftat, et see rafineerida ning saadud kütus edasi Euroopasse ja USAsse müüa, kirjutab Bloomberg.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.