Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Prokuratuur: kui riiklik sund muutub ahistavaks, tuleb sellest sundijale rääkida

    Riigi peaprokuröri Lavly Perlingu sõnul on majanduskuritegude puhul kõige olulisem kannatanule ja vajadusel riigile varastatud vara tagasi tuua ning sellega on tehtud edusamme.Foto: Liis Treimann, Postimees/Scanpix

    Majanduskuritegude uurimisel on oht, et prokuratuur läheb erinevaid tõkendeid kasutades üle piiri ning see seab ohtu normaalse majandustegevuse. Olukorrale loodetakse lahendust poolte omavahelise koostöö süvendamisest, prokuratuuri kompetentsi suurenemisest kui ka tehnoloogia arengust.

    "Üldiselt võib öelda, et tõkendeid, mida prokuratuur kriminaalmenetluse tagamiseks kasutab, kasutatakse vahel ülemääraselt," nentis Ellex Raidla partner ja vaidluste lahendamise valdkonna juht Arne Ots Äripäeva raadio saates "Isemajandav Eesti". "Eestis on jooksvalt menetluses umbes 30 000 kuritegu ning küllap oleme tõesti nende lahendamisel ka eksinud ja üksikud juhtumid on olemas," tõdes riigi peaprokurör Lavly Perling.
    Otsa praktikast leiab näiteid, kus inimesele on kehtestatud elukohast lahkumise tõkend ainult selleks, et takistada kriminaalmenetluses oleva kaasumise aegumist. "See piiras isiku liikumisvabadust põhjendamatult," rääkis Ots ja lisas, et ka kohus sai sellest aru ning tõkend tühistati, sest see ei olnud konkreetse menetluse seisukohalt vajalik.
    Veel toob Ots näite, kus majanduskuriteo tõttu anti välja vahistamismäärus, kuid õigusvastaselt. "Isik oli pool aastat kinni, hiljem riigikohus leidis, et see oli õigusvastane, kuid samasse aega jäi selle inimese juubel ja lapselapse sünd," tõi ta näite prokuratuuri üleliigsest tõkendite kasutamisest.
    Perlingu sõnul on majanduskuritegude puhul kõige olulisem kannatanule ja vajadusel riigile varastatud vara tagasi tuua ning sellega on tehtud edusamme. "On laienenud vabatahtliku kahju hüvitamise hulk," rääkis ta positiivsest. "Peame läbirääkimisi kahtlustatava ja kaitstava vahel, oleme andnud võimalusi tehtud kahju korvata ning seejärel menetluse oportuniteedi korras lõpetanud – menetlus on vahend õigluse saavutamiseks ning maksuasjades püüame kompromisse teha," kinnitas riigi peaprokurör.
    Probleem väärtegudega
    Ots toob välja, et kui karistusseadustiku rakendamisel väga suuri probleeme ei ole ning koosseise on parandatud ja selgemaks muudetud, siis väärtegude puhul on selgelt probleem. "Koosseisud on erinevates seadustes laiali ja väga ebaselged, sätted viitavad Euroopa Liidu õigusele ning pole aru saada, mis aktiga on tegu – viitelisus on läinud nii kaugele, et välja otsida tegu, mille eest karistada on tahetud, on keeruline," viitas ta sellele, et koosseisud võiksid olla spetiifilisemad.
    Samuti tähendab Euroopa Liidu õiguse järgimine meie majandussubjektidele abstraktseid ohtusid. "Näiteks FIEt võib ähvardada 5 miljoni euro suurune trahv, see on abstraktne oht, mida ei ole võimalik hoomata," selgitas ta.
    Perlingu arvates seisneb lahendus selles, et kõik pooled räägiksid normide kujundamisel kaasa. "Kui midagi on valesti, saavad õiguskaitse esindajad ministeeriumisse oma ettepanekuid saata," sõnas ta. "Kui vaadata kuritegude arvu majanduses, siis neid ei ole palju – kuritegu on see, mis kuritegu peab olema," viitas ta sellele, et igat asja siiski kuriteona ei käsitleta.
    Pikk menetlusaeg
    Nii Ots kui ka Perling näevad ühe võimaliku kitsaskohana pikka kuritegude menetlemise aega. "Me tahaks küll kiiremini töötada, kuid meil on 30 000 menetlust ning keskmine Eesti kohtueelse menetluse kestvus on neli kuud, selles kontekstis ei ole paha," oli riigi peaprokurör optimistlik.
    Otsa arvates on optimistlik eeldada, et menetlused kestavad neli kuud. "Pigem on tõele lähemal neli aastat," oli ta kriitiline. "Need kuriteod ja menetlused, millega mina olen kokku puutunud, võtavad ikka väga palju rohkem aega."
    Sellegipoolest ei poolda ei Perling ega Ots menetlustähtaegade paika panemist. "Eeluurimise aeg ei sõltu päevadest kalendris, vaid sellest, kui kiiresti midagi jõutakse ära teha – menetlejale on ajalise orientiirina praegu juba aegumise regulatsioonid silme ees," tõi advokaat välja.
    Ka Perlingu sõnul olukord järjest paraneb ning iga juhtumi puhul tuleks lähtuda konkreetsetest asjaoludest. "Kui joobes juhti pole kahe kuu jooksul ära menetletud, siis kohus ütlebki, et mõistlik menetlusaeg on läbi, kuid rahvusvahelise majanduskuriteo puhul on ka nelja aasta pärast veel kõik kontrolli all."
    "Tähtaegade kehtestamine meenutaks natuke seda, kui ütleksime ka meditsiinis, et kõik operatsioonid peavad olema läbi viidud tunni või kahega," viitas Perling paindlikkuse vajadusele. "Adenoidi operatsiooni ja südameklapi operatsiooni ei saa kokku panna."
    Menetlust saab kiirendada
    Menetluste kiirendamiseks näeb Perling mitut lahendust. "Esiteks tuleb kuritegu väga selgelt piiritleda ja koguda vaid seda puudutavaid tõendeid," viitas ta lihtsale aspektile, mida iga menetleja saab ära teha. "Samuti tuleb vastaspoolt austada ning teda materjalidega mitte ülekoormata," lisas Perling. Tema sõnul saavad lisaks nii advokaadid kui ka prokuratuur omavahel koostööd teha, säilitades sealjuures professionaalsuse, kuid mõeldes läbi kohad, kus mõlemal poolel on võimalik võita.
    Otsa sõnul aitaks menetlusi kiirendada ka tehnoloogiliste vahendite kaasamine. "Eelistungeid saab pidada nii, et advokaadid istuvad kabinettides ning suhtlevad kohtunikega Skype'is," tõi ta näite. Samuti on Ellex Raidla partneri arvates tõendite uurimise protsess Eesti kohtutes vanaaegne ja kentsakas. "Näiteks prokurör loeb kohtuistungil e-kirjast ette vaid endale olulise lõigu. Kui advokaat vaidleb vastu ja tahab kogu kirja ette lugemist, peab ta välja jäänud osale tuginemiseks selle oma korra kätte jõudes eraldi ette lugema," tõi Ots näite.
    Perlingu sõnul on kriminaalmenetluse revisjon juba käimas. Ka tema peab menetluste digitaliseerimist uueks normaalsuseks. Samuti annab süsteemi efektiivsemaks muuta, suurendades prokuratuuris töötavate ametnike kompetentsi.
    "Oleme võtnud tööle inimesi, kes pole juristid, kuid selleks, et majanduskuriteod saaksid kohtu ette, kasutame näiteks nende finantsteadmisi," tõi ta näite. Samuti peab Perling oluliseks, et menetlusse kaasataks eksperte väljaspoolt. "Kaasame audiitoreid, kes oskavad aidata," viitas ta ühele võimalusele menetlusi kiirendada.
    Ots tõi lõpetuseks välja, et pikk menetlusaeg pole ainuüksi Eesti probeem. "Võrdluses teiste riikidega oleme päris head," jagus tal ka positiivseid sõnu. "Näiteks Euroopa Inimõiguste kohus on leidnud, et oleme mõnda asja liiga pikalt menetlenud ja mõistliku aja mööda lasknud, kuid selle otsuseni jõudsid nad veel pikema aja jooksul, kui võttis aega meie siseriiklik menetlus," rääkis ta. "Usun, et Eestis läheb olukord paremaks," lõpetas ekspert.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Balti börsid lõpetasid kvartali tõusupäevaga
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestis tegevuse müünud lihatootja loobus ka Rootsi ärist
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.