Jaga lugu:

Prokuratuur: kui riiklik sund muutub ahistavaks, tuleb sellest sundijale rääkida

Riigi peaprokuröri Lavly Perlingu sõnul on majanduskuritegude puhul kõige olulisem kannatanule ja vajadusel riigile varastatud vara tagasi tuua ning sellega on tehtud edusamme.  Foto: Liis Treimann, Postimees/Scanpix

Majanduskuritegude uurimisel on oht, et prokuratuur läheb erinevaid tõkendeid kasutades üle piiri ning see seab ohtu normaalse majandustegevuse. Olukorrale loodetakse lahendust poolte omavahelise koostöö süvendamisest, prokuratuuri kompetentsi suurenemisest kui ka tehnoloogia arengust.

"Üldiselt võib öelda, et tõkendeid, mida prokuratuur kriminaalmenetluse tagamiseks kasutab, kasutatakse vahel ülemääraselt," nentis Ellex Raidla partner ja vaidluste lahendamise valdkonna juht Arne Ots Äripäeva raadio saates "Isemajandav Eesti". "Eestis on jooksvalt menetluses umbes 30 000 kuritegu ning küllap oleme tõesti nende lahendamisel ka eksinud ja üksikud juhtumid on olemas," tõdes riigi peaprokurör Lavly Perling.

Otsa praktikast leiab näiteid, kus inimesele on kehtestatud elukohast lahkumise tõkend ainult selleks, et takistada kriminaalmenetluses oleva kaasumise aegumist. "See piiras isiku liikumisvabadust põhjendamatult," rääkis Ots ja lisas, et ka kohus sai sellest aru ning tõkend tühistati, sest see ei olnud konkreetse menetluse seisukohalt vajalik.

Veel toob Ots näite, kus majanduskuriteo tõttu anti välja vahistamismäärus, kuid õigusvastaselt. "Isik oli pool aastat kinni, hiljem riigikohus leidis, et see oli õigusvastane, kuid samasse aega jäi selle inimese juubel ja lapselapse sünd," tõi ta näite prokuratuuri üleliigsest tõkendite kasutamisest.

Perlingu sõnul on majanduskuritegude puhul kõige olulisem kannatanule ja vajadusel riigile varastatud vara tagasi tuua ning sellega on tehtud edusamme. "On laienenud vabatahtliku kahju hüvitamise hulk," rääkis ta positiivsest. "Peame läbirääkimisi kahtlustatava ja kaitstava vahel, oleme andnud võimalusi tehtud kahju korvata ning seejärel menetluse oportuniteedi korras lõpetanud – menetlus on vahend õigluse saavutamiseks ning maksuasjades püüame kompromisse teha," kinnitas riigi peaprokurör.

Probleem väärtegudega

Ots toob välja, et kui karistusseadustiku rakendamisel väga suuri probleeme ei ole ning koosseise on parandatud ja selgemaks muudetud, siis väärtegude puhul on selgelt probleem. "Koosseisud on erinevates seadustes laiali ja väga ebaselged, sätted viitavad Euroopa Liidu õigusele ning pole aru saada, mis aktiga on tegu – viitelisus on läinud nii kaugele, et välja otsida tegu, mille eest karistada on tahetud, on keeruline," viitas ta sellele, et koosseisud võiksid olla spetiifilisemad.

Samuti tähendab Euroopa Liidu õiguse järgimine meie majandussubjektidele abstraktseid ohtusid. "Näiteks FIEt võib ähvardada 5 miljoni euro suurune trahv, see on abstraktne oht, mida ei ole võimalik hoomata," selgitas ta.

Perlingu arvates seisneb lahendus selles, et kõik pooled räägiksid normide kujundamisel kaasa. "Kui midagi on valesti, saavad õiguskaitse esindajad ministeeriumisse oma ettepanekuid saata," sõnas ta. "Kui vaadata kuritegude arvu majanduses, siis neid ei ole palju – kuritegu on see, mis kuritegu peab olema," viitas ta sellele, et igat asja siiski kuriteona ei käsitleta.

Pikk menetlusaeg

Nii Ots kui ka Perling näevad ühe võimaliku kitsaskohana pikka kuritegude menetlemise aega. "Me tahaks küll kiiremini töötada, kuid meil on 30 000 menetlust ning keskmine Eesti kohtueelse menetluse kestvus on neli kuud, selles kontekstis ei ole paha," oli riigi peaprokurör optimistlik.

Otsa arvates on optimistlik eeldada, et menetlused kestavad neli kuud. "Pigem on tõele lähemal neli aastat," oli ta kriitiline. "Need kuriteod ja menetlused, millega mina olen kokku puutunud, võtavad ikka väga palju rohkem aega."

Sellegipoolest ei poolda ei Perling ega Ots menetlustähtaegade paika panemist. "Eeluurimise aeg ei sõltu päevadest kalendris, vaid sellest, kui kiiresti midagi jõutakse ära teha – menetlejale on ajalise orientiirina praegu juba aegumise regulatsioonid silme ees," tõi advokaat välja.

Ka Perlingu sõnul olukord järjest paraneb ning iga juhtumi puhul tuleks lähtuda konkreetsetest asjaoludest. "Kui joobes juhti pole kahe kuu jooksul ära menetletud, siis kohus ütlebki, et mõistlik menetlusaeg on läbi, kuid rahvusvahelise majanduskuriteo puhul on ka nelja aasta pärast veel kõik kontrolli all."

"Tähtaegade kehtestamine meenutaks natuke seda, kui ütleksime ka meditsiinis, et kõik operatsioonid peavad olema läbi viidud tunni või kahega," viitas Perling paindlikkuse vajadusele. "Adenoidi operatsiooni ja südameklapi operatsiooni ei saa kokku panna."

Menetlust saab kiirendada

Menetluste kiirendamiseks näeb Perling mitut lahendust. "Esiteks tuleb kuritegu väga selgelt piiritleda ja koguda vaid seda puudutavaid tõendeid," viitas ta lihtsale aspektile, mida iga menetleja saab ära teha. "Samuti tuleb vastaspoolt austada ning teda materjalidega mitte ülekoormata," lisas Perling. Tema sõnul saavad lisaks nii advokaadid kui ka prokuratuur omavahel koostööd teha, säilitades sealjuures professionaalsuse, kuid mõeldes läbi kohad, kus mõlemal poolel on võimalik võita.

Otsa sõnul aitaks menetlusi kiirendada ka tehnoloogiliste vahendite kaasamine. "Eelistungeid saab pidada nii, et advokaadid istuvad kabinettides ning suhtlevad kohtunikega Skype'is," tõi ta näite. Samuti on Ellex Raidla partneri arvates tõendite uurimise protsess Eesti kohtutes vanaaegne ja kentsakas. "Näiteks prokurör loeb kohtuistungil e-kirjast ette vaid endale olulise lõigu. Kui advokaat vaidleb vastu ja tahab kogu kirja ette lugemist, peab ta välja jäänud osale tuginemiseks selle oma korra kätte jõudes eraldi ette lugema," tõi Ots näite.

Perlingu sõnul on kriminaalmenetluse revisjon juba käimas. Ka tema peab menetluste digitaliseerimist uueks normaalsuseks. Samuti annab süsteemi efektiivsemaks muuta, suurendades prokuratuuris töötavate ametnike kompetentsi.

"Oleme võtnud tööle inimesi, kes pole juristid, kuid selleks, et majanduskuriteod saaksid kohtu ette, kasutame näiteks nende finantsteadmisi," tõi ta näite. Samuti peab Perling oluliseks, et menetlusse kaasataks eksperte väljaspoolt. "Kaasame audiitoreid, kes oskavad aidata," viitas ta ühele võimalusele menetlusi kiirendada.

Ots tõi lõpetuseks välja, et pikk menetlusaeg pole ainuüksi Eesti probeem. "Võrdluses teiste riikidega oleme päris head," jagus tal ka positiivseid sõnu. "Näiteks Euroopa Inimõiguste kohus on leidnud, et oleme mõnda asja liiga pikalt menetlenud ja mõistliku aja mööda lasknud, kuid selle otsuseni jõudsid nad veel pikema aja jooksul, kui võttis aega meie siseriiklik menetlus," rääkis ta. "Usun, et Eestis läheb olukord paremaks," lõpetas ekspert.

Vaata seoseid nende isikute ja firmadega:
Jaga lugu:
Hetkel kuum