• OMX Baltic0,06%300,2
  • OMX Riga−0,03%892,74
  • OMX Tallinn0,12%2 071,12
  • OMX Vilnius0,13%1 203,99
  • S&P 5000,00%6 227,42
  • DOW 300,00%44 484,42
  • Nasdaq 0,94%20 393,13
  • FTSE 1000,57%8 824,57
  • Nikkei 2250,06%39 785,9
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,43
  • OMX Baltic0,06%300,2
  • OMX Riga−0,03%892,74
  • OMX Tallinn0,12%2 071,12
  • OMX Vilnius0,13%1 203,99
  • S&P 5000,00%6 227,42
  • DOW 300,00%44 484,42
  • Nasdaq 0,94%20 393,13
  • FTSE 1000,57%8 824,57
  • Nikkei 2250,06%39 785,9
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,43
  • 08.01.19, 11:42
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Roosaare: kõiki neid kõrghooneid Tallinn ei näe

Investor Jaak Roosaare näeb kallima kinnisvara poolel murepilvi ja seega on skeptiline ka kõigi Tallinna plaanitavate kõrghoonete suhtes.
Maakri maja kõrghoone ehitusplats.
  • Maakri maja kõrghoone ehitusplats.
  • Foto: Raul Mee
Äripäev pani eelmise aasta lõpus kaardile kõik kõrghooned, mida pealinna ehitada plaanitakse, nende seas ka esimene, mis päriselt pilvelõhkujaks kvalifitseerub.
„Ma võiksin küll kihla vedada, et ma ei usu, et kõik need tornid realiseeruvad,“ kommenteeris investor Jaak Roosaare Äripäeva raadio saates „Investor Toomase tund“.
Kallimas hinnaklassis on raskem seis

Artikkel jätkub pärast reklaami

Roosaare ütles, et teda hirmutavad korterid hinnaklassis 200 000 eurot ja rohkem. „Ma arvan, et seal on seda tootmist juba üleliia palju. Kui majandus läheb veidi raskemaks ja inimesed enam nii palju laenu ei julge võtta või ei saa laenu, siis sellise kõrgema hinnaklassi korterite ostjaskond väheneb. Need on sellised korterid, kus mingit mõistlikku üüritootlust on raske saada, sest see ostuhind on nii kallis,“ rääkis ta.
Roosaare sõnul on lõviosa tema portfelli korteritest mikrokorterid ehk 12-18 ruutmeetri suurused. Sellised korterid liiguvad tema sõnul vastupidiselt majandustsüklitele. „Kui on hea aeg, siis inimesed ei taha elada nendes pisikestes uberikes. Pigem kui on olud raskemad ja enam ei saa endale lubada luksuslikemas korterites, siis tekib rohkem nõudlust ja rohkem valikut üüriliste osas ka,“ selgitas ta.
Üks plaanitavatest kõrghoonetest on Estonian Business Schooli plaanitav 30korruseline hoone. Ettevõtte EBS Campus juhatuse liige Mart Habakuk rääkis artiklis, et parim aeg ehitusega alustamiseks võiks tulla kolme-nelja aasta pärast, kui ehitushinnad on langenud. Roosaare leidis, et asja võib näha ka teisest küljest. „Sellega sageli kaob [langusega] ära ka ostuhuvi ja finantseerimine läheb päris palju raskemaks. Ma võiksin küll kihla vedada, et ma ei usu, et kõik need tornid seal realiseeruvad,“ rääkis ta Tallinna kõrghoonete plaani kohta.
Arendamisega alustamiseks lihtsaim aeg läbi
Kuigi räägitakse, et kriis on lähedal, siis Roosaare sõnul on langusfaasi raske ennustada. „Ma ei julge öelda, et krõks on ära käinud. Kui, siis võib-olla kallima otsa elukinnisvaras on näha, et pakkumist on omajagu, mingid projektid on külmutatud ja on leti all müügis, kus ehitushinna tõusu tõttu ei mängi need numbrid nii hästi välja,“ rääkis ta.
Roosaare sõnul on raske uskuda, et järgmisel viiel aastal oleks veel kinnisvaraturul praegusega võrreldav tõusupotentsiaal.
„Kui keegi tahab praegu arendajaks hakata, siis see on raske aeg, kus alustada, kerge raha on juba ära teenitud ja praegu alustades ei kiputa uutele tulijatele ka väga kergelt laenukraani avama ja maa hinnad on kallid,“ selgitas ta.
Kui aga on mõte soetada üürikorter, soovitas ta ka alternatiive kaaluda. „Võib-olla kui ise tegeleda ei taha, on EfTENi fondi lihtsam raha pista. Kui aga tahad ise tegeleda, siis see on pikem protsess. Ühe 12ruutmeetrise korteriga kohe finantsvabadust ei saavuta,“ rääkis ta.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 13 p 17 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele