Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Tallinn kavandab ühistransporti suuri investeeringuid
Eesti Energia ja Tallinna Linnatranspordi AS sõlmisid kokkuleppe elektritranspordi arendamiseks. Koostööleppe sisu tutvustati Eesti Energia peahoone parklas Tallinna Linnatranspordi AS-i hübriidbussis. Foto: Liis Treimann
Tallinna ühistranspordi ettevõte TLT kavatseb järgneva paarikümne aasta jooksul täielikult minna üle elektribussidele, mis tähendaks sadadesse miljonitesse ulatuvaid investeeringuid.
Linna ühistranspordile tähendaks see 600-700 elektribussi soetamist, tõdes linnafirma juht Deniss Boroditš. Võrreldes näiteks gaasibussidega on hinnavahe kahekordne: näiteks Mercedese Citaro elektribuss maksab pool miljonit eurot, gaasiga sõitva võib leida veerand miljoni eest, kuid panused on sellel, et elektribusside hinnad on langusteel. Kuid ka veerand miljoni eurose hinnasildi juures tähendaks see üle 150 miljoni eurost väljaminekut.
Veel aasta lõpus teatas TLT
200 gaasibussi ostmise kavast ja nende toel peaks viimane diislikütusel sõitev buss linnast kaduma 2025. aastaks, kuid nende kasutusajaks on Boroditši sõnul kavandatud vaid kümmekond aastat. Pärast seda on suund kõigi busside ja trollide väljavahetamisel elektribusside vastu, mis peaks lõpule jõudma 2035. aastaks.
Selleks, et kindlaks teha, kas elektribussid Tallinnas liinidel käima saab ja kuidas toetav infrastruktuur paika saada, sõlmis TLT eelkokkulepped elektribusside maaletoojatega, et esimesi busse kevadel katsetama hakata. Tugistruktuure pakub Eesti Energia, millel on oma huvi arendada Elektrilevi alt erinevaid võrgulahendusi.
Kui seni on mujal maailmas tihti katsetatud kiirlaadimispunktidega, siis Boroditš märkis, et neid huvitaks ennekõike see, kui buss suudaks oma sõidud ilma vahepealse laadimiseta ära teha. Selleks kavandab siis Eesti Energia bussifirmale depoodesse laadijad, mis muuhulgas oskaks otsida laadimiseks kõige soodsama hinnaga aja.
"On öeldud, et liikluse elektrile üleminek toob kaasa elektrivõrgu ülekoormamise, kuid meie tahaksime teisiti," ütles Eesti Energia juhatuse liige Margus Vals. Et ei tuleks olukord, kus pärast tööpäeva lõppu lülitatakse kõik masinad üle maa elektrivõrku, millele langeks sellega tipukoormus.
Lisaks koormuse hajutamisele näeb Eesti Energia suurte salvestitega elektrisõidukite juures ka võimalust hoopis elektrisüsteemi stabiliseerida. Depoo ooteperioodi vältel moodustaksid bussid hoopis ühe osa elektrisüsteemiga ja võimaldaksid pakkuda muid elektrisüsteemi teenuseid. Piltlikult öeldes võiks bussiakudelt voolu hoopis elektrisüsteemi tagasi suunata, kui näiteks tekib kõikumine tuuleenergia tootmises. "Üks tänapäevane elektriauto suudaks voolu ühele majapidamisele anda voolu terve nädala," tõi Vals näiteks.
Tallinna Linnatransport teenindab pealinnas 469 bussi, 70 trammi ja 51 trolliga aastas kokku rohkem kui 130 miljonit sõitjat. Ettevõttes töötab kokku 1800 inimest, kes teenindavad 62 bussiliini ning nelja trammi- ja trollibussiliini.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.