Ingrid Joost: prognoosimine on Eesti tööstuses nõrk

Joost toob näiteks toidutööstuse, kus tuleb täpselt teada, mida klient poodi ostma läheb. Kaks päeva veel enne seda peab teadma, milliseid tooraineid peaks varuma. "See teeb asja keeruliseks ja seal on ainuvõimalik kasutada erinevaid prognoosimise meetodeid ning vaadata, mis on juhtunud minevikus. Vastavalt sellele teha projektsioonide põhjal plaanid, mida ja kui palju on vaja varuda," selgitas ta ja rõhutas, et prognoosipõhine planeerimine on toiduainetööstuse alus.

"Prognoosimise ja planeerimise kohta ütleksin, et see on meie ettevõtetes üks nõrk valdkond. Planeerimine on ajas paremaks läinud, aga prognoosimise poolel näen, et seda ei osata teha," võtab Joost Eesti tööstuse olukorra lühidalt kokku.

Samamoodi on ettevõtjatel Joosti hinnangul probleeme võimsuse arvutamisega. "Võimsust ei osata arvutada. Arvutamisel peame teadma, kui palju on meie seadmetel ja inimestel võimsust ehk seadmed versus inimesed ja vahetused," selgitas Joost.

Tema sõnul jääb aga võimsuse arvutamisest üksi väheks ja lisaks peaks ettevõtja teadma toodete normaegu. „Kui me võimsustest üldse rääkima hakkame, siis peame teadma, kui palju meil toodete tegemiseks aega kulub – normeerimine, normajad. Võimsust on lihtne arvutada, aga meil ei ole sellega midagi peale hakata, kui me ei tea toodete ja operatsioonide normaega,“ rääkis Joost.

Joosti sõnul on planeerimise ja võimsuse arvutamise kohta hea näide tekstiilitööstus, mis on selles teiste tööstusharudega võrreldes edukam. „Tekstiilis on seda läbi ajaloo väga täpselt tehtud, need teadmised on kogu aeg olnud,“ ütles ta ja lisas, et samas on tekstiil ka kergem valdkond.

Palju keerulisem on olukord näiteks keeruliste metallkonstruktsioonide tootmises ehk projektitootmises. „Sul on iga kord uus projekt. Tekstiilis on aga standardtootmine – see on lihtsam. Tuleb partii sisse, ühesugused tooted, teeme näidise valmis, võtame ajad ja läheb tootmisse,“ võrdles ta.

Joosti sõnul on tegemist üsna keerulise protsessiga ja käsitsi tegemine on peaaegu võimatu. „Küll aga on see võimalik infotehnoloogiliste lahenduste abiga. Selleks on vaja teada ajalugu.“