Jaga lugu:

Peetri elanikud kardavad pargi asemel näha parklat ja barakke

Kavandatava pargi territoorium Peetri alevikus.  Foto: Liis Treimann

Rae vallavalitsus algatas detsembris Peetri alevikusse plaanitud pargiala detailplaneeringu muudatuse, mis suurendaks sinna ehitada lubatud tervisekeskuse pindala pea seitse korda. Kohalikud kardavad, et kauaoodatud pargi asemel tulevad "barakid" ja parklad, vallavanema sõnul on see aga alusetu hirm. 31. jaanuaril toimub valla elanikele ka pargiala eskiisi tutvustamine.

Teema algatas Peetri elanike Facebooki grupis emotsionaalse postitusega kohalik elanik Veronika Nikolenko-Saar. "Tere naabrid! Ei saanud nüüd 2 ööd magada, teemaks meie Peetri park. Olen kohutavalt stressis, kuidas saab pargi asemel vaikselt teha uue detailplaneeringu ja panna sinna ärikeskuse üldpinnaga 2000 ruutmeetrit ja parkla 80 autole? Kuidas vaene Niinesaare, Kuldala, Aruheina, Pajusaare tee kannatavad liiklust veel 500 autole päevas? Meie lapsed on kasvanud, me naabritega (usun, et paljud Peetris) nii ootasime seda parki, kus saaks vanemad lapsed aega veeta. Miks on kõik salaja selja taga tehtud?" kirjutas Nikolenko-Saar.

Seepeale puhkes elav diskussioon, kus võtsid sõna ka vallavanem Mart Võrklaev, ehituse ja planeerimise eest vastutav abivallavanem Priit Põldmäe ning oktoobri keskpaigast Rae volikogu esimehe ametit pidav Tõnis Kõiv. Võrklaev ja Kõiv on mõlemad reformierakondlased ja Peetri pargi rajamine oligi tegelikult erakonna valimislubadus viimastel kohalikel valimistel.

Park ja keskus üksteist ei välista

Plaanitav park koosneb mitmest tükist – Kungla tee 43 pindalaga 1,8 hektarit, Kungla tee 38 1,1 ha ning Kungla tee 36 1,2 ha. Lisanduvad veel Kopli tee 7 ja 9 ja Suurekivi tee 29 asuvad väiksemad krundid, mille pindala on kokku ligi 0,9 hektarit. Kogu pargi pindala on ca 5 hektarit.

Ehitusõigust tahab vald muuta vaid Kungla tee 36 kinnistul. Vallavanem selgitas, et kui 2012. aastal tolle krundi detailplaneering kehtestati, ei nähtud tervisekeskuse ehitusmahu vajadust lihtsalt ette.

Toona nägi planeering ette suurema maa kruntideks jagamise, kus ühele krundile oli ette nähtud ühiskondlike ehitiste maa sihtotstarve. Sinna pidid tulema ühte hoonesse nii perearstikeskus kui ka noortekeskus, ülejäänud osa maast oli planeeritud aga üldkasutatavaks maaks eesmärgiga rajada sinna külaplats. "Omal ajal tehtud planeeringuga ei saa sellist keskust rajada, nagu täna Peetri vajaks," rääkis Võrklaev. Ta rõhutas, et park tuleb üldjoontes täpselt sellisel kujul, nagu sai rahvale lubatud.

"Tahame teha ilusat pargiala. Peetripark.ee on koduleht, valimiste jaoks tehtud, et plaani selgitada. See on kõik reaalsus. Oleme pargi esimese etapi projekteerimist alustamas ühe arendajaga ja tahaksime selle sel aastal ka välja ehitada. Inimestel on jäänud sotsiaalmeedia najal mulje, nagu park ehitataks täis, kuid see pole nii. Pargi arenduseks on nelja aasta peale ette nähtud 1,8 miljonit eurot," märkis ta.

31. jaanuaril korraldab vald tema sõnul ka pargiala projekti esmaste eskiiside tutvustamise. Võrklaev loodab, et see vähendab kohalike tema sõnul põhjendamata hirme. Alale on planeeritud veel ka tiik, mänguväljakud, välijõusaal, skatepark jm.

Erainvestori raha

Kuna Peetri tervisekeskusele eurotoetust saada ei õnnestunud, on vald otsinud alternatiive. Kohalike hulgas levib info salapärasest erainvestorist, kelle huve keskuse taga nähakse. Nikolenko-Saar ütles, et vald varjavat, kes see on. "Me ei tea, kes see on. Seda infot ei väljastata meile," sõnas ta.

Vähemalt Äripäevale vallavanem Võrklaev info siiski avaldas – tegu on kahe ettevõttega, kes plaanivad esialgu avada teises, veel selle aasta lõpus valmivas Peetri kaubanduskeskuses hambaravikliiniku ja ühe perearsti vastuvõtu. Toda keskust aadressil Küti tee 4 arendab Vjatšeslav Leedole kuuluv Compakt Kinnisvara. Selguse huvides - Leedo arendataval keskusel valla plaanitava tervisekeskusega mingit pistmist pole.

Pikemas perspektiivis otsitakse aga võimalust laienemiseks. "Nad tahavad pakkuda natuke rohkem teenuseid kui lihtsalt perearst, see loetelu on päris pikk. Ämmaemand, füsioterapeut, apteek, beebide võimlemine….korralik tervisekeskus," sõnas ta.

Tema sõnul ei kavatseta kinnistu hoonestusõigust aga otsustuskorras firmadele anda, vaid korraldatakse konkurss. "Meie huvi on, et kui anname hoonestusõiguse mingiteks aastateks ära, tahame seal näha perearstikeskust," sõnas Võrklaev.

Vald on aastaid püüdnud tervisekeskusele saada eurotoetust. Abivallavanem Priit Põldmäe sõnul on see siiani n-ö plaan A. Võrklaev aga tõdes, et vallal on raha vähe, sest kiiresti kasvavas alevikus kulub see lasteaedade ja koolide ehituseks.

"Mõte on kasvava elanikkonnaga piirkonnas anda vajalikke teenuseid. Täna perearsti seal pole, lapsi on meeletult, kogu aeg peab sõitma linna vahet. Valla huvi ei ole, et meid keegi üle kavaldaks, ei ole mingit X arendajat," kinnitas ta.

"Olen seda projekti hingega vedanud. Arvasime, et jube lahe ja inimesed on õnnelikud, aga on läinud risti vastupidi," nentis Võrklaev.

Kauaoodatud keskus

Vald on aastaid kõvasti vaeva näinud, et Peetrisse esmatasandi tervisekeskuse rajamiseks riigi tuge saada. 2013. aastal oli juttu veel hoonest, kus leiaks oma koha ka noortekeskus. Pikapeale leiti aga, et kahte keskust kokku panna pole otstarbekas.

2015. aasta augustis otsustas riik toetada küll kõrval asuva Jüri, aga mitte Peetri keskuse ehitamist. Põhjendus oli sisuliselt, et ühest piisab küll ja pealegi saab ka Tallinnas arsti juures käia. Septembris saatis vald toona just ametisse astunud tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovskile taotluse otsust muuta, viidates seejuures, et Peetris kasvab elanike arv väga kiiresti.

"Meie plaani, mis näeb ette, et Rae vallas on kaks suuremat tervisekeskust 4–5 perearstiga Jüris ja Peetris ning samuti töötavad perearstipunktid Vaidas ja Lagedil, on peetud ministeeriumis seni igati mõistlikuks," rääkis vallavanem Mart Võrklaev toona.

Juba siis oli projekti vastu huvi ka erasektoril – eeldusel, et riigilt tuleb selleks toetusraha. Kuu aega hiljem saatis vald Ossinovskile ja sotsiaalkaitseminister Margus Tsahknale lausa avaliku kirja. Sotsiaalministeerium jäi aga endale kindlaks.

Keskuse loomist on pikalt propageerinud ka Tõnis Kõiv – 2017. aasta juunis kirjutas ta oma blogis, kuidas vald on vajaliku pinna leidmisega hädas. "Kahjuks ei toonud kevadel toimunud avalik kutse ühtegi konkreetset ruumipakkumist. Soov on leida ruumid, kus saaks alustada kaks perearsti, võimalusega laieneda veel kahe arsti võrra. Rendiruumid on ajutine lahendus mõneks aastaks, kaugem siht on siiski ehitada perearstikeskus. Maa on selleks Peetris olemas," kirjutas Kõiv.

Ta märkis toona, et pole kadunud ka lootus saada ELi abiraha nn joonealuse projektina, kui teiste tervisekeskuste projektidelt peaks üle jääma. Sama aasta septembris teatas aga Ossinovski vallale lõplikult – riik Peetrisse euroraha ei suuna. Eile Äripäevaga rääkides jäi Kõiv aga ootamatult napisõnaliseks – tema sõnul tegeleb planeeringuga vallavalitsus ja kõik küsimused tuleb suunata sinna.

Jaga lugu:
Hetkel kuum