Marge Väikenurm • 21. jaanuar • 3 min
Jaga lugu:
Uudised
Ainult tellijale
Riigikogu õiguskomisjoni juht Jaanus Karilaid.  Foto: Tiit Blaat

Õiguskomisjon Danske asjast: ministeerium põrus

Danske rahapesujuhtumi põhjusi uurinud riigikogu õiguskomisjon käis välja ettepanekud, mis peaks rahapesu avastamist tulevikus lihtsustama. Rahandusministeerium soovitab ettepanekutega enne valimisi tegeleda.

“Ei saa välistada ka poliitilist korruptsiooni,” seisab õiguskomisjoni kirjas peaminister Jüri Ratasele.

Läinud aasta juulist aasta lõpuni analüüsis õiguskomisjon, kes Danske rahapesujuhtumiga hakkama ei saanud ja mida peaks rahapesuvastases võitluses muutma. Keskerakondlasest Jaanus Karilaiu juhitav komisjon on järeldustes eriti kriitiline rahandusministeeriumi suhtes. Teravusi on Karilaid ja reformierakondlasest endine rahandusminister Jürgen Ligi vahetanud varemgi.

Magas maha

Peale Ratasele saadetud ettepanekute leidis õiguskomisjon, et rahandusministeerium ei pööranud rahapesu tõkestamise teemale piisavalt tähelepanu, ei märganud õigel ajal probleemi ega mastaapi, kuigi 12 aastat tagasi pandi kokku valitsuskomisjon, mis tegeles rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise küsimustega. Ametkondade probleemid rahapesu takistamisel pidanuks välja tulema just komisjoni istungitel, leiab praegu õiguskomisjon. Seega ei teadvustatud probleemi riiklikul tasandil õigel ajal.

Rahandusministeerium õiguskomisjoni komisjoni kriitikat ei kommenteerinud, kuid finantspoliitika ja välissuhete asekantsler Märten Ross rõhutas esimese asjana, et Danske panga juhtumist ajendatuna on valitsuskomisjon juba tegutsenud. Nimelt esitas eelmise aasta lõpus valitsusele rahapesuvastase võitluse tõhustamiseks analüüsi ja ettepanekud. Valitsus laiendas eelmisel aastal ka komisjoni volitusi – saab nüüd rohkem kaasa rääkida riikliku riskihinnangu koostamise koordineerimisel ja elluviimisel.

Töötab ka kaks eksperttöörühma, kes tegelevad ka mõnede õiguskomisjoni värskete ettepanekutega, mille esitavad järgmisel kuul. „Kindlasti vaatavad töörühmad põhjalikult läbi ka muud õiguskomisjoni esitatud ettepanekud,“ lubas Ross.

Ta rääkis, et valitsus on juba esitanud riigikogule eelnõu, millega luuakse pöördtõendamise võimalus, mis peaks rahapesijaid heidutama. Samuti kehtestatakse kõrgemad trahvimäärad ja karmistatakse virtuaalvääringu teenuse pakkujatele kehtivaid regulatsioone.

Soovitab kiirustada

Ross loodab, et riigikogu tegeleks ettepanekutega juba enne valimisi. „On oluline, et Danske panga filiaali kaasuse üldise negatiivse fooni taustal menetleks riigikogu Eesti ettevõtluse ja investeerimiskeskkonna täiendavaks operatiivseks tugevdamiseks neid ettepanekuid kiireloomulistena.“

Rossi sõnul peaks valmistuma uuteks kerkivateks riskideks. Näiteks peab tema sõnul arvestama digilahenduste leviku ja selle mõjuga rahapesule ja terrorismi rahastamisele.

Õiguskomisjon pidas läinud aastal kümme istungit ja esitas nüüd peaminister Jüri Ratasele ettepanekud, kuidas õnnestuks rahapesu tõkestada. Näiteks peaks analüüsima, kuidas erinevad asutused saaksid paremini koostööd teha. Samuti peaks tugevdama valitsuskomisjoni tegevuse poliitilist tasandit – rahandusminister peaks iga istungit ise juhatama.

Peale selle tahab õiguskomisjon finantsinspektsioonile süsteemis uut kohta. Ettepanekutes Ratasele seisab, et praegune olukord, kus inspektsioon on Eesti Panga struktuuriüksus, nõukogu kaudu juhtimist teostatakse läbi rahandusministeeriumi ja tegevust rahastavad inspektsiooni enda kontrollitavad krediidiasutused, ei ole hea lahendus.

Inspektsioon kaitseb ennast

Finantsinspektsiooni juhatuse liige Andre Nõmm andis vastulöögi. Ta rõhutas, et enamikku finantsjärelevalvetest rahastatakse Euroopas turuosaliste maksetest ning selleks ei kasutata maksumaksja raha. Järelevalveasutuste eelarve on riigieelarvest eraldatud näiteks selleks, et kriisiolukordades oleks tagatud järelevalve rahastamine, kuna just siis järelevalve kulu suureneb.

„Mis puudutab finantsinspektsiooni juhtimisstruktuuri nõukogu tasemel, siis seda analüüsiti inspektsiooni loomisel, kui otsustati luua tasakaal valitsuse, rahandusminister on nõukogu esimees, ja sõltumatu Eesti Panga vahel,“ lisas Nõmm. Euroopa Liidu pangandusjärelevalve on arenenud hiljem suunal, kus inspektsiooni järelevalve on otseselt ja igapäevases töös integreeritud Euroopa Keskpanga süsteemi.

Inspektsiooni ei juhita läbi rahandusministeeriumi ja see ei ole tavapärases mõistes Eesti Panga struktuuriüksus, vaid sõltumatu asutus, märkis Nõmm.

Õiguskomisjoni hinnangul tuleks luua veel finantsinspektsiooni ja rahapesu andmebüroo tegevuse kontrollimehhanism ning rahapesualaste kuritegude ennetamiseks ja avastamiseks võiks kasutada jälitustegevust. Nõmm kommenteeris, et finantsinspektsiooni tegevuse erinevate tahkude üle teostab seaduse järgi näiteks järelevalvet keskpanga ja valitsuse esindajatest koosnev nõukogu, Eesti Panga audiitor ja Eesti kohus.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt