Haller: majanduselu reeglid segavad haridust

Sellised majandusest tuntud põhimõtted on tema sõnul kandunud üle haridusse ja kultuuri ja see on tõsine probleem, rääkis ta Äripäeva raadio hommikuprogrammis.

Haller märkis, et õnneks on viimasel ajal ärimaailma tekkinud rohkem ettevõtjaid, kes on inimlikkuse kui säärase tõstnud oma firma lipukirjaks. „Julgelt öeldakse välja, et inimese areng on nende ettevõtte põhi, sest nad on aru saanud, et kui inimese areng ei ole tagatud, siis inimene hakkab selle arengu nimel võitlema. Ja kui ta peaks selle võitluse kaotama, siis ta mandub ja hakkab lihtsalt tööl käima. Või siis lahkub. Mandumine ja lahkumine ei ole ju ettevõtja unistus.“

Tema meelest saab ärimaailm vaikselt aru, et inimestest hoolimine toob ettevõtluses sisse tunduvalt rohkem kui viimase väljapigistamine. „Ja vot see on juba üsna oluline põhimõte, mis aitab inimlikkusel rohkem päevakorda tõusta ja teha suuremaid muutusi juba siis ka hariduse ja kultuuri kontekstis,“ märkis ta.

Haller on tugevalt selle poolt, et koolipäev algaks kella kaheksa asemel hiljem. Vastuseisu tundide algusaja muutmisele tekitab peamiselt see, et lapsi tuleb kooli viia ja siis peab veel ise tööle jõudma.

Kuigi see on Halleri sõnul pisut rumal vastandamine, siis tekib tal küsimus, kas lapse tervis ei ole tähtsam kui lapsevanema tööpäeva algus. „Meil tuleb vaadata üle, kuidas me oma töökorraldust saaksime muuta,“ ütles ta. Haller meenutas, kuidas kunagi oli suitsetamine täiesti aktsepteeritav, ja väga vanad inimesed mäletavad, kuidas tohtrid seda isegi soovitasid. „Nii nagu omal ajal hakati rääkima, et suitsetamine on kahjulik ja alkohol on kahjulik, siis nüüd me ütleme, et noore inimese elurütmi peab paremini tundma ja jälgima,“ lausus ta.

Haller küsis, mis on meile olulisem: kas selline industriaalne vabriku elukorraldus või oleme valmis oma elu siiski pisut mobiilsemalt sättima. „Me peame oma elukorraldust ikkagi teatud aja tagant üle vaatama ja nüüd on olukord selline, kus faktid on selgelt laua peal. Kui me tahame olla noore inimese arengule toeks, siis peame elukorralduses selleks midagi ette võtma,“ rääkis Haller.

Tema sõnul on teadus andnud juba täiesti selged viited, mis ütlevad, et teismelise elurütm ja aju töörütm on drastiliselt erinevad sellest, mida oleme seda siiani arvanud. „See, et teismeline ei saa õhtul varakult uinuda, ei ole distsipliini küsimus, vaid see on tema ajukeemia küsimus,“ ütles ta. „Hommikul on sellise teismelise üles ajamine päris tõsine ettevõtmine, ja teadusuuringud näitavad, et see mõjub väga pärssivalt tema tajule, mälule, tähelepanule ja loovusele. Kõik tema kognitiivsed oskused saavad kannatada. Ja see on teaduslik fakt, sellega vaielda pole suurt mõtet,“ ütles ta.

Lisaks on seaduseelnõu tekitanud küsimuse, kui palju peaks jätma lastele kodus õppida. Halleri sõnul on probleem, et lapsed peavad oma õpikuid kogu aeg edasi-tagasi tassima. „Mujal maailmas on need asjad ära lahendatud. Me ikka võiks vaadata natuke selle pilguga ringi, mis mujal maailmas tehakse. See on pigem täiesti puhas administreerimise probleem. Teisest küljest ongi sügav usk sellesse, et kodutöö on vajalik. Samas ei kinnita mitte ükski tõsiselt võetav teadustöö, et kodutöö tekitab distsipliini. Vastupidi, see tekitab lastes frustratsiooni ja distsipliini sealt ei kujune,“ rääkis Haller.

Tema sõnul on vaja koolielu organiseerida nii, et kogu õppetöö käiks koolis ja kodus oleks lapsel võimalik suhelda sõprade ja perekonnaga ning luua tugevaid sotsiaalseid suhteid. „Mitte koos vesistada õhtul hiliste tundideni laua taga ja õppida matemaatikat. Kui me sellest mõttelaadist saaksime lahti, siis ilmselt see koolikott muutub ka kergemaks.“

Haller ja lastevanemate liit on muudatusettepanekuid teinud 15 aastat, aga praegusega võrdset diskussiooni ei ole tekkinud. „Haridussüsteemis on väga keeruline muudatusi teha, sest meie muu elu ei tule sellega kaasa, ei toeta seda. Näete praegu – selle peale, et alustame koolipäeva hiljem, öeldakse, et kuidas ma siis tööle lähen,“ ütles ta.

Tema sõnul peab lõplik otsus koolitundide alguse kohta jääma siiski iga kogukonna ehk kooli omanike, lapsevanemate ja õpilaste teha.