Eduka e-müügi lihtsad võtted

Samuti tuleks e-poe loomisel ja arendamisel tähelepanu pöörata sellele, kuidas kaup kliendini jõuab ja kui suur on sellega kaasnev lisakulu. "Kui inimene saab tellimuse vormistamise lõppfaasis teada, et talle rakenduvad lisamaksud ja transpordikulu, millega pole arvestatud, siis see tekitab tuska," tõdes Liivat. "Eriti kui 5eurosele tassile lisandub 20 eurot, siis suure tõenäosusega sellest e-poest naljalt enam kaupa ei tellita."

Liivati sõnul tahab klient kohe teada, kui palju tellimuse kohaletoimetamine maksma läheb. Eriti oluline on see siis, kui kaup tellitakse välismaalt, kust transport on tõenäoliselt kallim. "Rusikareegel on see, et ütle oma tarbijale võimalikult varajases ostufaasis ära, kui palju konkreetse tellimuse kohale toimetamine maksma läheb," rõhutas Liivat.

Lisaks tuleb e-poe loomisel silmas pidada, et inimesed on harjunud kasutama juba väljatöötatud lahendusi. "Teatud uusi ja unikaalseid asju pole mõtet proovida. Eristumine on hea, kuid teerajaja olemine ei lähe üheksal juhul kümnest hästi," arvas Liivat. Eristuvate lahenduste juures on tähtis mõelda ja monitoorida, kas lahendust ka tegelikkuses kasutatakse nii, nagu on mõeldud. Selleks on võimalik kasutaja hiireliigutusi virtuaalselt jälgida ning teha kindlaks kohad, kus hiir jääb seisma ja kasutaja satub segadusse. Nii saab näiteks kindlaks teha, kus jäi ost pooleli ja saada aimu selle põhjustest.

Mõelda tuleks ka sellele, kas ja milliseid andmeid kliendilt koguda ning kuidas see mõjub tema ostukogemusele. "Suur viga on see, kui ei pakuta võimalust osta ilma portaali sisse logimata," rääkis Liivat. "Kui inimesel on raske tellimust vormistada ning tuleb täita liiga palju välju ja andmeid sisestada, siis see on suur probleem – kliendil tekib küsimus, miks ta aega raiskab ning miks seda ja teist teada tahetakse."

Grant Thornton Balticu maksunõustamise valdkonna juht Kristjan Järve toob seejuures välja, et liigse andmekogumise eest kaitseb klienti ka andmekaitse üldmäärus, mis sunnib kauplejat mõtlema, kas ja millist infot on mõistlik koguda ning igal sammul kliendile selgitama, miks ta seda vajab. "Näiteks kui klient ei soovi sisse logida ja valib transpordiks pakiautomaadi, tuleb müüjal endalt küsida, kui asjakohane on uurida tema elukoha täpseid andmeid," selgitas Järve.

Järve sõnul näeb Euroopa Liidu määrus ette kohustuse teatud juhtudel isegi andmekaitsespetsialisti palkamiseks. "Olukorras, kus ärimudel sisaldab olulises ulatuses andmete kogumist ja töötlemist ning mis on asjakohane ka veebis kauplejatele, eriti kui see on peamine müügikanal, peab kauplejal olemas olema koolitatud ja pädev isik või teenus väljastpoolt sisse ostetud," kinnitas Järve.

Veel on Euroopa Liidu tasandil välistatud diskrimineerimine asukohapõhiselt. See tähendab, et iga e-pood peab oma teenust pakkuma sõltumata sellest, millises riigis asub tema klient. "Näiteks veebisaidile ei tohi takistada ligipääsu üksnes seetõttu, et klient asub teises liikmesriigis," tõi Järve näite. "Pead olema kõigile avatud, kuid mingid barjäärid jäävad – kui oled Eesti kaupleja, siis nõuet oma toodet inglise keeles pakkuda ei ole, kuid õigus sinu kaudu tellida peab kliendil olema," täpsustas ta. Näiteks hiljuti määrati Ameerika rõivabrändile Guess 40 miljoni euro suurune trahv, sest see diskrimineeris Kesk- ja Ida-Euroopa tarnijaid ning reguleeris jaemüügihindasid eri regioonides.