Liis Amor • 27 jaanuar 2019

Euroopa Liit lihtsustas kaubamärgi registreerimist

Sel aastal saabub ülevõtmistähtaeg Euroopa Liidu määrusele, mis muudab oluliselt kaubamärkide registreerimisele esitatavaid nõudeid – juurde tuleb mitu uuendust, aga ka lihtsustusi.

Nüüd saab kaubamärgina registeerida muu hulgas liikumismärgi, näiteks joogi kindla liikumise või reaktsiooni.   Foto: Joakim Klementi, Eesti Meedia / Scanpix

"Üks oluline kriteerium, mis läbi aegade on Euroopa Liidu õiguses olnud, ütleb, et kaubamärk peab olema graafiliselt kujutatav ehk selle peab saama panna paberile," rääkis advokaadibüroo Triniti partner Karmen Turk Äripäeva raadio saates "Triniti Eetris". "Samas sellega on tekkinud probleeme, näiteks kuidas sa paned lõhna paberile või kuidas registreerida erinevaid noodikirjas mitteväljendatavaid helisid nagu lõvimöiratus," osutas ta senini tekkinud probleemidele.

Nõue kaob

Alates sellest aastast Euroopa Liit enam kaubamärgi graafilist kujutamist ei nõua. "Piisab, kui see on näidatav muul viisil, näiteks video, helifaili või pildina," rääkis Turk. See tähendab, et erinevad kõllid, mis on omased mõnele ettevõttele või ka reklaamina, saab nüüd lihtsalt mp3-failina registreerida ja seeläbi neid helimärgina kaitsta.

Samuti lisanduvad graafiliselt kujutatavuse asemel uued kategooriad, näiteks asendmärgid. "See tähendab, et saab registreerida, kuidas üks või teine asi asetseb või kus see täpselt tootel asub," märkis Turk. "Näiteks mõnel tootjal läbib saapa talda punane joon ja mõnel on paelakohtade ääris alati sinist värvi – asendmärk kaitseb ära, et sellisesse kohta saab vastavaid märke asetada vaid see konkreetne tootja," ütles ekspert. "Veel üks hea näide on pisike Coca-Cola pudel, kus jooned ja kriipsud on pudelil."

Veel lisanduvad liikumis-, multimeedia- ja hologramm-märgid. "Siia alla läheb näiteks kujutamine, kuidas õlu klaasi valades tagasi põrkub," sõnas Turk. "Kui Saku või A. Le Coq teevad reklaami ning see tagasipõrkumine on registeeritud, siis valamishetkel ei tohi nad seda liikumist enam kasutada," selgitas advokaat.

Olulise muudatusena tõi Turk veel välja, et kui varasemalt kontrolliti suhtelisi õiguskaitset välistavaid asju, siis enam patendiamet seda tegema ei pea. Selle alla läheb näiteks kontroll, kas registreeritav kaubamärk on sarnane mõnele varasemale kaubamärgile või kas kellelgi teisel on juba õigus seda kasutada. "Kuna nüüd seda enam üle vaatama ei pea, läheb protsess kiiremaks ja lihtsamaks," oli Turk optimistlik.

Lõhnu ei soosita

Graafilisuse nõude kaotamisega suureneb Turki hinnangul nüüd kindlasti ka nende hulk, kes soovivad lõhnamärke registreerida. "Kindlasti seda soovitakse, aga eks see jääb keeruliseks," nentis ta. "Lõhn on nii subjektiivne ja igaüks tunneb seda erinevalt – seetõttu on ka raske üheselt arusaadavalt selgeks teha, mida võib ja mida ei või," rääkis ta lõhnade registreermisega kaasnevatest probleemidest.

Parfüümide registreerimine võib õnnestuda kas nime või väljanägemisega. "Registreerimisel saab mõelda nime peale või toetuda sellele, kuidas pakend välja näeb," selgitas Turk. "Teatud juhtudel võib tegemist olla ka leiutisega, kuid üldiselt on Euroopa territooriumil lõhnasid kaubamärgina registreerida keeruline," sõnas ta.

Euroopas on olemas kaasus, kus üks ettevõte soovis registreerida määrdejuustu maitset, kuid see ei õnnestunud samadel põhjustel, miks on raske lõhna kaubamärki kaitsta. "Kohus leidis, et maitse on subjektiivne, mida igaüks tunneb natuke erinevalt, ja seda ei saa esitleda nii, et kõik sellest ühtemoodi aru saavad," rääkis Turk.

Kindlad reeglid

Selleks, et üldse kaubamärki registreerida ning seda taotleda, tuleb täita kindlad eeldused. "Kaubamärk peab eristuma võrreldes teiste tootjate kaupadega," rõhutas Turk. "Samas teoseid ei tule üldse registreerida, sest neid ei või nagunii ilma autoriõiguslike piirangute loata reprodutseerida," lisas advokaat.

Samuti tuleb kaubamärki registreerides tähele panna, et need on territoriaalsed. "Eestis registreeritud kaubamärk kehtib Eesti territooriumil, samas regionaalse kaubamärgi registreerimiseks tuleb pöörduda Euroopa Liidu poole ja registreerimise korral kehtib see kõigis liikmesriikides," tõi Turk näiteid. Euroopa Liidus kehtiva kaubamärgi registreerimise juures tuleb seejuures arvestada probleemidega, mis võivad tulla erinevatest keeltest. "Mõni sõna võib saada vastuväiteid, sest võib osades keeltes tähendada midagi, mis on juba varasemalt registreeritud." Veel on kaubamärke võimalik registreerida rahvusvaheliselt.

Kindasti keeldub patendiamet kaubamärki registreerimast juhul, kui sarnane kaubamärk on juba olemas. "Lisaks ei tohi see olla kirjeldav – kui loote küpsised ja tahate nimeks panna "krõbedad", siis seda ei saa, sest sõnaga "krõbe" võib kirjeldada ka teisi küpsiseid ja nii võetaks teistelt tootjatelt võimalus oma toodet kirjeldada. Tekiks monopol seal, kus see tekkima ei peaks," selgitas Turk. Kaubamärk ei tohi olla ka petva iseloomuga. "Kui olete Eesti šokolaaditootja, et tohi panna selle nimeks Šveitsi šokolaad," selgitas ta.

Kirjeldav saab nimi olla vaid oma valdkonnas ning see on muu hulgas põhjus, miks näiteks Apple'i kaubamärki on olnud võimalik registreerida. "Kui Apple oleks soovinud oma kaubamärki registreerida aiandussaaduste all, siis poleks see võimalik olnud," rääkis Turk. "Kuna õun ei seostu arvutite ja tehnoloogiaga, ei saa seda praegusel juhul võtta kui arvutit kirjeldavat sõna ja seetõttu osutus selle registreerimine võimalikuks." Turk rõhutas, et kaubamärkidele saab rakendada ka üldtuntuse põhimõtet, näiteks Coca-Colat ei pea eraldi Eesti territooriumil registreerima, sest see on siin juba tuntud ja kõik inimesed teavad, kellele see kuulub. Seetõttu pole vaja seda enam eraldi ka kaitsta.

Kaubamärgi registreerimise muudatustest saab kuulata pikemalt Äripäeva raadio uuest järelkuulamise keskkonnast.

Hetkel kuum