Äripäev • 1 veebruar 2019

Eesti Energia: Venemaa elektrit pole kunagi varem nii palju siia jõudnud

Riigifirma Eesti Energia juht Hando Sutter näeb, et Venemaa elekter tekitab Baltimaades ebavõrdset konkurentsi.  Foto: Andras Kralla

Võrreldes 2017. aastaga on Venemaa elektri kogus Põhjala ja Baltikumi turul kasvanud aastaga ligi 50%. Eesti Energia juhi Hando Sutteri sõnul pole nii palju Vene päritolu elektrit kunagi varem Nord Pooli elektriturule sisenenud.

Eesti Energia teatel eksportisid 2018. aastal Venemaa ja Valgevene elektribörsi Nord Pool piirkonda läbi Leedu ja Soome üle 13,3 TWh elektri. Eesti 2018. aasta elektritarbimine oli seejuures 8,7 TWh.

Taastuvenergia toodangu osakaalu suurendamisele keskenduva Eesti Energia teatel peavad Põhjamaade ja Baltikumi turukorralduse eest vastutajad taastuvenergia senisest suuremas mahus turule toomiseks Sutteri sõnul lahendama probleemi, mida tekitab Venemaal CO2 kvoodivabalt toodetud elektri piiranguteta ligipääs regiooni elektriturule.

"Vene elekter tekitab Balti ja Põhjamaade elektriturul ebavõrdset konkurentsi, kuna Euroopa Liidust väljaspool asuvad tootjad ei pea ostma CO2-kvooti ning neile ei rakendu ka muid karme ELi keskkonnanõudmisi," lausus Sutter pressiteates.

Eesti Energia toodang jäi samaks

Sutteri sõnul jäi Eesti Energia kontserni elektritoodang 2018. aastal vaatamata CO2-kvootide mitmekordsele kallinemisele samale tasemele, kus see oli 2017. aastal. Eesti Energia tootis 2018. aastal kokku ligikaudu 9,7 teravatt-tundi elektrit, sellest 8,6 teravatt-tundi toodeti Ida-Virumaal asuvates suurenergeetika tootmisüksustes. Kontserni taastuvatest ja alternatiivsetest allikatest toodetud elektri kogus jõudis Nelja Energia omandamise toel ligi 1,7 teravatt-tunnini.

Korralikku toodangut aitas Sutteri sõnul saavutada elektritootja vaatest sobilikult kõrge elektri turuhind. Taastuvenergia toodangu jõuline kasv aga näitab tema hinnangul energiatootmises käimasolevat muutust. Eesti Energia tahab oma strateegia kohaselt aastaks 2022 toota 40% elektrist taastuvatest ja alternatiivsetest allikatest. "2018. aastal oli sellistest kütustest toodetud elektri osakaal meie tootmisportfellis ca 18%, kasvades 2017. aastaga võrreldes oluliselt," täpsustas Sutter. Ta lisas, et ettevõtte strateegilise eesmärgi ja omaniku ootuste täitmiseks kasvatab Eesti Energia lähiaastatel taastuvatest ja alternatiivsetest allikatest toodetud elektri mahtu veelgi.

Põlevkivielektrijaamad saavad asenduse

Eesti Energia juht ütles, et ettevõte sulgeb 2019. aastal vanemaid ja kõige vähem efektiivsemaid põlevkivielektrijaamasid Narva elektrijaamades mahus 600 MW. Neid asendab uus 300 MW võimsusega Auvere elektrijaam, mis suudab Sutteri sõnul kasutada erinevaid kodumaiseid kütuseid ja toota kuni 50% ulatuses ka taastuvenergiat.

2018. aastal lisandus Eesti Energia tütarettevõtte Enefit Greeni omandusse veel 300 MW taastuvenergial põhinevaid tootmisvõimsusi seoses Nelja Energia ostuga. "Seega oleme suutnud kõige vanemad tööst väljaminevad energiaplokid põhimõtteliselt asendada uuemate ja keskkonnahoidlikumate tootmisvaradega," selgitas Sutter.

Sutteri sõnul on Eesti Energia tehniliselt valmis Narva elektrijaamades toodetava taastuva elektri kogust mitmekordselt kasvatama. "See oleks kõige kiirem võimalus oluliselt kasvatada taastuvenergia tootmist Eestis ning samas vähendada põlevkivi kasutamist elektri tootmiseks," lisas Sutter.

Sihib taastuvenergia eksporti

Eesti Energia teatel on Auvere elektrijaama ja Balti elektrijaama 11. plokiga riigifirmal olemas võimekus osaleda Euroopa Liidu statistikakaubanduses ehk teisisõnu taastuvenergia ekspordis nendesse ELi liikmesriikidesse, mis erinevalt Eestist ei suuda enda taastuvenergia eesmärke täita. Sutteri sõnul oleks see riigi jaoks hea võimalus teenida eksporditulu. Taastuvenergia tootmiseks vajalik toetus tuleb neilt riikidelt, kellega suudetakse tehing sõlmida. 2017. aastal sõlmis Eesti riik esimese taastuvenergia statistika müügitehingu Luksemburgiga, mille eest laekub riigile 10,5 miljonit eurot.

Eesti Energia tootis 2018. aastal elektrit kokku 11 erinevast allikast, lisaks põlevkivile ka põlevkiviõlist, põlevkivigaasist, maagaasist, kütteõlist, biomassist, turbast, segaolmejäätmetest, tuulest, päikesest ja veest. Elektrit toodeti Eestis, Lätis ja Leedus. Eesti Energia kaalub elektritootmise alustamist ka teistes Läänemere äärsetes riikides, kus energiakontsern juba tegutseb.

Hetkel kuum