Aet Trisberg • 1. veebruar • 2 min
Jaga lugu:

Ravimite ehtsuse kontroll: lünklik ja aeglane

Eesti Apteekide Ühenduse juhi Timo Danilov.  Foto: Julia-Maria Linna

Nädala aja pärast alustama pidanud ravimite ehtsuse kontrolli programmis tuli katsetamise käigus ette palju tõrkeid ja hea tulemuseni on veel pikka maa minna, kirjutab arstidele suunatud väljaanne mu.ee.

Võltsravimite seminaril anti ülevaade ligi kaks kuud väldanud ravimite ehtsuse kontrolli pilootprojektist. Selle käigus saadeti päringuid 1208 unikaalsele pakendile. Eesti Apteekide Ühenduse juhi Timo Danilovi sõnul läbis kõigest 50% pilootprojekti käigus testitud retseptiravimitest ravimite ehtsuse kontrolli tõrgeteta. „Kahjuks see ei ole nii hea, mis numbrid sealt vastu vaatavad,“ ütles Danilov.

Umbes 45% testitud ravimite puhul oli toode, partii või pakk tundmatu. Süsteemi kasutajatel pole aga selged tegutsemisjuhiseid, mida veateadete puhul ette võtta. Lisaks osutas Danilov kiirusega seotud probleemile. Keskmiselt võttis ravimi skaneerimine ja süsteemist vastuse saamine aega 7 sekundit, mis on Danilovi sõnul liiga pikk aeg. 20% juhtudel kulus selleks enam kui 20 sekundit.

Kuigi süsteemi on püütud parandada, pole praeguseks jõutud rahuldava tulemuseni.

Danilovi sõnul häirib sellisel määral andmete puudumine ravimite väljastamist ning mitmekordistab apteegi igapäevatööga kaasnevat halduskoormust. „Kui see olukord jätkub pärast 9. veebruari, siis olen mina väga murelik,“ lausus Danilov.

Ravimite ehtsuse kontrollsüsteem käivitub üle Euroopa ning ka teised riigid on teinud süsteemi toimimise katsetusi. Kui Eestis said veateate umbes pooled testitud ravimitest, siis on riike, kus olukord on veelgi lootusetum. „Teiste riikide piloodi kogemuse põhjal on olnud valepositiivseid ravimeid – tooted, mille kohta andmeid süsteemis ei leitud, 80–90%,“ võrdles Eesti Ravimite Ehtsuse Kontrolli SA juht Raul Mill.

Tema sünul on katseprojekti tagasiside arendajale edastatud ning arendaja tegeleb viimaste täiendustega.

Ravimite ehtsuse kontrolli süsteemi piloteerimises osalesid Benu Apteek Eesti OÜ ja Terve Pere Apteek OÜ, Magnum Logistics OÜ hulgimüügiladu ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA haiglaapteek.

Kõik Eestis tegutsevad jaeapteegid, haiglaapteegid ja hulgimüüjad peavad alates 9. veebruarist ühinema ravimite ehtsuse kontrolli süsteemiga ning olema valmis 2D-koodiga varustatud ravimipakendeid kontrollima.

Septembris vastu võetud ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirjas tõdetakse, et ravimite ehtsuse kontrolli meetodid võivad piirata ravimite ringlust liidus ja suurendada kõigi tarneahelas osalejate kulusid.

Ravimiamet peadirektori asetäitja Katrin Kiisk selgitas siis, et turvaelementide süsteemi rakendamine suurendab kulutusi ravimite tootmisel ja käitlemisel. Seda eeskätt ravimitootjatel, kes peavad uuendama toomisliine, looma süsteemi, mis genereerib unikaalseid koode ja trükib neid ravimite pakenditele, looma üleeuroopalise andmekogu, mis hoiab turvaelementide infot, võimaldab ravimid tuvastada ja koode kasutusel kõrvaldada. Hulgimüüjate ja apteekide lisakulutused on tagasihoidlikumad, nt skännerite soetamine ja oma infosüsteemide kohaliku turvaelementide andmekoguga liidestamise kulud. "On väga tõenäoline, et tehtavad kulutused resulteeruvad ka ravimi hinnas," tõdes Kiisk.

Sellest saad pikemalt lugeda siit.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt