Paberite järgi miinuses Noorus Spa Hoteli omanikel on tohutult laienemisplaane, näiteks lootsid nad tuntud ettevõtja Ain Hanschmidti firmalt osta Tallinnas asuvat Pirita TOPi.
- Narva-Jõesuus avati spaa-hotell Noorus 2014. aastal. Foto: Andres Haabu
Ettevõte pidas isegi läbirääkimisi ja tellis hotelli tehnilise auditi, kuid lõpuks ostmisest siiski loobuti, kuna objekt on muinsuskaitse all, see aga oleks nõudnud täiendavaid investeeringuid. 2018. aastal müüs hotelli omanik AS Infortar Pirita Spa hoopis ettevõttele Purje Vara OÜ.
See aga ei tähenda, et Narva-Jõesuus asuva Noorus Spa Hotel on laienemisplaani pealinna maha matnud, kinnitas Noorus Spa Hoteli juhataja ja Noorus OÜ juhatuse esimees Filipp Dolžkov. Omanikul on kavas lähiaastail eraldada uuteks investeeringuteks soliidne summa.
EAS ei anna raha, siis teeme ise
Muu hulgas kavandatakse sellel aastal alustada Narva-Jõesuus veekeskuse ehitamist. “See on minu jaoks valus teema. Oleme üritanud EASilt kolm korda raha saada, kuid nad ei soovi meile millegipärast vastu tulla. Ja me otsustasime, et ehitame ise,” rääkis Dolžkov veekeskuse ehitamisest, mille plaan valmis juba mitu aastat tagasi.
Veekeskuse 1500–1800 ruutmeetri suurune hoone kavatsetakse ühendada praeguse Noorus SPAga. Ehitusega plaanitakse alustada juba sellel aastal, kuid palju sõltub Narva-Jõesuu linnavalitsusest. “Kui linnavalitsus tuleb meile vastu ja vaatab meie projekti operatiivselt läbi ja annab ehitusloa, alustame aprillis,” ütleb Dolžkov. Tema arvestuste kohaselt võiks uus veekeskus valmida juba 2020. aasta suvehooajaks.
Omaniku investeeringud veekeskusse ja teistesse Noorus Spa Hoteli ja Liivarand SPA Hoteli projektidesse moodustavad sel aastal umbes 5,5 miljonit eurot.
Plaane on tohutult
2016. aastal, Narva-Jõesuu Meresuu Spa & Hoteli pankrotistumise ajal, kaalusid nad Dolžkovi sõnul võimalust hotelli ära osta. Kui selle asemel soetati 2017. aastal Liivarand. Uus hotell restaureeriti ja avati juba sama aasta sügisel.
Dolžkov nimetab ettevõtte muude plaanide hulgas Narva-Jõesuu pargiala loomist, mis ühendaks Noorus Spad ja Liivaranda. “Kuid selle projekti jaoks taotleme me kindlasti raha, sest pargiala väljaehitamine ei too meile mingit tulu,” tähendab Dolžkov.
Lisaks sellele on kaalutud arenguplaane Tallinnas ja Riias ning Dolžkov ütleb, et Ida-Virumaast väljapoole liikumine on üksnes aja küsimus.
Paberite järgi miinuses
Surte plaanide juures tekkis küsimus, kui silmata ettevõtte majandusaasta aruannet. Ettevõte esitas 2017. aasta majandustegevuse aruande 2018. aasta viimasel päeval, see tähendab pooleaastase hilinemisega. Selgub, et ettevõtte 2017. aasta võlg ületab tema varasid 302 714 euro võrra, esimene tulu – 34 000 eurot – aga teeniti üksnes 2016. aastal. Ülejäänud aastatel oldi miinuses. Nii näiteks lõpetas ettevõte 2017. aasta 100 000 euro suuruse puudujäägiga. See, kes on Noorus Spa Hotelis puhanud, on võinud aga veenduda, et ettevõttel klientidest puudust ei ole. Seda näitab ka firma käibe kasv: 2016. aastal 5 221 105 eurot, 2017. aastal 5 593 932 eurot.
Dolžkovi sõnul on see, mida võib käsitada kui võlgnevuse ja kahjumi suurenemist, tegelikult ettevõtte finantsstrateegia. Raamatupidamisarvestuses olev miinus on seotud investeeringutega, mis olid vajalikud Narva-Jõesuus teise hotelli – samuti Noorus OÜ haldusalas oleva Liivarand Spa Hoteli soetamise ja käikuandmisega 2017. aastal.
Dolžkov märgib, et on oluline hoida lahus halduslikku ja raamatupidamislikku aruandlust. Tema väitel ei ole ettevõttel tegelikult ei võlgu ega kahjumit. “See oleks sama, nagu võtta iseendalt võlgu, tõstes raha ühest taskust teise,” ütleb Dolžkov.
Noorus Spa Hoteli hoone kuulub OÜ-le Termak Real Estate, mille juhatuse esimees on samuti Dolžkov. Ettevõte rendib hotelli hoonet OÜ-le Noorus. Ja kui Noorus OÜ raamatupidamisarvestuse põhjal ka tulu ei tooda, lõpetas Termak Real Estate OÜ 2017. aasta 684 120 euroga plussis. Seejuures kuuluvad mõlemad ettevõtted ühele omanikule – Luksemburgi firmale PBL-System S.A., mille omanik on Andrei Katkov, kellel on ühtlasi osalus Sillamäe sadamas.
- Andrei Katkov (vasakul) Nooruse avamisel. Foto: Andres Haabu
“Panna vahendeid reinvesteerimiseks pikaks ajaks kõrvale – meie seda ei tee. Meie ettevõtte poliitika on selline, et me tagastame investeeringud omanikule võimalikult lühikese aja jooksul. Aga kui me teeme kapitalimahutusi, eraldab omanik meile vahendid uuesti,” selgitab Dolžkov kahe Eesti tütarettevõtte kasumijaotuse süsteemi.
Sellest tulenevalt on Noorus OÜ võlgu üksnes oma emaettevõttele, mis annab talle vabad käed paljudes ärilistes ja raamatupidamislikes aspektides – sealjuures ka aruandluse esitamise ajas.
Seotud lood
Kestlikkusaruandlus puudutab üha rohkemaid ettevõtteid, sest lisaks suurusest tulenevale kohustusele tekib raporteerimise vajadus ka tarneahela kaudu.
Viimased uudised
“A kust leiad sina ööga 100 000 eurot?”
Hetkel kuum
Tagasi Äripäeva esilehele