Kristjan Pruul • 6 veebruar 2019

Balti riigid plaanivad Vene elektrile imporditolle

Ostrovetsi tuumajaama käikulaskmise korral on Leedu ähvardanud Valgevenega elektrikauplemise sootuks lõpetada.  Foto: Reuters/Scanpix

Venemaal CO2-kvoodi vabalt toodetud elektri import Balti riikidesse sai veebruaris esimese tagasilöögi, kui Leedu-Valgevene piirikaubanduse võimsus arvestati Balti riikide omavahelise kaubanduse sekka. Riigid kaaluvad ka Soome eeskujul Vene elektrile imporditollide kehtestamist. Eesti tarbijate jaoks tähendab see kõik aga tõenäoliselt hinnatõusu.

Kõrgete kvoodihindade ja langenud elektritootmise tingimustes mõjutas eelmisel aastal börsihinda Vene odav elekter, mis hoidis küll elektrihinna tõusu tagasi, kuid tõrjus ebaausa konkurentsi abil turult välja ka Eesti Energia tootmist. Lahendusena ootab Eesti imporditollide kehtestamist või Venemaa ja Valgevenega elektrikaubanduse katkestamist.

"Vene elekter tekitab Balti ja Põhjamaade elektriturul ebavõrdset konkurentsi, kuna Euroopa Liidust väljaspool asuvad tootjad ei pea ostma CO2-kvooti ning neile ei rakendu ka muid karme Euroopa Liidu keskkonnanõudmisi," ütles Eesti Energia juht Hando Sutter eelmisel nädalal.

Eesti Energia arvutuste järgi eksportisid Venemaa ja Valgevene elektribörsi Nord Pool piirkonda läbi Leedu ja Soome üle 13,3 teravatt-tunni elektrit. Eesti 2018. aasta elektritarbimine oli seejuures 8,7 teravatt-tundi. Võrreldes 2017. aastaga on Vene elektri kogus Põhjala ja Baltikumi turul kasvanud aastaga ligikaudu 50 protsenti. Nii palju Vene päritolu elektrit pole kunagi varem Nord Pooli elektriturule sisenenud.

Hind on krõbe

Eesti Energia seisukoha järgi peaks Soome eeskujul imporditollid kehtestama ka Balti riikides. Tavatarbijate ja ettevõtjate seisukohast pole aga Vene elektri tõrjumine sugugi nii hea. Mäletatavasti iseloomustas möödunud aasta elektriturgu tugev hinnatõus. Suvel kõigi aegade kõrgeimaks tõusnud elektrihindade põhjuseks olid osaliselt kehvad veeolud Põhjamaade hüdroreservuaarides ning tuumajaamade hooldustööd. Andres Tropp tõi selle kõrval peamisena välja kolmekordistunud süsinikukvootide hinna.

Ühest küljest tähendas Vene elektriimport Baltikumi mullu seda, et hoolimata kõrgest hinnast ei pääsenud Eesti Energia tootmine turule, sest seda pärssis kõrge süsinikukvoodi hind. Samal ajal sai Venemaa ja Valgevene kvoodivaba tootmine vabalt õitseda.

Teisalt oleks Vene impordi puudumisel elektri hind tõusnud veelgi kõrgemale. Kui suure osa Vene impordist Eesti Energia oleks suutnud katta või kui kõrge siis elektri hind oleks olnud, riiklik energiafirma kommenteerida aga ei soovinud, pidades seda spekulatsiooniks, mille täpset suurust hinnata ei saa. Sama vastati küsimusele, kui suureks Eesti Energia käibe kaotust hindab.

Poliitika segab

Majandusministeeriumi energeetikaosakonna juhataja Timo Tatar ütles, et Eesti toetab tollide kasutamist. Mõtet on riigid korduvalt arutanud, kuid tegudeni pole veel jõutud. "Seoses valimistega Lätis läbirääkimised sellise lahenduse rakendumise üle möödunud aastal peatusid. Loodame nendega jätkata käesoleval aastal," ütles ta.

1. veebruarist toimus vähemalt üks muudatus, mida Eesti võrguhaldur Elering on aastaid soovinud – nimelt kadus 200 megavati jagu Vene elektri eelistamine Leedu-Valgevene piiril. "Nüüd saab sama võimsust kasutada Balti riikide omavaheliseks elektrikaubanduseks," ütles Eleringi juht Taavi Veskimägi sotsiaalmeedia vahendusel.

Turukonkurentsi moonutamise pärast kannatava Eesti Energia vaatenurgast on tegemist sammuga õiges suunas, kuid probleem ise sellega ei kao. "Valgevene kaudu tuleb jätkuvalt elektrit Balti riikidesse sisse, nüüd Leedu elektrisüsteemi operaator lihtsalt ei taga sellele enam eeliskohtlemist. Väärib mainimist, et Valgevene kaudu sisenes möödunud aastal Baltikumi üksnes 19% siin müüdud Vene elektrist," ütles Eesti Energia regulaatorsuhete osakonna juhataja Andres Tropp.

Ilma piiranguteta tuleb elekter Baltikumi ka Kaliningradi ja Soome kaudu. "Just Kaliningradi on viimasel aastatel ehitatud mitmeid uusi elektrijaamu, mis võimaldavad elektri müüki Baltikumi turule veelgi kasvatada," märkis ta.

Leedus on aga vastu võetud seadus, millega lõpetatakse Valgevene-suunaline elektrikaubandus niipea, kui käivitub Valgevene tuumajaam, mida Leedu on hinnanud ohtlikuks. See võib toimuda juba suvel. Kuivõrd lõviosa kolmandatest riikidest pärit elektrit imporditakse Balti riikidesse läbi Valgevene-Leedu ühenduste, on piirangu rakendumise mõju oluline.

2025 lõpeb elektrikaubandus idaga sootuks

Kindlalt peaks olukord muutuma 2025. aastal, kui Baltikumi elektrisüsteemid sünkroniseeritakse mandri-Euroopa elektrivõrkudega. Selle järel raiutakse ühendused Venemaa piltlikult öeldes läbi, sest kui kahesuunaline kaubandus puudub, siis pole põhjust lahti hoida piiri Vene elektrile siiapoole. Võrguhalduri Elering juht Taavi Veskimägi on varem selle kohta öelnud, et alalisvooluühendusi Venemaaga ei tule, sest Eesti ei näe, kuidas võiks lähiajal aset leida Eesti ja Euroopa Liidu ning Venemaa elektrituru integratsioon.

Eesti Energia seda stsenaariumi nii kindlates terminites ei näe. "Midagi kindlat siin aga pole, sest on esinenud ka arvamusi, et võib olla on mingi ühenduse säilitamine Venemaaga varustuskindluse tagamise mõttes siiski vajalik," lisas Andres Tropp.

Samas liikus enamus Vene elektriimpordist läbi Soome ja mida naaberriik tulevikus otsustab, ei tea. Erinevalt Baltikumist on Soome-Vene piiril kasutusel imporditariif, ja niimoodi juba aastaid. "Kuid see ei ole piisav, et katta ära kogu CO2 hinnast tulenev konkurentsieelis, mille Vene elekter saab. Samas iga meetme rakendamine on parem, kui mitte midagi. Hetkel on kõige suurem probleem Baltikumi piiril," lisas Tropp.

Hetkel kuum