Allan Rajavee • 8. veebruar • 4 min
Jaga lugu:
Uudised
Ainult tellijale

Hansson: Eesti Pank jäägu oma liistude juurde

Eesti Panga president Ardo Hansson ei soovi keskpanga töö tulemuslikkust hinnata, vaid soovitab tegevust hinnata teistel ekspertidel.  Foto: Andres Haabu

12. veebruaril koguneb Eesti Panga nõukogu, kes peaks järgmisel teisipäeval leidma järeltulija kodumaise keskpanga praegusele juhile Ardo Hanssonile. Ametist lahkuva juhi sõnul on oluline, et Eesti Pank oleks võimalikult tõhus organisatsioon ja jääks hea mõttes oma liistude juurde.

Ardo Hanssoni eelkäija Andres Lipstoki sõnul on keeruline öelda, kus Eesti Panga roll tähtsam on, kas siseriiklike nõuete kehtestamisel või Euroopa Keskpanga nõukogus euroala rahapoliitikat kujundades. „Frankfurdi suunas peab olema ka väga aktiivne ja seisma Eesti ning teiste euroala liikmete huvide eest seisma,“ ütles Lipstok.

„Loomulikult Eesti Pank on keskpank Eestis ja igasuguste prognooside tegemisel peab ta olema tegija,“ toonitas ta. Lipstoki hinnangul on pärast tema ametiaja lõppu Eesti Pank saanud viimase seitsme aastaga märkimisväärselt võimu juurde. „Sellega on Eesti Pank teatud samme finantsstabiilsuse tagamiseks astunud, aga loomulikult väga palju sõltuvad need sammud sellest, millised intressipoliitika suunised tulevad Brüsselist või Frankfurdist,“ tõdes Lipstok.

Endine keskpankur tõdes samuti, et praegune valitsus ja riigikogu pole alati kuulanud Eesti Panga soovitusi eelarvepoliitikale. „Kõik need soovitused, kus Eesti Pank on andnud nõu kokku hoida ja reaalselt eelarvet tasakaalus hoida – need pole vist kohale jõudnud,“ ütles Lipstok.

Anda ülevaade riskidest

„Tõhusa organisatsioonina saame kaasa lüüa aruteludes, kus Eesti Pangal on ekspertteadmised ehk siis makromajanduses ja finantsstabiilsuse tagamises,“ ütles Hansson.

Ta näeb, et keskpanga ühiskondlik roll on ajakirjanduse vahendusel anda Eesti inimestele ja ettevõtetele ülevaade, milline on majanduse väljavaade, ja tuua esile märgilisi riske Eesti finantsstabiilsusele.

„Teeme selle jaoks mitu korda aastas põhjaliku majandusprognoosi, kaks korda aastas analüüsime riske panganduses ja mujal finantssektoris. Anname analüüsi tulemustest teada oma veebilehel, korraldame ajakirjanikele pressikonverentse ja vastame igapäevaselt nende küsimustele,“ loetles Hansson keskpanga teavitusmeetodeid.

Majandussurutis tõi uued ülesanded

Hanssoni sõnul täidab Eesti Pank seadusega antud ülesandeid ja täiendavate ülesannete andmine on parlamendi pädevuses. Samas piiravad riigikogu initsiatiive rahvusvahelised ja teiste euroala liikmesriikidega sõlmitud kokkulepped ning neist tulenevad reeglid.

Eesti Panga presidendi sõnul on viimasel ajal lisandunud keskpangale kaks ülesannet. „Tehnilisemat sorti ülesanne on teenindada Eesti eelarvenõukogu tööd. Sisulisema poole pealt on riigikogu määranud keskpanga makrofinantsjärelevalve asutuseks Eesti riigis,“ täpsustas Hansson.

Nii on Hanssoni viidatud sisulisem ülesanne tagada erapankadele kehtestatud nõuega, et Eesti pangandusturu osalistel oleks vastupanuvõime raskustele ja eluasemelaenude väljastamisel järgitaks uusi reegleid. Mõlemad ülesanded on tulnud 2008. aastal alanud majanduskriisi tulemusel ja rasketel aastatel saadud õppetundidest.

„Vajadusel saab keskpank kehtestada pankadele täiendavaid nõudeid olukorras, kus laenukasv osutub liiga kiireks. Samuti võime vajadusel karmistada eluasemelaenude andmise nõudeid,“ selgitas Hansson Eesti Panga kontrollmeetmeid. Samas ütles ta, et Eesti Pank määrab turureegleid ja iga üksiku panga järelevalvega tegeleb finantsinspektsioon.

Teisalt ei tohi unustada Eesti keskpanga rolli euroala rahapoliitika mõjutamisel. Hanssoni sõnul seisab euroala liikmesriikide ees lähiaastail peamisel küsimus: kuidas väljuda ekspansiivsest rahapoliitikast. „Seda tööd tuleb teha nii Eesti Panga ekspertidel oma töörühmades Euroopa Keskpanga juures kui ka Eesti Panga presidendil Euroopa Keskpanga nõukogus,“ ütles Hansson.

Pank võib panustada ühiskonda, kuid mitte seda juhtida

Praegune Swedbanki juht ja üks Eesti Panga juhi kandidaate Robert Kitt ütles rahvusringhäälingule, et „tal on selged mõtted, kuidas Eesti Panga unikaalseid teadmisi ja pädevust tuua rohkem Eesti ühiskonna teenistusse". Andres Lipstoki sõnul on aga majandusküsimustega vähe kokkupuutuvate inimeste laiem teavitamine vaieldav küsimus.

Tema hinnangul aitab Eesti Pank statistikaga ja teabega peaasjalikult eksperte ning analüütikuid. „Loomulikult peaks Eesti Pank olema rohkem avatud, kuid tahan öelda, et keskpank on praegugi olnud kõigi küsijate jaoks avatud. Kui keegi ei oska vastata või ei süvene, siis on see probleem kahepoolne,“ ütles Lipstok.

Teisalt märkis endine pangajuht, et kui keegi oskab pakkuda hea lahenduse, kuidas Eesti Pank võiks osaleda finantskirjaoskuse arendamisel, siis loomulikult on kompentents selleks olemas. „Kuid kindlasti ei ole Eesti Pank see, kes programmi koostab,“ toonitas Lipstok.

Proovisime selle loo jaoks kommentaare saada ka Eesti Panga nõukogu liikmetelt, kuid keskpanga kõneisiku Viljar Rääski sõnul ei soovinud nõukogu liikmed vastata küsimusele „Millistes valdkondades on Eesti Pank teinud seni head tööd ja kus peab keskpank oma tegevust veel arendama?“, kuna tegemist „pole panga tegevuse järelevalvega seotud küsimustega”.

Sestap andis Eesti Panga poolt kommentaari vaid president Ardo Hansson. Samas ei soovinud ta anda hinnangut enda ametiajal tehtud tööle. “Asutusena juhina leian, et üldise hinnangu keskpanga tegevusele võiksid anda teised inimesed,” ütles Hansson.

Eesti Panga uus juht selgub kolme kandidaadi seast

Eesti Panga nõukogu liikmed on keskpanga järgmise presidendi võimalike kandidaatidena üles seadnud Swedbank Eesti peadirektori Robert Kiti, Eesti Panga asepresidendi Madis Mülleri ja rahandusministeeriumi asekantsleri Märten Rossi.

Keskpanga nõukogu asub võimalikke kandidaate arutama 12. veebruaril toimuval korralisel koosolekul. Kaheksast liikmest koosnevas nõukogus on edukal kandidaadil vaja saada vähemalt viie nõukogu liikme toetus.

Eesti Panga presidendi Ardo Hanssoni ametiaeg lõppeb tänavu 6. juunil. Seaduse kohaselt on keskpanga presidendi ametiaeg seitse aastat ja see on ühekordne.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt