Briti piiril kardetakse kahe kuu pärast kaost

Artikkel

- Uudised
- Priit Pokk
- 11. veebruar 2019 kell 4:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Briti piiril kardetakse kahe kuu pärast kaost
Suurbritannia sõlmpunkti Euroopaga ehk Doveri sadamat läbib iga päev keskmiselt rohkem kui 7000 veoautot. Jaanuari alguses tehti sadamas katse, mida tähendaks pikaldasem tolliprotseduur, milles osales siiski vaid umbes 100 veoautot.Foto: EPA
„Me võime vaid ette kujutada millised need järjekorrad seal (Doveris – toim) siis tegelikult on,“ lausus maksu- ja tolliameti tolliosakonna tolliformaalsuste valdkonna juht Külli Kurvits vastuseks küsimusele, kas leppeta Brexit toob kaasa kaose Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi piiri peal.
„Kõik sõltub sellisest sõnakõlksust nagu on ühistransiidiprotseduuri konventsioon. Kui toimub leppeta lahkumine ja Ühendkuningriik pole konventsiooniga liitunud, siis see tähendab, et Ühendkuningriigi ja Euroopa Liidu piiril vormistatakse kõikidele autodele või kõikidele kaupadele tolliprotseduurid. See võtab aega, see võtab raha. Kindlasti tekivad järjekorrad.“
Doveri sadama ametnikud on hoiatanud, et kõigest kaks minutit viivitust tollis iga auto kohta tekitaks pea 30 kilomeetri pikkuseid ummikuid. Taani kaubaveo firma DSV on oma hoiatustes veelgi kurjakuulutavamd – liiklusseisak võib nende sõnul venida rohkem kui 100 kilomeetri pikkuseks.
„Kui tollis kontrollitakse igat veoautot täisulatuses, venivad järjekorrad Doverist kiirelt Londonini välja,“ sõnas DSV tegevdirektor Jens Bjørn Andersen jaanuaris Reutersile.
Doveri sadamast käib läbi kuuendik Briti kaubandusvahetusest ning tippliiklusega päevadel liigub sadamast läbi kuni 10 000 veoautot. Briti riigikontroll on välja arvutanud, et leppeta lahkumine tooks kaasa viiekordse tollideklaratsioonide arvu kasvu – 55 miljonilt 260 miljoni peale aastas.
Konventsioon päästab
Konventsiooniga liitudes on tolliprotseduure võimalik geograafiliselt hajutada ka ilma leppeta lahkumise puhul, nii et neid ei peaks piiri peal vormistama. „See tähendab, et kaubad on võimalik tolliprotseduurile suunata juba Ühendkuningriigis sisemaal. Ehk et kui autoga Ühendkuningriigis sisemaalt kuskilt liikuma hakata, siis ta piiri peal lihtsalt näitab, et tal on see protseduur alustatud ja võib sujuvalt edasi liikuda. Piiril sellega pikemaid toiminguid ei teostata,“ märkis Kurvits. „Ühistransiidiprotseduuri konventsiooniga liitumine mõjutab seega väga paljut.“
Viimased uudised siiski viitavad, et kaost ei tule. Detsembris teatas Ühendkuningriigi rahandusministeerium, et pärast Brexitit jäävad britid konventsiooni liikmeks. Lisaks teatas Briti valitsus veebruari alguses, et juhul kui tuleb leppeta Brexit, siis enamus kaupadest, mis liiguvad Euroopa Liidust Briti saarele ei pea esimesed kolm kuud läbima tollikontrolli täies ulatuses.
Briti tolli kadestada pole mõtet
Positiivsed noodid saareriigist aga ei tähenda, et Brexit ei tooks kaasa suuremat bürokraatiat. Leppeta Brexiti puhul on olukord sirgjoonelisem, leppega Brexiti puhul selgub uus reaalsus üleminekuperioodi käigus ehk 2020. aasta lõpuks.
„Lepinguta lahkumine toob endaga kaasa suhteliselt kiire tegutsemisvalmiduse tegelikult meile kõikidele, nii ettevõtetele kui riiklikele asutustele,“ lausus Kurvits. Nii on näiteks Briti riigikontrolli sõnul piirikontrolli mehitatust planeeritud suurendada 8% võrra, samas kui viimastel aastatel on seal vastupidi tööjõudu just 7% kärbitud.
Seetõttu nõustus Kurvits ka väitega, et ega sealseid ametivendi põhjust kadestada pole. „Meie eelis on see, et me oleme geograafiliselt siiski piisavalt kaugel. Meil ei ole nii suuri küsimusi ja probleeme üleval, nagu on ütleme Prantsusmaal, Hollandis või Belgias, kus on väga suured sadamad ja kus on väga tihe kaubavahetus.“
Britid lahkuvad Euroopa Liidust vähem kui 50 päeva pärast ning veel pole selge, kas lahkutakse leppega või leppeta.
Lepinguta lahkumine
• Ühendkuningriigist saab n-ö kolmas riik ning igasuguse kauba liikumiseks Ühendkuningriigi ja ELi vahel on vajalik tollivormistus. See tähendab, et deklarandid (s.o importijad ja eksportijad) vastutavad kauba tollis deklareerimise eest.
• Deklarant võib kauba ise tollis deklareerida või kasutada tolliesindajat.
• Sujuvaks tollivormistuseks on sageli vaja erinevaid tolli väljastatud lube.
• Puudub väliskaubandusstatistika Intrastati aruandlus.
Lepinguga lahkumine
• Ühendkuningriigist saab kolmas riik, kuid üleminekuperioodil jätkub kaupade vaba liikumine Ühendkuningriigi ja ELi vahel 31. detsembrini 2020. Kaubavahetusele ELi ja kolmandate riikide vahel kohaldatavaid eeskirju, piiranguid ja muid tolliformaalsusi üleminekuperioodil ei rakendata.
• Kauba tollis deklareerimise kohustus Ühendkuningriigi ja ELi vahelises kauba liikumises algab siis, kui üleminekuperiood on lõppenud.
• Aktsiisikauba elektroonilisi saatelehti saab vormistada Ühendkuningriigile ka pärast Brexitit – kuni 31. detsembrini 2020 – ning vastuvõtuteateid saab saatelehtedele vormistada kuni 31. maini 2021.
Allikas: maksu- ja tolliamet
Ettevõtjal tasub tutvuda tollimääradega
Brexit mõjutab otseselt kõige enam Doveri sadamat, kust liigub kaup saareriigist Euroopa Liitu.Foto: EPA
Leppeta Brexiti puhul peaksid ettevõtted tutvuma võimalike maksumäärade ja kaupade erinõuetega ning tuleks hankida tolliga suhtlemiseks registreerimisnumber (EOR), jagas ettevaatavalt soovitusi maksu- ja tolliameti tolliosakonna tolliformaalsuste valdkonna juht Külli Kurvits.
„Kui Ühendkuningriik lahkub ilma leppeta, siis see tähendab, et Ühendkuningriigiga ei ole sõlmitud mitte ühtegi sooduslepingut. See omakorda tähendab, et rakenduvad nii-öelda kolmandate riikide tollimaksumäärad. Need ei ole mingid sooduskohtlemise tariifid, vaid need ongi siis maksimumtariifid, mis tollitariifistikust leida saab,“ lausus Kurvits. Lepinguga Brexiti puhul selguvad detailid üleminekuperioodi käigus.
„Kui märtsi lõpp on kätte jõudnud ja liigutakse ilma lepinguta lahkumise suunas, siis on kindel see, et tavapärane kaubavahetuse kiirus saab kannatada. Ja seda tuleb arvestada kõikidel ettevõtetel, mitte ainult siis nendel, kes on Ühendkuningriigiga kaubandussuhetes,“ lisas ta.
Tolliga suhtluses tähendab leppeta Brexit ka muutusi tavakodanike jaoks. „Võib-olla kõige lihtsam ja tavapärasem näide on see, et eraisikutel ei ole enam võimalik piima- ega lihatooteid Ühendkuningriigist füüsiliselt kaasa tuua,“ ütles Kurvits.
Samuti pikenevad tõenäoliselt e-poest ostes tellimisajad tollile vajuva suurema koormuse tõttu. „Ühendkuningriigi e-poest kaupa ostes on tegemist samasuguse kaubaga, nagu te ostaksite näiteks kaupu Hiinast. See tähendab, et teatud juhtudel tekib maksukohustus.“
Leppeta Brexit lööks kõige valusamalt põllumajandust
Euroopa Komisjon teatas Iiri meedia kohaselt veebruari alguses, et kui peaks tulema lepinguta Brexit, siis Iiri farmeritele kompenseeritakse selle tagajärjel tekkiv piima- ja lihahinna langus.Foto: Reuters/Scanpix
Briti tööandjate rühma Confederation of British Industry hinnangul tähendab leppeta Brexit, et 90% Euroopa Liitu eksporditavatest kaupadest läheksid tariifide alla. Keskmine tariif ekspordil oleks 4,3%, samas impordil oleks vastav näitaja 5,7%.
Samas mõjutaks osa sektoreid järsk lahkumine märgatavamalt valusamalt, kõige suuremad tariifimäärad puudutaks toidutööstust. Võimalik on ka stsenaarium, kus Ühendkuningriik otsustab ühepoolselt, et kaotab kõik tariifid ära, kuid see tähendaks WTO reeglite järgi tollitasude kadumist kõikidele maailma riikidele. Sellega tuleksid küll hinnad alla, kuid samas võib see muuta haavatavaks mitmed sektorid, näiteks põllumajanduse ning keemia- ja autotööstuse.
2017. aastal liikus 44% Ühendkuningriigi ekspordist Euroopa Liitu ning vastupidiselt pärines 53% saareriigi impordist Euroopa Liidust.
Kuula ka selleteemalist saadet "Maksu- ja tolliamet annab nõu".
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- Brexit
Hetkel kuum