Merko kasvas kolmandiku võrra

Trink lisas, et müügitulu kasvu toetas eelkõige mitu töös olevat suurobjekti Lätis ja Eestis, mille ehitustööd lõppesid 2018. aastal või lõppevad 2019. aasta esimesel poolaastal. „Kõik riigid ja kontserni peamised tegevusvaldkonnad olid kasumis ning müügitulu kasvu toel suurenes ka kontserni puhaskasum.“

Tulenevalt ehituse sisendhindade ja töötasude tõusust oli Andres Trinki hinnangul eelmisel aastal ehitusturu olukord jätkuvalt keeruline, eriti kontserni varasematel aastatel sõlmitud fikseeritud hinnaga lepingute osas. Lisaks suurendasid projekteerimis- ja alltöövõtu ressursi kättesaadavuse probleemid ehitusprojektide tähtajaks valmimise ja rahalisi riske.

„Ehitushindade tõus hakkas 2018. aastal pidurdama uute tellimuste mahtu turul, mis tihendas ka peatöövõtjate vahelist konkurentsi ehitustellimuste saamisel ja avaldas survet kasumimarginaalidele. Samuti on uute ärikinnisvara objektide käivitamist hakanud pidurdama viimastel aastatel lisandunud kaubandus- ja büroopindade suur maht ning keerulisemaks muutunud finantseerimistingimused. Kontserni ehituslepingute portfell kahanes 2018. aasta jooksul ligi kolmandiku võrra, mis tõenäoliselt mõjutab meie ehitusmahtusid 2019. aastal,“ lisas Trink.

Lisaks tellijatele ehitusteenuste pakkumisele on Merko Ehituse strateegiline ärisuund korteriarendus, millesse kontsern investeeris 2018. aastal 35 miljonit eurot. Merko käivitas 2018. aastal Tallinnas, Riias ja Vilniuses kokku üle tuhande uue korteri ehituse, millest enamik valmib 2020. aastal.

Suuremate projektidena võib välja tuua Uus-Veerenni ja Pikaliiva elukeskkonnad Tallinnas, Gaiļezersi ja Viesturdārzsi arendusprojektid Riias ning Vilneles slenise ja Rinktinės Urbani arendusprojektid Vilniuses. 2018. aasta neljandas kvartalis müüs Merko 227 ja aastas kokku 482 korterit.

„Korteriturg Baltikumis oli 2018. aastal stabiilne ning nõudlus püsis hea. Kuivõrd uute korterite pakkumine on suurenenud, on hinnatase stabiliseerunud ja müügiperioodid mõnevõrra pikenenud. Selle trendi jätkumist on tänavu oodata eelkõige keskmisest kallimate korterite osas," lausus Trink.

"Teisalt toetab korteriturgu jätkuvalt madal baasintresside tase, kõrge tööhõive ja majanduskasv. Kontserni korteriarenduse strateegias on kesksemal kohal suured arendusalad, mis võimaldavad kujundada terviklikku elukeskkonda ning käivitada arendusprojekte etapiviisiliselt vastavalt nõudlusele,“ lisas ta.