Äripäev • 14. veebruar
Jaga lugu:

Merko kasvas kolmandiku võrra

Merko rajab Veerenni asumisse Baltika ja Lutheri kvartalite vahetus naabruses pikalt tühjalt seisnud maa-alale järgmise 10–15 aasta jooksul uue elukeskkonna kuni 50 kortermaja, välja ehitatud infrastruktuuri ja avaliku linnaruumiga.  Foto: Andras Kralla

Merko Ehituse möödunud aasta müügitulu oli 418 miljonit eurot, kontserni puhaskasum oli 19,3 miljonit eurot, teatas ettevõte. Samas nenditakse, et finantseerimistingimused on muutunud keerulisemaks.

Aastases võrdluses kasvasid nii müügitulu kui puhaskasum 32%. Sealhulgas moodustas suure osa kasumist möödunud aasta viimane kvartal, kui puhaskasum oli 7 miljonit eurot. Neljanda kvartali müügitulu oli 119,2 miljonit eurot.

Kooskõlastatult nõukoguga teeb kontserni juhatus ettepaneku maksta aktsionäridele dividendidena välja 92% eelmise aasta kasumist, mis moodustab 1 euro aktsia kohta.

„Oleme viimastel aastatel viinud ellu strateegiat, mille kohaselt pool meie ärist võiks olla väljaspool Eestit, ja suurendanud investeeringuid korteriarendusse. 2018. aasta oli ehitusmahtude osas erandlik aasta, mil kontserni müügitulu kasvas kõikides Balti riikides, sealhulgas kahekordistus Lätis," kommenteeris tulemusi AS Merko Ehitus juhatuse esimees Andres Trink.

Trink lisas, et müügitulu kasvu toetas eelkõige mitu töös olevat suurobjekti Lätis ja Eestis, mille ehitustööd lõppesid 2018. aastal või lõppevad 2019. aasta esimesel poolaastal. „Kõik riigid ja kontserni peamised tegevusvaldkonnad olid kasumis ning müügitulu kasvu toel suurenes ka kontserni puhaskasum.“

Muret pakuvad hindade tõus ning keerulisem finantseerimine

Tulenevalt ehituse sisendhindade ja töötasude tõusust oli Andres Trinki hinnangul eelmisel aastal ehitusturu olukord jätkuvalt keeruline, eriti kontserni varasematel aastatel sõlmitud fikseeritud hinnaga lepingute osas. Lisaks suurendasid projekteerimis- ja alltöövõtu ressursi kättesaadavuse probleemid ehitusprojektide tähtajaks valmimise ja rahalisi riske.

„Ehitushindade tõus hakkas 2018. aastal pidurdama uute tellimuste mahtu turul, mis tihendas ka peatöövõtjate vahelist konkurentsi ehitustellimuste saamisel ja avaldas survet kasumimarginaalidele. Samuti on uute ärikinnisvara objektide käivitamist hakanud pidurdama viimastel aastatel lisandunud kaubandus- ja büroopindade suur maht ning keerulisemaks muutunud finantseerimistingimused. Kontserni ehituslepingute portfell kahanes 2018. aasta jooksul ligi kolmandiku võrra, mis tõenäoliselt mõjutab meie ehitusmahtusid 2019. aastal,“ lisas Trink.

AS Merko juhatuse esimees Andres Trink lausus, et hoolimata suurest kasvust on ehitusturu olukord siiski keeruline.  Foto: Raul Mee

Lisaks tellijatele ehitusteenuste pakkumisele on Merko Ehituse strateegiline ärisuund korteriarendus, millesse kontsern investeeris 2018. aastal 35 miljonit eurot. Merko käivitas 2018. aastal Tallinnas, Riias ja Vilniuses kokku üle tuhande uue korteri ehituse, millest enamik valmib 2020. aastal.

Suuremate projektidena võib välja tuua Uus-Veerenni ja Pikaliiva elukeskkonnad Tallinnas, Gaiļezersi ja Viesturdārzsi arendusprojektid Riias ning Vilneles slenise ja Rinktinės Urbani arendusprojektid Vilniuses. 2018. aasta neljandas kvartalis müüs Merko 227 ja aastas kokku 482 korterit.

„Korteriturg Baltikumis oli 2018. aastal stabiilne ning nõudlus püsis hea. Kuivõrd uute korterite pakkumine on suurenenud, on hinnatase stabiliseerunud ja müügiperioodid mõnevõrra pikenenud. Selle trendi jätkumist on tänavu oodata eelkõige keskmisest kallimate korterite osas," lausus Trink.

"Teisalt toetab korteriturgu jätkuvalt madal baasintresside tase, kõrge tööhõive ja majanduskasv. Kontserni korteriarenduse strateegias on kesksemal kohal suured arendusalad, mis võimaldavad kujundada terviklikku elukeskkonda ning käivitada arendusprojekte etapiviisiliselt vastavalt nõudlusele,“ lisas ta.

Lätis on Merko suurimad töös olevad objektid kaubanduskeskused Akropole ja Alfa, Norras Tesla teeninduskeskuse projekteerimine.  Foto: Raul Mee

Merko Ehituse 2018. aasta neljanda kvartali müügitulu oli 119,2 miljonit eurot, kulumieelne kasum (EBITDA) 7,6 miljonit ning puhaskasum 7,0 miljonit eurot. 2018. aasta müügitulu oli 418 miljonit eurot, EBITDA 21,9 miljonit ning puhaskasum 19,3 miljonit eurot.

Puhaskasumi kasvu toetas lisaks suurenenud müügitulule ka 2017. aastaga võrreldes madalam tulumaksu kulu, kuna 2018. aastal maksti dividendid välja välisriikide tütarfirmadest saadud dividendidest. Samas polnud 2018. aastal ühekordse iseloomuga kinnisvaratehinguid, mis mõjutasid positiivselt 2017. aasta neljanda kvartali kasumit.

2018. aasta 12 kuuga sõlmis kontsern uusi lepinguid kogumahus 246 miljonit eurot ning neljandas kvartalis 89 miljonit eurot, sealhulgas Tallinnas, Pärnu mnt 186 asuva ärihoone ning Oslos asuva Tesla teeninduskeskuse projekteerimiseks ja ehitamiseks, Rakveres asuva õpilaskodu ehitamiseks, Suure ja Väikse väina merekaablite rajamiseks ning Tallinna linna teede hooldamiseks.

Aasta lõpu seisuga oli Merko Ehitus kontserni lepingute portfell 229 miljonit eurot, võrreldes 344 miljoni euroga eelmise aasta samal kuupäeval. Neljandas kvartalis olid suuremad töös olevad objektid Eestis T1 Mall of Tallinn kaubanduskeskus, Maakri Kvartali ärihoone, Öpiku Ärihoone B-maja, Noblessneri elamukvartal, Tallinki büroohoone ning Hundipea sadama rekonstrueerimis- ja süvendustööd.

Lätis olid suuremad töös olevad objektid Akropole ja Alfa kaubanduskeskused, Z Towers ärikompleks ja Ventspilsi muusikakool-kontserdihall ning Leedus Hotel Neringa, Quadrum büroohoone ning kaks koolihoonet. Norras olid neljanda kvartali suuremateks töös olevateks objektideks Tesla teeninduskeskuse projekteerimis- ja ehitustööd ning Møllergata tn 23-25 büroohoone renoveerimistööd Oslos.

Jaga lugu:
Hetkel kuum