- OMX Baltic−0,25%295,41
- OMX Riga0,58%906,65
- OMX Tallinn−0,24%2 036
- OMX Vilnius−0,04%1 201,36
- S&P 500−0,12%6 362,9
- DOW 30−0,38%44 461,28
- Nasdaq 0,15%21 129,67
- FTSE 1000,01%9 136,94
- Nikkei 225−0,05%40 654,7
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,88
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,8
- OMX Baltic−0,25%295,41
- OMX Riga0,58%906,65
- OMX Tallinn−0,24%2 036
- OMX Vilnius−0,04%1 201,36
- S&P 500−0,12%6 362,9
- DOW 30−0,38%44 461,28
- Nasdaq 0,15%21 129,67
- FTSE 1000,01%9 136,94
- Nikkei 225−0,05%40 654,7
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,88
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,8
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Puudulik palgainfo pärsib kandideerimist
Lätis muudeti palgavahemiku avalikustamine tööpakkumisel tööandjatele seadusega kohustuslikuks. Palgavahemiku toovad Eesti tööandjad praegusel ajal avalikult välja pea kolmandikul avaldatud tööpakkumistest.
Valdkondade lõikes toovad tööandjad kõige meelsamini pakutava palga välja hariduse ja teaduse ning riigi- ja avaliku sektori tööpakkumistel, kus vähemalt 40% tööpakkumistest on avaliku palganumbriga.
Kõige vähem soovitakse töötasu suurus avalikult tööpakkumisele märkida infotehnoloogia ja finantssektori tööde puhul.
Töötaja tahab teada
Palgainfo Agentuuri ja CVKeskuse tööturu-uuringu tulemused näitavad, et tööturu läbipaistvamaks muutumist ootavad ka Eesti töövõtjad. Nimelt selgus uuringust, et just vähene info pakutava töötasu kohta on peamine põhjus, miks kandideerimine pooleli jäetakse.
Lisaks tõi 44% töövõtjatest kandideerimise katkestamise põhjusena välja ebapiisava tööandjapoolse tagasiside jagamise ja 37% loobus, kuna palgainfo jäi puudulikuks ka värbamisprotsesside järgmistes etappides.
Enam kui kolmandik kandideerimise pooleli jätnud töövõtjatest leidis, et tööandja ei kontakteerunud nendega lubatud ajal (36%) või et töövestlusel saadud teave erines suurel määral tööpakkumises kirjeldatust (34%). 27% töövõtjatest katkestasid kandideerimise ka põhjusel, et kandideerimise protsess oli ajaliselt liiga pikk.
„Kuigi huvi tööpakkumiste vastu on rekordiliselt kõrge, tunnetab suurem osa tööandjatest üha keerukamaks muutuvaid personaliotsinguid. Seepärast on tööandjatel ülioluline mõista, kuidas on töövõtjate ootused tänasel tööturul muutunud ja miks kandideerimine pooleli jäetakse“, leidis Eesti suurima tööportaali CVKeskuse Baltikumi kommunikatsioonijuht Henry Auväärt.
„Töötasu avalikustamine tööpakkumisel on olnud kasvav trend, mis muudab tööjõuturgu läbipaistvamaks ja õiglasemaks. Samuti suurendab see kandideerimiste arvu ja sealhulgas ka sobivate töötajate huvi tööpakkumiste vastu. Lätis on alates möödunud aasta novembrikuust, mil muudeti palgavahemiku avalikustamine tööpakkumistel kohustuslikuks, märgata hüppelist kandideerimiste kasvu,“ lisas Henry Auväärt.
Üksnes pehmed väärtused ei loe
Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder ütles, et kuigi viimasel ajal räägitakse palju pehmete väärtuste olulisusest töötajate hoidmisel ja värbamisel, ei tähenda see, et töötasu vähem tähtis oleks. „Töötaja tahab ikkagi teada, kui palju ta palka saama hakkaks.“
„Palgainfo Agentuuri uuringud näitavad, et mida kehvemini inimene oma töötasuga toime tuleb, seda väiksema palgatõusu pärast on ta valmis töökohta vahetama. Samas meelitab oluliselt suurem palgapakkumine ka oma sissetulekuga rahulolevaid töötajaid töökohta vahetama,“ ütles Kadri Seeder.
Palgainfo Agentuur ja Eesti suurim tööportaal CVKeskus küsitlevad tööandjaid ning töötajaid ja tööotsijaid kaks korda aastas – kevadel ja sügisel. Agentuuri uuringud on osalejate arvult kõige suuremad tööturu- ja palgauuringud Eestis.
Enimloetud
1
Hoiatusmärgid olid õhus aastaid tagasi
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Hoiatusmärgid olid õhus aastaid tagasi
Podcastid
Tagasi Äripäeva esilehele