Jaga lugu:

Musta raha needus tabas Nordeat

Nordea pank.  Foto: EPA

Korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastu võitlev rühmitus tõi päevavalgele uue raporti, mis näitab Venemaa oligarhide raha liigutamist. Värsked uudised löövad Nordea panka ja esimese info kohaselt läbis must raha ka Eesti Nordea haru.

Põhjamaade suurim pank Nordea kukkus täna sügavale auku, kus ootavad ees teised piirkonnas rahapesu võimaldanud pangad. Väidetavalt on Nordea kaudu liikunud umbes 700 miljoni euro ulatuses küsitava päritoluga raha, millest osa saab seostada Sergei Magnitski juhtumiga. Suurem osa Nordeas pestud mustast rahast liikus panga Eesti, Taani ja Soome haru kaudu, vahendas Bloomberg tänaseid uudised. Selline info jõudis avalikkuse ette täna Soome meediakanali YLE kaudu, mille käsutuses on lekkinud dokumendid aastatest 2005-2017.

Nordeat puudutavad süüdistused on siiski piisk meres. Uus info on väike osa suuremast uurimisest, mida veab organiseeritud kuritegevuse ja korruptsiooni paljastamise nimel tegutsev projekt OCCRP. Organisatsiooni värskeimas raportis koodnimega Troika Laundromat näidatakse, kuidas Vene investeerimispanga toel on liikunud üle 8,8 miljardi USA dollari Kremlile lähedal seisvate ärimeeste ja kriminaalide raha.

Suur paljastus ja kasusaajad

OCCRP täna avaldatud uurimus väidab, et 8,89 miljardi dollari suurune skeem lubas korrumpeerunud Venemaa poliitikutel ja kurjategijatel pesta raha, vältida maksude maksmist, peita välisriikides vara ja teha muid illegaalseid tehinguid. Troika Laundromatiks nimetatud skeemi ühe suurima kasusaajana nimetatakse Sergei Rolduginit, kes on Venemaa tšellist ja teadaolevalt üks Venemaa presidendi Vladimir Putini vanemaid sõpru.

Vladimir Putin ja Sergei Roldugin.   Foto: EPA

OCCRP tänases teates seiab, et Troika Laundromati võtmemängija on Venemaa investeerimispank Troika Dialog, mis on olnud üks Venemaa suurimaid investeerimispanku, mida juhtis Venemaa-Armeenia pankur Ruben Vardanjan.

OCCRP raporti järgi töötas Troika Laundromat 2006. aastast kuni 2013. aasta alguseni. Asjaga on seotud vähemalt 75 offshore-firmat, millest vähemalt 35-l olid kontod nüüdseks suletud Leedu Ukio pangas. „Troika Dialogi juhtimisel voolas Ukio kontodele miljardeid dollareid Venemaa raha,“ seisab OCCRP uurimuses. „Raha jagati ära offshore-firmade vahel, misjärel saadeti edasi erinevatele vastuvõtjatele, osa neist on teada, osa mitte. Tehingud olid enamasti fiktiivsed, neid toetasid võltsitud paberid, milles räägiti olematute kaupade müügist ja ostust. Raha liikus korrespondentpankade kaudu Läände, tavaliselt läbi Austria ja Saksamaa pankade,“ kirjutatakse raportis.

Troika Dialogi juht oli sel ajal Ruben Vardanjan. Kas ta skeemist teadis või mitte, selle kohta OCCRP-l kinnitust ei ole.

Uurimine näitab, et näiteks Roldugini kätte jõudis Troika Laundromati kaudu 69 miljonit USA dollarit. See ei ole aga esimene kord, kui tema nimi rahapesu-uudistes esile kerkib.

Roldugin liigutas raha ka läbi Danske Banki skandaalse Eesti filiaali. Sellest kirjutas juba mõni aasta tagasi Taani leht Jyllands-Posten. Venemaa presidendi Vladimir Putini tütre ristiisa Roldugin oli seotud ettevõttega Delco Networks, mis pidi saama Danske Banki Eesti kontorist 6,5 miljonit eurot, nagu näitasid panga andmed ja Panama advokaadibüroost lekkinud dokumendid ehk nn Panama paberid. Delco Networks oli seotud ka nn Magnitski juhtumiga, kus 230 miljonit dollarit Vene riigilt varastatud raha jõudis rahvusvaheliste pankade kaudu Venemaale tagasi. Panama paberitest selgus 2016. aastal, et Roldugin omab offshore-firmade võrgustikku, mille kaudu on liikunud miljardeid dollareid ja millel on olnud äriseoseid Putinile lähedaste oligarhidega. Roldugin on ise tagasi lükanud kõik süüdistused, nagu ta oleks kunagi seadust rikkunud.

Rohkem kui rahapesuskeem

OCCRP uurimuse järgi on Troika Laundromat rohkem kui lihtsalt rahapesuskeem. Seda kasutati ka maksudest kõrvale hoidmiseks ja vara peitmiseks. Tänu sellele sai Vene äri- ja poliiteliit salaja omandada osalusi riigifirmades või osta kinnisvara nii Venemaal kui ka välismaal, samas kui ametlikes dokumentides on kasusaajate nimed Armeenias elavad talupojad.

Uurimistulemustest käivad läbi mitmed juba tuntud rahapesuskandaalid. Näiteks selgus, et osa Troika skeemis pestud rahast on tulnud Magnitski juhtumist. Lisaks mainitakse Šeremetjevo lennujaama kütusepettust aastal 2012, kui varifirmade võrgustik müüs kütust Moskva suurimale lennujaamale ebaõiglaselt kõrge hinnaga.

Põhjala pankade maine on täielikult rikutud

OCCRP on juba avalikkuse ette toonud kaks sarnast kaasust, millest üks puudutas rahapesu Aserbaidžaanis ja teine samuti Venemaal. Projekti eestvedajate sõnul oli käesolev uurimus võimalik tänu aegade suurimale pangatehingute lekkele, millele pääseti ligi koos Leedu uudistesaidiga 15min. Lekkisid rohkem kui 1,3 miljoni tehingu andmed üle 470 miljardi USA dollari väärtuses, mis puudutasid kokku enam kui 238 000 ettevõtet ja inimest.

„See kestab ja kestab, vähemalt kuni pangad kõik ausalt üles tunnistavad ja räägivad, kui suures ulatuses selliseid ülekandeid on nad lubanud,“ ütles Bloomberg Intelligence’i analüütik Philip Richards.

Danske on juba mitmes riigis uurimise all, Swedbanki probleemidesse vaadatakse Eestis ja Rootsis. Tänane info Nordea kohta on küll täpsem, kuid kahtlused rahapesu võimalikkuse kohta Nordeas on üleval olnud juba aastaid. Rootsi regulaatorid on Nordeat isegi trahvinud, sest pank ei ole täitnud rahapesu vastaseid abinõusid piisavalt tõhusalt. Pank on aga korduvalt öelnud, et teeb kõik, mis reeglitega ette nähtud.

Hiljuti esitas Nordea vastu kaebuse ka investor Bill Browder, kes ütles, et Nordea on seotud Danske kaudu liikunud musta rahaga. Soome prokuratuur ja politsei ei ole veel avaldanud, kas uurimist alustatakse. Tänase uudise kohta ütles Browder, et kardetavasti on tegemist ainult jäämäe tipuga. Nordea riskijuht Julie Galbo ütles aga täna Berlingskele, et pank ei saa kommenteerida üksikud ülekandeid ja kliendisuhteid. Samas kinnitas ta, et on juhtunud asju, mida ei oleks pidanud juhtuma.

Uudis sellest, et õhtul tulevad YLE ja Berlingske välja Nordeat puudutava raportiga, jõudis meediasse juba hommikul, mispeale kukkus Nordea aktsia 6,5 protsenti. Kui investorid nägid, et kõnealused summad on väiksemad kui Danskega seostatud miljardid, pööras aktsia tagasi tõusule ja kauples hommikusest hinnast 2,6 protsenti madalamal.

Roldugini jäljed Panama paberites

2016. aastal vahendas Äripäev, kuidas Venemaa uuriva väljaande Novaja Gazeta ajakirjanikud uurisid mitu kuud Panama paberitest Putini sõbra, tema tütre ristiisa Roldugini kahtlasi tehinguid Panamal registreeritud offshore-firmade kaudu.

Väljaanne võttis luubi alla pank Rossija – mida kutsutakse ka „presidendi sõprade“ pangaks – aktsiatehingud. Maestro Roldugin on osutunud nende paberite põhjal üliedukaks investoriks: 2010. aastal ostis temaga seotud firma Rossija aktsiaid ning müüs need päev hiljem 32 korda kallimalt edasi, teenides selle pealt 420 miljonit rubla ehk toonase kursi järgi 13,6 miljonit dollarit.

Samas märkis väljaanne, et vaid kuu aega hiljem proovis Roldugini edu korrata ka Venemaa riiklik naftakontsern Gazprom, aga neil ei tulnud see kaugeltki välja. Rossija aktsiad maksid riigifirmale 170 korda rohkem kui Putini sõbra offshore’ile. Novaja Gazeta kirjutab, et pank Rossija väärtus osutus uskumatult kõikuvaks, muutudes sadu kordi, sõltuvalt ostjast: kui „presidendi sõbrad“ ostsid aktsiaid päevalilleseemne hinnaga ning kasvatasid nendest varanduse, siis riik ostis aktsiaid kulla hinnaga ja kandis suuri kaotusi.

Virtuoossed tehingud

Väljaande käsutuses on kaks dokumenti, mis näitavad tehingute imelist lihtsust ja uskumatut tulemust. Tegemist on ühe ja sama asja ostu ja müügi paberitega, mis on sõlmitud kahepäevase vahega.

Mõlemas lepingus on peategelaseks Sandalwood Continental, Briti Neitsisaartel registreeritud offshore, mis on seotud Sergei Roldugini offshore-firmadega. Ametlikult ettevõte Rolduginile ei kuulu, kuid selle omanik on vähetuntud Peterburi ettevõtja Oleg Gordin, kes figureerib Roldugini juriidilise esindajana paljudes struktuurides. Sandalwood Continentali viimaste aastate käive on paar miljardit dollarit, mis on suures osas tulnud Küprosel registreeritud Russian Commercial Banki kreeditoridelt (selle panga suurosanik on riiklik pank VTB), aga samuti Venemaa rikkaimate ärimeeste antud laenudest ja annetustest.

Esimene lepe 2010. aasta 23. juunist. Firma Sandalwood Continental ostab 66 198 Rossija aktsiat (umbes 3%) Jevgeni Malovi käest. Malov on Peterburi ettevõtja, kes on peamiselt tuntud Gennadi Timtšenko partnerina ja ühena naftakaupleja Gunvor asutajatest. Sandalwood Contintental ostis Rossija aktsiaid 200 rubla tükist, kokku maksis offshore paki eest 13,2 miljonit rubla.

Teine lepe 2010. aasta 25. juunist. Sandalwood Continental müüb needsamad 66 198 Rossija aktsiat Küprose firmale Horwich Trading, kelle omanikke Novaja Gazetal leida ei õnnestunudki. Nüüd on aktsiapaki hind 211,5 dollarit ehk üle 6500 rubla tükist. Seda on 32 korda enam kui päev varem, mil Sandalwood Continental need Malovilt omandas.

Nii saigi offshore 420 miljoni rubla võrra rikkamaks.

Aktsia hind tõuseb äkki 170 korda

Samal 2010. aastal, vaid kuu pärast eelkirjeldatud tehinguid, toimus pangas Rossija ajalooline pööre: Rossija neelas alla Gazpromi endise panga nimega Gazenergoprombank ehk GEP. Tänu sellele ühinemisele kasvasid „presidendi sõprade“ panga varad ja isiklik kapital üle kahe korra. Nii jõudis seni tagasihoidlik pank riigi krediidiasutuste TOP 20sse ja sisenes riigi finantsäris suurde mängu.

Ülevõtmise käigus ei maksnud Rossija GEPi aktsionäridele kopikatki, kuid lasi preemiana välja täiendavaid aktsiaid. Vaatamata sellele, et ülevõtmisel olid GEPi näitajad võrreldes Rossija omadega paremad, sai Gazprom ühinenud pangas vaid 16% osaluse. Novaja Gazetaga rääkinud finantsanalüütikud märkisid, et selline konverteerimiskoefitsient oli riigifirmale kahjulik ning Gazprom oleks igal juhul pidanud saama suurema aktsiapaki.

Rossija 2010. aasta aruanne näitab, et GEPi õiglane väärtus oli hinnatud 14 miljardile rublale. Selle summa kompenseerimiseks emiteeris Rossija 420 000 aktsiat, mis tähendab, et „presidendi sõprade“ panga aktsia hinnaks oli juba 34 000 rubla. Nii sai Gazprom Rossija aktsiaid 170 korda kallimalt kui Putini sõbraga seotud offshore kuu aega varem.

Gazprom saab veel korra vastu pükse

2013. aastal müüs Gazprom oma Rossija aktsiad ära. Finantsaruannete põhjal on näha, et müügihind oli kaks korda madalam aktsiapaki ostuhinnast. Gazpromi üks tütarfirma, kellele kuulus ühinenud pangas 12%, omandas 2010. aastal oma paki 10 miljardi rubla eest. Majandusaasta aruandest on näha, et 2013. aastal müüs firma oma aktsiad 5 miljardiga. Ometi kinnitavad Rossija majandusandmed, et pangal ei lähe sugugi halvasti, otse vastupidi, kõik näitajad on alates 2010. aastast kordades kasvanud.

Novaja Gazeta toob lõpuks välja, et Gazpromi kantud kahju tähendab kahju kõigile Venemaa maksumaksjatele – selle vähemalt 5 miljardi rublaga, mille võrra aktsiad odavamalt müüdi, saaks lisaraha kõigile Krimmi pensionäridele, kellel peaminister Dmitri Medvedev soovitas pensionitõusu asemel tuju hea hoida ja vastu pidada.

Vaata seoseid nende isikute ja firmadega:
Jaga lugu:
Seotud lood
Hetkel kuum