• OMX Baltic−0,31%295,22
  • OMX Riga0,68%907,55
  • OMX Tallinn−0,14%2 038,16
  • OMX Vilnius−0,16%1 199,85
  • S&P 500−0,12%6 362,9
  • DOW 30−0,38%44 461,28
  • Nasdaq 0,15%21 129,67
  • FTSE 1000,38%9 171,99
  • Nikkei 2251,02%41 069,82
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,6
  • OMX Baltic−0,31%295,22
  • OMX Riga0,68%907,55
  • OMX Tallinn−0,14%2 038,16
  • OMX Vilnius−0,16%1 199,85
  • S&P 500−0,12%6 362,9
  • DOW 30−0,38%44 461,28
  • Nasdaq 0,15%21 129,67
  • FTSE 1000,38%9 171,99
  • Nikkei 2251,02%41 069,82
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,6
  • 04.03.19, 23:36
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Nordea kontserni juht: oleme olnud naiivsed

Nordea kontserni juht Casper von Koskull ütles esmaspäeval Soome televisiooni saates uue andmelekke kommentaariks, et nad on probleemi keerukust alahinnanud ja olnud selles suhtes naiivsed, kirjutab Yle uudisteportaal.
Nordea kontserni juht Casper von Koskull.
  • Nordea kontserni juht Casper von Koskull.
  • Foto: Reuters/Scanpix
Uue andmelekke järgi on Nordea panga kontodele jõudnud sadu miljoneid eurosid kahtlast raha. Lugu, mis räägib Venemaa oligarhide raha liigutamisest, saad lugeda siit. Koskulli sõnul suhtub pank rahapesu küsimusse eriti tõsiselt ja tähelepanelikult.
Koskull kaitses panka ka väitega, et asjad on vahepeal tugevasti edasi arenenud ja Nordea ei ole enam selline pank, mis alles mõni aasta tagasi.
Soome riigiringhäälingu saate MOT kasutusesse jõudnud dokumendid paljastavad salajaste riiulifirmade võrgustiku, mille kaudu on liigutatud sadu miljardeid eurosid. Raha päritolu jääb paljuski ebaselgeks. Süsteemi on loonud grupp Vene ärimehi. Vähemalt osa rahaülekannetest saab vaadata kui kriminaalselt hangitud omanduse peitmist ehk rahapesu. Osa raha liigutanud ärimeestest kuulub Venemaa presidendi Vladimir Putini lähikonda.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Nordea kontserni kontodele on andmelekke paljastatud rahaülekannetest jõudnud ligikaudu 700 miljonit eurot, Soome Nordea kontodele 200 miljonit.
Andmete järgi on Nordeal olnud kliente, kelle tegevuses on tunnuseid, mis tavaliselt liituvad rahapesuga, võtab Yle loo ettevaatlikult kokku. Panga klientideks on olnud näiteks ettevõtteid, kus on varidirektoreid, ebaselgeid rahaülekandeid ja millel ei ole olnud mingit tegevust.
Nordea kontserni juht Casper von Koskull ütles saates, et praegu välja käidud andmetes ei olnud talle midagi uut. „Oleme koos Taani ametivõimudega läbi vaadanud need ülekanded, millest on kahtlustena teada andud, ja neid vaadatakse veelgi üle,“ ütles Koskull.
Tema sõnul on Nordea ka loobunud klientidest, kelle tegevus on jäänud arusaamatuks.
„A-Studio“ saate juht Heikki Ali-Hokka küsis, kas andmetes tõesti ei olnud midagi uut ja miks Nordea ei tahtnud kommenteerida MOT pakutud materjale, millest värskeimad pärinevad aastast 2017.
„Me oleme kirjalikult kommenteerinud,“ vastas Koskull, kes siiski ei võtnud seisukohta MOT värskete materjalide kohta ja kinnitas, et Nordeas on nüüd olukord teine.
Von Koskulli sõnul on Nordea viimase kolme-nelja aastaga kümnekordistanud ressursse, millega ta rahapesu uurib. „Praegu tegeleb meil 1500 inimest ehk ligikaudu 5 protsenti personalist nende asjadega. Me oleme investeerinud ligi pool miljardit eurot sellesse valdkonda, et me saaksime oma taset tõsta.“
Ta möönis siiski, et kurjategijad on enamasti paar sammu ees ja rahapesu tõkestamise süsteem ei saa kunagi valmis. Ta kutsus ka suuremale koostööle pankade vahel ja mingisuguse Euroopa Liidu tasemel ameti loomisele rahapesu tõkestamiseks. „See on globaalne küsimus.“
Suurt andmeleket on lisaks Soome riigitelevisioonile uurinud veel 20 väljaannet. Andmed on pärit aastatest 2007–2015.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    1 k 16 p 22 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele