Jaga lugu:

Rootsi leht: Blackstone võib Nordea veel kohtusse anda

Luminori juht Erkki Raasuke.  Foto: Andras Kralla

Rootsi ajalehe Svenska Dagbladet kolumnist Patricia Hedelius usub, et Nordea Balti tegevuse Luminori kaudu ostnud Blackstone võib asjale veel õigusliku käigu anda.

Hedelius tõmbab oma kolumnis seosed Nordea Rootsist Soome kolimise ja praeguste rahapesusüüdistuste vahele. Tema sõnul näeb asukohariigi vahetamine nüüd välja rohkem põgenemisena.

Ka Ameerika ametivõimud võivad alustada juhtumi uurimist, mis võib viia miljardilise suurusjärguga trahvideni, leidis kolumnist. Hedelius kirjutab, et uue info valguses saab ka teistsuguse tähenduse Nordea peakontori Rootsist Soome kolimine ja tagasitõmbumine Balti riikidest, vahendab Kauppalehti.

Erkki Raasuke lubas Äripäevale hommikul, et Luminori kommentaar saabub lähiajal. Enne lõunat saabus kommentaar Luminori kommunikatsiooniosakonnast. "Luminori poole pole Svenska Dagbladeti poolt pöördutud ning Luminor ei saa ka kommenteerida antud artiklis käivaid oletusi. Samuti ei saa Luminor kommenteerida Blackstone'i puudutavaid oletusi. Palume konkreetsete küsimustega pöörduda artiklis kajastust leidvate osapoolte ehk Nordea ja Blackstone'i poole," seisis vastuses.

Nordea ja DNB Balti äride liitmisel tekkinud Luminor teatas eelmise aasta septembris, et pangas omandavad enamuse Blackstone’i erakapitali investeerimisfondid.

Pangas käib praegu järelkontroll

Eelmisel nädalal küsis Äripäev Luminori juhilt Erkki Raasukeselt, kas Luminoril on luukered kapis. „Mida tähendab luukere kapis? Luukereks võib pidada, kui definitsiooni proovin sisustada … Seda võib sõnastada nii, et kas on olemas kahtlasi tehinguid, rahapesulaadseid või selgeid rahapesutehinguid, millest ei ole teavitatud rahapesu andmebürood. Me ei ole leidnud üle teatava mahu tehinguid, mis oleksid kriitilised suuruse või tähenduse poolest, mida pole raporteeritud. Mis ei tähenda, et neid ei või olla, aga me pole neid leidnud,“ vastas ta

Raasuke ütles, et enne Luminori loomist tegid mõlemad emapangad väga põhjaliku ülevaate. „Mõlemad emapangad on teinud põhjaliku analüüsi, seda on teinud ka sissetulev uus investorite konsortsium. Kõigele lisaks teeme praegu ise analüüsi, sest varasemad ei läinud ajaloos nii kaugele tagasi. Varasemad puudutasid viimast kolme-nelja aastat, nüüd oleme läinud kümme aastat tagasi,“ rääkis ta.

Kas on olnud tagantjärele raporteerimist, sellele jättis Raasuke vastamata. „See on krediidiasutuse ja rahapesu andmebüroo vaheline teema.“

Septembris, kui saabus uudis Luminori ja Blackstone’i tehingust, rääkis Raasuke Äripäevale, et piirkonna panku tabanud rahapesuskandaalidel oli väga suur mõju tehingu toimumisele ja läbirääkimistele. „Viis aastat tagasi oleks äri analüüsides 80% tähelepanust koondunud krediidiportfellile. Praegu võin öelda, et pool tähelepanust kindlasti oli just rahapesu, tunne-oma-klienti teemadel. Selle mõju on väga suur ja tuntav,“ märkis ta septembris.

Eelmise aasta septembris teate järgi omandavad Blackstone’i erakapitali investeerimisfondid Luminoris 60% suuruse osaluse. Luminori senised omanikud Nordea Bank AB ja DNB Bank ASA säilitavad kumbki 20protsendilise osaluse. Blackstone investeerib Luminori 1 miljard eurot, teatas Luminor. Praeguseks ei ole tehinguga lõpule jõutud.

Kolimine Rootsist paistab põgenemisena

Rootsis on Nordea olnud korduvalt finantsjärelevalve hambus, viimast korda vahetult enne peakontori kolimist. Nordea on pidanud trahvi maksma aastatel 2013 ja 2015. Esimesel korral oli summa 3 miljonit eurot ja teisel korral 5 miljonit eurot.

Peale selle on järelevalve Svenska Dagbladeti kätte jõudnud dokumentide järgi kritiseerinud panga puudulikku rahapesu riskianalüüsi aastatel 2017 ja 2018. Viimane uuring saadi valmis vahetult enne seda, kui pank peakontori minema kolis.

Hedeliuse sõnul paistab nüüd uues valguses ka Nordea kiire loobumine Balti tegevusest. Ta leiab, et tegevuse ostnud Blackstone võib asjaga veel kohtusse minna.

Rootsis on viimastel aastatel pangajärelevalvet tugevdanud, pankade tegevust ja rahapesukahtlusi jälgib finantsinspektsioonis 160 täiskohaga töötajat, lisaks teised järelevalvet toetavad inimesed, kirjutab Kauppalehti.

„Suure rahvusvahelisi piire ületava Euroopa panga järelevalveks on vaja 25–40 inimest,“ ütlesb Rootsi finantsinspektsiooni kommunikatsioonijuht Peter Svensson.

Kui Nordea Soome kolis, läks peavastutus panga järelevalve eest Soome finantsinspektsioonile. Kuivõrd Soome on Euroopa pangandusliidus, teeb neljandiku ulatuses pangale järelevalvet Euroopa keskpank.

Vaata seoseid nende isikute ja firmadega:
Jaga lugu:
Hetkel kuum