Jaga lugu:

Euroopa majandus jahtub

Mario Draghi juhitav Euroopa Keskpank otsustas neljapäeval võimalikud intressitõusud veel edasi lükata.  Foto: Reuters/Scanpix

"Me elame püsivalt nõrga majanduskasvu ja kõikehõlmava ebakindluse ajastul," ütles Euroopa Keskpanga president Mario Draghi neljapäeval, kui keskpank otsustas võimalikud intressitõusud vähemalt poole aasta võrra edasi lükata.

See on hea uudis neile, kelle kodulaen sõltub euriborist, mis omakorda kaude sõltub Euroopa Keskpanga intressidest. Vähem rõõmustab uudis neid, kelle jaoks on hea regiooni üldine majanduskasv, sest kasvulootust kärpis keskpank majandusprognoosis märkimisväärselt. Tänavu ei ületa see 1,1 protsenti, tuleval aastal jääb 1,6 protsendile ning isegi ületuleval aastal ei tõuse 1,5 protsendist kõrgemale.

Nõrgaks jääb ka inflatsioon – tänavu ennustatakse 1,2protsendilist hinnatõusu, tuleval aastal 1,5 ja siis 1,6 protsenti. See on päris kaugel Euroopa Keskpanga poliitilisest eesmärgist, mis on 2 protsenti. Draghi üritas neljapäeval jätta muljet, et keskpank on kõik omalt poolt teinud, aga teiste osapoolte panust on kas vajaka või siis liiga palju. "Palju väliseid mõjusid, mis rusuvad euroala majandust: protektsionism, kas britid lahkuvad Euroopa Liidust või ei lahku või kuidas lahkuvad, mis saab Hiinast ja areneva majandusega riikidest," loetles ta.

Igal juhul on oodata, et majanduskasv aeglustub ning sellega kahaneb ka võimalus, et praegused soodsad olud tööturul – kasvav hõive ja palgad – hakkaksid lõpuks avaldama oodatud mõju inflatsioonile. Sellest ka Euroopa Keskpanga otsus lükata intressitõus vähemalt pool aastat edasi. Tegelikult oli keskpanga nõukogus välja pakutud ka mõte, et rahapoliitilise otsuse teksti läheks kirja isegi tuleva aasta märts.

"Paljud on öelnud, et me oleme rahapoliitikat karmistanud seoses detsembris lõppenud võlakirja ostuprogrammiga. Ei ole, rahapoliitikat ei lõdvendata lisaks, kuid see on jäänud samaks – me ostame tähtajani jõudnud võlakirjade eest saadud rahast kuskil 20 miljardi euro eest uusi võlakirju iga kuu," märkis Draghi. Euroopa Keskpanga bilansimaht on 42–43 protsenti euroala SKPst.

Lisaks otsustas keskpank taasavada odava krediidiliini euroala pankadele ehk likviidsuslaenud TLTRO. Laenude eeltingimus on raha laenamine reaalmajandusse, sest nagu Draghi märkis, siis mõned aastad tagasi tehtud esimese seeria TLTRO laenud kulusid pankadel lihtsalt riiklike võlakirjade ostuks.

Turud nii suurt muutust ei oodanud

Fakt, et ühekorraga teatati nii intressitõusude edasi lükkamisest kui ka uutest odavatest likviidsuslaenudest, tabas turge üllatusena. Sama kinnitasid analüütikud väljaannetele Financial Times ja Reuters. Euro kurss dollari suhtes langes 0,3 protsenti, tootlus euroala võlakirjadel vähenes.

Küsimusele, miks Euroopa Keskpank kasvava ebakindluse keskkonnas esimesi otsuseid – brittide lahkumist või muutust Hiina ja USA kaubandussõjas ära ei oodanud –, vaid otsustas poliitilise kursi muutusega turge raputada, vastas Draghi, et ebakindlale situatsioonile tuleb reageerida ettevaatlikult, aga reageerida. "Kui te olete pimedas toas, siis tuleb kõndida väikeste sammudega, mitte joosta, aga ikkagi kõndida," ütles ta.

Euroopa Keskpank teatas, et enne aasta lõppu intressitõusu oodata ei ole, veel kuue nädala eest oli sarnane kinnitus vaid 2019. aasta suve lõpuni.

Nõukogu säilitas põhiliste refinantseerimisoperatsioonide intressimäärana 0,00%, laenamise püsivõimaluse intressimäärana 0,25% ning hoiustamise püsivõimaluse intressimäärana 0,40%.

Jaga lugu:
Hetkel kuum