Euroopa majandus jahtub

See on hea uudis neile, kelle kodulaen sõltub euriborist, mis omakorda kaude sõltub Euroopa Keskpanga intressidest. Vähem rõõmustab uudis neid, kelle jaoks on hea regiooni üldine majanduskasv, sest kasvulootust kärpis keskpank majandusprognoosis märkimisväärselt. Tänavu ei ületa see 1,1 protsenti, tuleval aastal jääb 1,6 protsendile ning isegi ületuleval aastal ei tõuse 1,5 protsendist kõrgemale.

Nõrgaks jääb ka inflatsioon – tänavu ennustatakse 1,2protsendilist hinnatõusu, tuleval aastal 1,5 ja siis 1,6 protsenti. See on päris kaugel Euroopa Keskpanga poliitilisest eesmärgist, mis on 2 protsenti. Draghi üritas neljapäeval jätta muljet, et keskpank on kõik omalt poolt teinud, aga teiste osapoolte panust on kas vajaka või siis liiga palju. "Palju väliseid mõjusid, mis rusuvad euroala majandust: protektsionism, kas britid lahkuvad Euroopa Liidust või ei lahku või kuidas lahkuvad, mis saab Hiinast ja areneva majandusega riikidest," loetles ta.

Igal juhul on oodata, et majanduskasv aeglustub ning sellega kahaneb ka võimalus, et praegused soodsad olud tööturul – kasvav hõive ja palgad – hakkaksid lõpuks avaldama oodatud mõju inflatsioonile. Sellest ka Euroopa Keskpanga otsus lükata intressitõus vähemalt pool aastat edasi. Tegelikult oli keskpanga nõukogus välja pakutud ka mõte, et rahapoliitilise otsuse teksti läheks kirja isegi tuleva aasta märts.