Jaga lugu:

Edukaim portfell on sellel, kes ei mäleta oma panga parooli

Tuntud Eesti investorid ja Tallinna börsi juht jagasid Aswath Damodarani raamatu „Narratiiv ja numbrid“ esitluse vestlusringis mõtteid sellest, kuidas aktsiaid hinnata ja mida arvesse võtta investeerimisotsuste tegemisel.

Börsijuht Kaarel Ots (keskel) ise iga päev aktsiaid ei analüüsi, küll aga vahel hobi korras, kuna investeerimiskultuuri arendamine on osa tema tööst. Vasakul investor ja päevakaupleja Ivar Mägi, paremal Mainori teadusjuht Tõnn Talpsepp.  Foto: Meeli Küttim

Raamat lükkab ümber mitmed dogmad, millesse inimesed on kinni jäänud, räägivad investorid. "Üks müütidest on see, et kui finantsnäitajaid puruks ei analüüsi, siis sa polegi analüüsi teinud," räägib raamatut tõlkinud LHV Panga vanemmaakler Nelli Janson. "Damodaran on väga hea analüütik ja ta juhib tähelepanu sellele, et ka ettevõtte lugu on väga oluline."

Teine dogma on see, et kui oled koolieas olnud suur numbrifänn, siis loomingulisust sul nagu polekski mõtet arendada. Nasdaq Tallinna börsi tegevjuht Kaarel Ots nii ei arva. "Kõik on õpitav, kui sul on siht silme ees. Ka Damodaran ise numbriinimesena on endas arendanud head jutuvestmise oskust ja see ei ole nii, et üks pureb ainult numbreid ja teine muudkui jutustab ja luuletab."

Investorina ettevõtet hinnates tuleb arvesse võtta nii finantsnäitajaid kui ka lugu selle kohta, kuhu ettevõte jõuda kavatseb. Keegi ei tohiks arvata, et ta pole analüüsimiseks võimeline.

Kui aktsia kallineb, ununeb kõigil, et ettevõtte juht on pätt ja mölakas

Damodarani raamatus on juttu sellest, et ettevõte läbib erinevaid elutsükleid ja iga tsükli jaoks peaks olema vastavate omadustega juht. See tähendab, et ainult üks inimene ei saa kogu elu firmat hästi juhtida. Vestlusringis osalejad sellega ei nõustu.

Investor ja kaupleja Ivar Mägi arvab, et inimesel, kes firma asutas, on täielik õigus teha selle firmaga mida iganes ta soovib. "Ta võib oma toolile jääda ja kui meile see ei meeldi, siis investoritena saame kasutada oma õigust kas müüa ära selle ettevõtte aktsiad või neid üldse mitte ostagi".

„Olulisemad on juhi väärtused,“ ütleb Kaarel Ots. "Kui aktsia läheb üles, siis ununeb kõigil see, et juht on pätt või mölakas. Pigem on nii, et ettevõttesse investeeritakse selle väärtuste pärast ja ära minnakse selle juhi pärast".

LHV panga vanemmaakleri Nelli Jansoni elus on rohkelt aktsiate hindamist. Pool oma ärkveloleku ajast on ta niikuinii sunnitud vaatama aktsiaturge seega uurib ta aktsiaid lähemalt, kui uudistest või turuliikumistest tekib mõtteid ja hakkab silma põnevat turuliikumist.  Foto: Meeli Küttim

Nelli Janson leidis, et ettevõte on juhi nägu ja juhil on võtmeroll ettevõtte maailmaile tutvustamisel. "Paljud investorid investeerivadki sellepärast, et juht on ettevõttes superstaar. Kui ettevõte liigub ühest faasist teise, siis ei pea alati juhti vahetama, ta saab delegeerida oma tegevust teistele ja jääda edasi staariks, kui tema isiksus on osa ettevõtte väärtusest. Sundkoondamist ma ei soovitaks."

Investeerimisideed tulevad juhuslikest kohtadest

Aktsiate leidmine on üks suur juhus. Ettevõtluskõrgkooli Mainor teadusjuht Tõnn Talpsepp ütles, et investeerimisideede valik on täiesti juhuslik, aga finantsinimesena hoolib ta eelkõige sellest, et numbrid näitaksid head tervist.

"Näiteks käin mingil üritusel ja tekib idee. Kui ettevõtte lugu meeldib ja numbrid on ka head, siis investeerin. Kui lugu ei meeldi, ei hakka mõtlemagi investeerimisele. Starbucksi ma investeerida ei saa, sest kohvi mittejoojana on mulle arusaamatu, et keegi kohvi eest maksta tahab. Küll ma leian muid kohti, millesse investeerida. Aga mingit seitset kindlat numbrit mul pole, mille kokkusattumisel ma investeerimisotsuse ära teen."

Janson ütles, et ideed tulevad artiklitest või räägib keegi inimene mingist firmast-teenusest-valdkonnast ja asi areneb peas edasi. "Täiuslikku set-up'i ei ole, et nüüd on kõik põhjalikult läbi korrutatud-arvutatud ja olen valmis ostma. Kui lugu on pagana hea, kuid aktsia hind loost ette rutanud, jätan aktsia jälgimisnimekirja. Mõnikord pakub elu teist võimalust seda soodsalt osta, mõnikord mitte. Aga küll tuleb uus investeerimisidee," ütles ta.

Ivar Mägi kaupleb lühiajaliselt, kuid loeb ikkagi finantsaruandeid. Teades, kuidas näitajaid seostada, leiab üles asja oa. Ökonoomikast arusaamine aitab aktsiate hindamisel väga palju, leiab ta. Numbrid on head, et kiiresti suur hulk ettevõtteid läbi analüüsida, kuid neist eriti hea aktsia tabamiseks tuleb süveneda sektorisse ja sisusse. "Ökonoomsed ettevõtted ei saa vältida edu. Edu lihtsalt kaasneb ökonoomse majandamisega," märkis ta.

Börsijuht Kaarel Otsa arvates peaks igaüks mõtlema, mida tahab saavutada ja millega tootlusi võrrelda. "Mõeldes investeerimise peale, tuleb aru saada, kas ettevõtte lugu on usutav ja teostatav ning kõrvutada seda teiste ettevõtetega. Riskikapitalist investeerib teisiti, kui investeerib dividenditulu ja väärtust ootav investor. Mingit mustvalget nippi ei ole, kuidas investor käituma peaks," sõnas ta.

Kas lehkavat laipa tasub osta?

Rahapesuskandaalidest pihta saanud pankade aktsiad on paljude meelest praegu hea kaup, aga leidub ka teistsuguseid arvamusi. "Ostke LHVd!" ütles Janson. "Miks peaks keegi oma nina toppima sinna, kus üks jama lõpeb ja teine algab? Aga tõsisemalt rääkides leian, et ühtegi suppi ei sööda nii kuumalt nagu keedetakse. Praegu supp liiga kuum ja ma annaks aega atra seada."

Ivar Mägi ütles, et finantssektor on kõige keerulisem sektor, mida analüüsida. Keegi ei tea, mis seal bilansis sees on, eriti veel tavainimene. "Pank peaks olema igav investeering. Danske on juba saanud settida, aga kui ka Swedbankist hakkasid „lehkavad laibad“ välja imbuma, siis narratiivid on selgelt muutunud. Praegu on sinna investeerimine pigem hasartmäng," arvas ta.

Talpsepa meelest on riski piisavalt, aga kui oled spekulant, miks siis mitte spekuleerida. Investorina on vaja pikemat vaadet ja tuleb jõuda selguseni, kas pesti raha või mitte. See võib võtta kaua aega, märkis ta.

"Olgem täpsed! Me ei räägi rahapesust, vaid rahapesureeglite rikkumisest ja peaksime emotsioone maha võtma," hoiatas Kaarel Ots. "Vaadake, kui palju on Euroopa pangad trahve saanud nende reeglite rikkumise tõttu ja mis on nende aktsia hind teinud. Liider on praegu BNP Paribas, mis sai 2013. aastal üle 7 miljardi euro trahvi. Vaadake, mis selle panga aktsia on teinud," soovitas ta.

Otsa sõnul on Danske praegu poole vähem väärt kui oli eelmisel aastal, Swedbanki juhtum on aga liiga värske. Investorid peaksid mõtlema, kui suur kahju võib Swedbankile tekkida, aga seda on veel keeruline hinnata.

Parim tootlus ja riskid

Nelli Janson juhtis tähelepanu investeerimisguru Warren Buffetti hiljutisele pöördumisele, kus oli kirjas, et USA aktsiad on endiselt odavad. Globaalsemalt ja pikemas perspektiivis sihiks ta maailmajakku, kus inimeste arv lähikümnendidel mitmekordistub. India ja Aafrika on uus Hiina. Teatud riigid Aasias ja Aafrikas on 2030. aastaks elanike arvu kahekordistanud. "Riske on mustmiljon," nentis ta. "Kui Donald Trumpi poleks, tuleks ta välja mõelda, sest kes siis muidu investorite elu põnevaks teeks. Aga tume pilv kõrgub ajalooliselt pikima pullituru kohal. Me ei tea, millal ja millega see pulliturg lõppeb."

Soovitustest jääb kõlama see, et Tallinna börs on endiselt hea koht. Samuti on odavad Aasia ja Hiina. Üle mõelda ei maksa ja liiga palju osta-müüa samuti mitte. Kõige edukamad portfellid olevat statistika järgi surnutel või neil, kellel on ära kadunud oma portfelli kasutajanimi ja parool.

Mida ettevõtte juures jälgida?

Kas numbrid klapivad ja lugu on usutav/teostatav?

Püüa aru saada, miks kasumiaruande numbrid on just sellised, nagu nad on.

Võrdle ettevõtet sama sektori teiste ettevõtetega.

Ära klammerdu oma palju-analüüsitud ettevõtte külge.

Ole paindlik ja olude muutumisel loobu investeeringust.

Ära analüüsi üle, tee otsus ja tegutse.

Aswath Damodarani raamat "Narratiiv ja numbrid".   Foto: Liis Treimann
Jaga lugu:
Hetkel kuum