Ken Rohelaan • 17. märts 2019 kell 10:34

Rahapesuskandaal hirmutab Eesti ja Läti järelevalvajaid

Eesti finantsinspektsiooni juht Kilvar Kessler näeb, et rahapesuskandaalid ja -süüdistused on pannud Baltimaad halba valgusesse.  Foto: Andras Kralla

Vaatamata sellele, kui tugevalt on rahapesuskandaal seni mõjunud Baltimaadele, võib olukord halveneda, kirjutab Financial Times.

Eesti ja Läti finantsjärelevalvajad ütlesid Briti väljaandele, et Rootsi pangad võivad Baltimaadest lahkuda sarnaselt Danskele ja Nordeale.

"Muidugi me oleme mures," ütles Läti finantsjärelevalve asutuse juht Peters Putnins. "Kui teised pangad peaksid minema Danske rada mööda, oleks see kõigi kolme Balti riigi jaoks väga destabiliseeriv."

Eesti finantsinspektsiooni juht Kilvar Kessler ütles, et vaatab olukorda rahvusliku julgeoleku vaatepunktist. "Kui arvad, et keegi Rootsi suurpankade peakorterites leiab, et nende Baltimaade pangad on pigem probleemsed kui väärtuslikud, siis see tekitab minus ebamugavust. Sa ei tea, kes neid asendaks," lausus Kessler.

Aktsionäride sõnumi ootuses

Muret tekitab võimalus, et aktsionärid võivad pankadele saata sõnumi piirkonnast lahkuda. Näiteks Danske aktsia väärtus kahanes eelmisel aastal poole võrra, kui asutus tunnistas 200 miljardi euro suurust rahapesuskandaali ning sellele on järgnenud kriminaaluurimised Ameerika Ühendriikides, Taanis ja Eestis. Ainuüksi sel aastal on Swedbanki aktsia odavnenud ligi viiendiku võrra ühe nädalaga rahapesu süüdistuste tõttu.

Kessleri sõnul on investorid küllaltki ärevil, sest aktsiate hinnad liiguvad alla ja see mõjutab siinset Balti piirkonda, mida ei nähta niivõrd heas valguses. Putnins lisas, et "sellist hinda tuleb maksta, kui sul ei ole oma panku".

Läti finants- ja kapitaliturgude komisjoni juht Peters Putnins muretseb, et hiljutiste rahapesuskandaalide tõttu võivad Rootsi pangad otsustada Baltimaadest lahkuda.  Foto: Ints Kalnins, Reuters/Scanpix

Financial Timesi teatel näib vaid Leedu regulaator pingevaba. Leedu keskpanga järelevalve juht Vytautas Valvonis ütles, et nemad ei näe sellest olukorrast ühtegi riski tulemas, lisades, et pangad on hästi kapitaliseeritud.

Rootslased jäävad ettevaatlikuks

Rootsi finantsjärelevalve juht Erik Thedéen ütles, et võrreldes Küprose või teiste riikidega, kus ei ole sarnaseid läbipaistvuse traditsioone eemalolekut korruptsioonist, ei ole nad nii palju valvel. "Põhjamaalastel on komme arvata, et nad on paremad kui teised," lausus ta.

Thedéen tunnistas, et hiljutised skandaalid on pilti muutnud. "Üldistatult rääkides me teadsime sellest liiga vähe. Me teadsime, et Baltimaades on risk, mis tuleb välja küllaltki silmapaistvate ülekannetega. Me peame paremini tegutsema," ütles ta.

Samas rõhutas Thedéen, et tema asutus oleks ettevaatlik, kui tuleks sundida Rootsi panku Baltimaadest lahkuma. Samas praegu ei ole tal kavas seda teha.

Ennetust tuleb suurendada

Kessler ütles väljaandele, et seniste skandaalide üks õppetund on suurendada rahastust ennetustööks. Praeguse seisuga on 7 protsenti Eesti finantsinspektsiooni personalist seotud rahapesuvastase tegevusega ning Kessler näeb vajadust rohkemate inimeste välja õpetamiseks.

Lisaks töötajaskonnale valmistavad muret trahvid. Alles hiljuti oli Eestis suurim võimalik määratav trahv rahapesu eest 32 000 eurot, mida Kessler nimetab jamaks ja pankade jaoks peenrahaks. Nüüd on suurim võimalik trahv märkimisväärselt kasvanud.

Putnins ütles, et rohkem tähelepanu tuleb pöörata rahapesu põhjustele. "Me peaksime vaatama, miks on see võimalik. Üks vastustest on, et mingites piirkondades saab luua ettevõtteid nii, et omanikud peidetakse. Sellise asja juured tuleb välja tõmmata," lisas ta.

Hetkel kuum