Rahapesuskandaal hirmutab Eesti ja Läti järelevalvajaid

Muret tekitab võimalus, et aktsionärid võivad pankadele saata sõnumi piirkonnast lahkuda. Näiteks Danske aktsia väärtus kahanes eelmisel aastal poole võrra, kui asutus tunnistas 200 miljardi euro suurust rahapesuskandaali ning sellele on järgnenud kriminaaluurimised Ameerika Ühendriikides, Taanis ja Eestis. Ainuüksi sel aastal on Swedbanki aktsia odavnenud ligi viiendiku võrra ühe nädalaga rahapesu süüdistuste tõttu.

Kessleri sõnul on investorid küllaltki ärevil, sest aktsiate hinnad liiguvad alla ja see mõjutab siinset Balti piirkonda, mida ei nähta niivõrd heas valguses. Putnins lisas, et "sellist hinda tuleb maksta, kui sul ei ole oma panku".

Financial Timesi teatel näib vaid Leedu regulaator pingevaba. Leedu keskpanga järelevalve juht Vytautas Valvonis ütles, et nemad ei näe sellest olukorrast ühtegi riski tulemas, lisades, et pangad on hästi kapitaliseeritud.

Rootsi finantsjärelevalve juht Erik Thedéen ütles, et võrreldes Küprose või teiste riikidega, kus ei ole sarnaseid läbipaistvuse traditsioone eemalolekut korruptsioonist, ei ole nad nii palju valvel. "Põhjamaalastel on komme arvata, et nad on paremad kui teised," lausus ta.

Thedéen tunnistas, et hiljutised skandaalid on pilti muutnud. "Üldistatult rääkides me teadsime sellest liiga vähe. Me teadsime, et Baltimaades on risk, mis tuleb välja küllaltki silmapaistvate ülekannetega. Me peame paremini tegutsema," ütles ta.

Samas rõhutas Thedéen, et tema asutus oleks ettevaatlik, kui tuleks sundida Rootsi panku Baltimaadest lahkuma. Samas praegu ei ole tal kavas seda teha.