Jaga lugu:

Kes võidab 10 000 eurot? Selgusid Eduka Eesti arvamuskonkursi nominendid

Äripäeva toimetuses kogunenud arvamusartiklite konkursi Edukas Eesti žürii valis kuus nominenti, kelle seast selgub võitja nädala pärast, 28. märtsil.

Mullu pälvis Eduka Eesti arvamuskonkursi peapreemia Ahto Lobjakas.  Foto: Andras Kralla

Edukas Eesti on Advokaadibüroo Cobalt, Eesti Gaasi, Harju Elektri, Silberauto, Tallinna Kaubamaja ja Äripäeva arvamuskonkurss, mis leiab aset juba seitsmendat korda. Kokku laekus novembrist kuni veebruarini võistlusele 69 artiklit.

Äripäeva arvamustoimetuse juhi Neeme Korvi sõnul oli teemasid seinast seina ja kirjutajate tase üpris kõrge. „Žüriil oli päris raske ülesanne, sest häid ideid oli palju, alates praktilist laadi ettepanekutest, nagu seadusemuutused, kuni suurejooneliste tulevikuvisioonideni – aga saime hakkama,“ märkis Korv. „Mul oli hea meel, et lisaks tuntud-teatud kirjutajatele pakkusid julgelt oma ideid ka noored. Tore on näha initsiatiivikust, mitte lootma jäämist, et keegi kuskil teeb meie eest vajalikud asjad ära.“

Rahalistele peaauhindadele (esimene koht 10 000, teine koht 3000, kolmas koht 2000 eurot) jäi žürii otsusega kandideerima kuus nominenti.

Riigiametnik Vootele Veldre („Vähem riiki, rohkem inimest“, ÄP, 05.03.19) visandab Eesti sotsiaalkaitse mudeli aastaks 2039.

Start-up-kiirendi Alpine House eestvedaja Kalev Kaarna („5G teeks Eesti 5 × rikkamaks“, ÄP, 04.03.19) kirjeldab ideed, kuidas 5G-tehnoloogia kiire rakendamine kõigis Eesti tööstusettevõtetes võimaldaks Eesti muuta kaasaegse tootmise eestvedajaks kogu maailmas.

Investor Jaak Roosaare („Kolm seadust, mis vajavad kiirelt muutmist“, ÄP 19.11.18) toob esile kolm teravat probleemi õigusruumis, mille lahendamine lõpetaks vale, ebaõigluse ja kodanikelt raha röövimise.

Diana Amos („Slow Estonia – aitab rabelemisest!“, ÄP, 15.01.19) pakub, et Eesti võiks olla esimene „aeglane riik“, sest kõik eeldused on meil juba olemas: väike riik, väikesed linnad, puhas õhk, säilinud loodus, tugevad traditsioonid.

Grete Helena Kütt, Marcus Lukas Kiisa ja Kristjan Erik Liive („Loome silla Eesti ja hariduspagulaste vahel“, ÄP, 13.03.19) leiavad isiklikele kogemustele tuginedes, et välismaal õppivad Eesti tudengid tuleb paremini siduda kodumaaga – et meie kultuuri saadikud välismaale kaotsi ei läheks. Riigil ja ettevõtjatel peaks olema parem ettekujutus, kes, kus, mida õpib ning mis oskustega Eesti noored üldse välismaal on.

Ettevõtja, infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liidu presidendi Ivo Suursoo meelest („Vajame suurt Nutika Eesti narratiivi“, ÄP, 11.03.19) vajab 100aastane Eesti suurt narratiivi, mis innustaks samavõrd kui kunagised vabadusepüüe ja euroopaliku elu püüe.

Jaga lugu:
Hetkel kuum