Artikkel
  • Kuula

    5G teeks Eesti 5x rikkamaks

    5G-tehnoloogia kiire rakendamine kõigis Eesti tööstusettevõtetes võimaldaks Eesti muuta kaasaegse tootmise eestvedajaks terves maailmas, kirjutab start-up-kiirendi Alpine House eestvedaja Kalev Kaarna Eduka Eesti arvamuskonkursile saadetud artiklis.

    Kalev Kaarna.Foto: erakogu
    Minu jaoks saabus Eesti 100 juubeliaasta tipphetk novembris, kui USA idufirmade mekas Silicon Valleys rääkis Norra riskikapitalist mulle põlevail silmil, kui ägedad maailma muutvad võimalused on Eestil 5G-tehnoloogiaga.
    Jagan tema arvamust, sest praeguselt 3G- või 4G-mobiilisidelt üleminek 5G-tehnoloogiale on sama võimas kui lauatelefoni vahetamine nutitelefoni vastu. Või hobuse ja adra vahetamine traktori vastu. Lihtsustatult öeldes on 5G-tehnoloogia eelis, et suurt hulka informatsiooni saab liigutada kiiremini kui silmapilgutus või mõte ja ilma viitajata. Piltlikult öeldes – kui Eesti kirurg Tallinnas kasutab telekirurgia seadet ja opereerib patsienti New Yorgis, siis puudub viitaeg päris skalpelli vajutamisel Tallinnas ja robotkäes oleva skalpelli liikumise vahel New Yorgis.
    Võib-olla üllatuslikult ei saaks 5Gst kõige suuremaid võite mitte meditsiini, IT või mobiilsidefirmad, vaid hoopis traditsioonilised Eesti metalli- ja puiduettevõtted.
    5G + CNC = 5x rikkam Eesti
    Meedias on palju kajastust leidnud, et Eesti tööstusettevõtete suurimaks kasvu takistuseks on spetsialistide puudus. Kui rääkida tööstusettevõtetega, siis kõige enam on neil puudu CNC-pinkide operaatoritest ehk maakeeli programmeeritavate lõike- ja puurimispinkide spetsialistidest. Tulenevalt aeganõudvast väljaõppest ja pinkide eripäradest võib eri operaatorite kogemustest tulenevalt töö tulemuse vahe olla arvestatav. Näiteks, kui käisin ühes Eesti suures tootmisettevõttes, siis selgus, et kui Priit on tööl, siis võib arvestada ligi kaks korda suurema hulga toodanguga ühelt konkreetselt CNC-masinalt. Priit on mitmesaja töötajaga ettevõttes ainus, kes oskab masinat kiiresti häälestada. Ja küsimus ei olnud selles, et ettevõte poleks proovinud Priidu peast teadmisi teiste pähe saada.
    Enamik Eesti tootmisettevõtteid ei tee standardtooteid ja iga tellimus on erinev eelmisest ja eeldab CNC-programmi muutmist ja pingi seadistamist, mis on töö kõige keerulisem osa. Pärast seadistamist kõrge kvaliteediga spetsialisti tegelikult vaja ei ole ning CNC-pingile materjali etteandmise ja pingi teenindamisega saaks isegi minusugune võhik hakkama. Ehk unikaalset tööd teeb CNC-spetsialist 10-30% oma tööajast. Ja siin peitubki Eesti tööstuse suur võimalus.
    5G-tehnoloogia võimaldaks panna Eesti parimad CNC-pingi operaatorid teenindama mitte ühte ettevõtet, kus nad täna töötavad, vaid kuni kümmet ettevõtet. 5G abil saaks luua tootmisettevõtetesse või täiesti eraldiseisvad CNC-pingioperaatorite keskused, kust distantsilt ja reaalajas videosilla vahendusel häälestatakse kõiki Eesti tootmisettevõtete CNC-pinke. Sellisel viisil kaob ära CNC-pinkide operaatorite põud, CNC-spetsialistid teevad suurema osa ajast nende oskusi nõudvat programmeerimise ja seadistamise tööd ja läbi omavahelise igapäevase suhtluse tõusevad CNC-operaatorite oskused. Paradoksaalsel kombel, kui tootmisettevõte „annetaks” oma CNC-spetsialisti 5G-CNC-keskusele, siis ei jää ta mitte CNC-teadmistest ilma, vaid saab ligipääsu vähemalt 100 korda suuremale CNC-töötajate ajapangale.
    See oleks tööstusettevõtete koostöö ja kiire õppimise tase, mida ei oleks ette näidata mitte ühelgi riigil maailmas. Eestist saaks ühisel õppimisel ja koostööl põhineva tootmise lipulaev maailmas.
    Miks teised riigid seda kohe järgi teha ei saa? Sest 5G-võrgu tõeline kasu tekib siis, kui kogu riik on sellega kaetud. Eesti on piisavalt väike, et tekitada kaetus kohe ning see annab meile mitu aastat väärtuslikku edumaad.
    Koostööle hoog sisse
    Loomulikult eeldab taoliste CNC-teeninduskeskuste loomine mitmete asjade teistmoodi tegemist ja paljude tehniliste ning koordineerimise probleemide lahendamist. Kui näiteks IKT-firmad ja Eesti Masinatööse Liit või Puitmajaliit tahavad riske maandada, siis Eestis on olemas Archimedese juures Nutikas rahastusprogramm, mis võimaldaks kuni 2 miljoni euroga toetada kõigile takistustele lahenduste leidmist. Haridusministeeriumi, ETAGi ja Archimedese roll on välja mõelda, kuidas tagada, et selline 5G-arendamine mahuks ilusti Nutika programmi raamidesse ja ettevõtted ei peaks tegelema “ma-ei-ole-kaamel”-tüüpi bürokraatiaga.
    Lisaks sellele peaks järgmine ettevõtlusminister kuulutama välja 5G-litsentsitasude tagasimakse telekom ettevõttele või ettevõtete konsortsiumile, kes esimesena saavad 30% Eesti tootmisettevõtteid kasutama CNC-operaatorite võrgustikku või mõnda muud 5G-põhinevat rakendust, mis annab hüppelise eelise tänaste lahenduste ees.
    Kui muudame CNC-spetsialistid ristkasutatavaks, siis järsku jääb meil seda seni puudu olnud ressurssi üle ja me saame seda hakata välja müüma. CNC-spetsialistise ja unikaalse 5G-testimise võimaluse riiki toomiseks tuleks valitsuse reservfondist eraldada mõned miljon ja palgata Eesti müügimeeste 5G Dream Team, kelle müügistrateegia, taktikad ja mõõdikud aitaksid paika panna Eesti müügimaailma raskekahurivägi nagu Peep Vain, Indrek Saul, Alar Ojastu, Peep Laja, firmade Convertal, Dream Grow ja teiste spetsialistid. Agressiivse ootamise asemel saaks 5G Dream Team valida välja 100 ettevõtet, keda me Eestisse tahame ja tuua siia 10-50 töötajaga kõrgelt automatiseeritud 5G tehnoloogiast kasu lõikavaid tehaseid. Riiklikud investeeringud 5G tehnoloogia kasutusele võttu oleksid tõenäoliselt ühed kõige tasuvamad Eesti vabariigi ajaloos.
    Võimaluste aknaid tekivad ajaloos lühikeseks ajaks. Eesti ei tohi 5G akent maha magada.
    Edukas Eesti on Advokaadibüroo Cobalt, Eesti Gaasi, Harju Elektri, Silberauto, Tallinna Kaubamaja ja Äripäeva arvamuskonkurss.
  • Hetkel kuum
Madis Aben: võimalik, et Eesti majandusel ei lähe siiski nii kehvasti
Võib arvata, et mustale statistikale vaatamata läheb Eesti majandusel keerulise aja kohta siiski suhteliselt hästi ning meie pika eduloo alused pole lõplikult kadunud, kirjutab rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Madis Aben ministeeriumi blogis.
Võib arvata, et mustale statistikale vaatamata läheb Eesti majandusel keerulise aja kohta siiski suhteliselt hästi ning meie pika eduloo alused pole lõplikult kadunud, kirjutab rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Madis Aben ministeeriumi blogis.

20 aastat investeerimiskogemust portfellihalduses

Olulisemad lood

Kui fännad EfTENit, siis see lugu on sulle
Börsil kaubeldav kinnisvarafond ehk REIT (inglise keeles real estate investment trust) annab hea võimaluse investeerida kinnisvarasse hoopis teistsugustel tingimustel võrreldes tavapärase kinnisvarainvesteeringuga. Iga kinnisvarafond või börsil kaubeldav kinnisvaraettevõte ei ole aga veel REIT.
Börsil kaubeldav kinnisvarafond ehk REIT (inglise keeles real estate investment trust) annab hea võimaluse investeerida kinnisvarasse hoopis teistsugustel tingimustel võrreldes tavapärase kinnisvarainvesteeringuga. Iga kinnisvarafond või börsil kaubeldav kinnisvaraettevõte ei ole aga veel REIT.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Kristi Hõrrak: kuidas aitab ChatGPT siinset väikeettevõtjat? Aeg teha vahekokkuvõte
Aasta aega ettevõtjate jaoks saadaval olnud ChatGPT kohta saab praeguseks nentida, et kuigi see ei hakka eestikeelses äris lähiajal töötajaid asendama, võimaldab see tööviljakust ja müügitempot oluliselt tõsta ning on seega oluline abivahend majanduskriisist läbitulekuks, kirjutab Finora Panga juhatuse liige Kristi Hõrrak.
Aasta aega ettevõtjate jaoks saadaval olnud ChatGPT kohta saab praeguseks nentida, et kuigi see ei hakka eestikeelses äris lähiajal töötajaid asendama, võimaldab see tööviljakust ja müügitempot oluliselt tõsta ning on seega oluline abivahend majanduskriisist läbitulekuks, kirjutab Finora Panga juhatuse liige Kristi Hõrrak.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
VIDEO: kuidas karjääri tipus olles uuesti nullist alustada
Pärast profikarjääri lõppu on tipprattur Tanel Kangert keskendunud oma rattapoele. Aga kuidas aru saada, millal on õige aeg ühe tippkarjääriga otsad kokku tõmmata ja uueks eluks fookus paika saada?
Pärast profikarjääri lõppu on tipprattur Tanel Kangert keskendunud oma rattapoele. Aga kuidas aru saada, millal on õige aeg ühe tippkarjääriga otsad kokku tõmmata ja uueks eluks fookus paika saada?
Nädala lood: probleemid uusarendustega levivad nii Tallinnas kui ka Tartus
Selle nädala olulisemate lugude hulka jõudsid nii uusarenduste probleemid suuremates linnades, börsifirma Elmo Rent konflikt üürileandjaga kui ka mitme tippjuhi vahetus sobimatu koostöö tõttu.
Selle nädala olulisemate lugude hulka jõudsid nii uusarenduste probleemid suuremates linnades, börsifirma Elmo Rent konflikt üürileandjaga kui ka mitme tippjuhi vahetus sobimatu koostöö tõttu.
Virumaa variseb. Maa vajub, majad pragunevad ja ehitada ei kannata
Pool sajandit vanad põlevkivikaevandused Ida-Virumaal varisevad: põldudele ja metsadesse tekivad üha suured varinguaugud, Jõhvi on hädas ehituskõlbliku maa leidmisega ning Kohtla-Järvel kortermajad pragunevad.
Pool sajandit vanad põlevkivikaevandused Ida-Virumaal varisevad: põldudele ja metsadesse tekivad üha suured varinguaugud, Jõhvi on hädas ehituskõlbliku maa leidmisega ning Kohtla-Järvel kortermajad pragunevad.
Automüügis läks november tempokalt
Kui eelmise aasta novembris tabas automüüki langus, siis see aasta on teistsugune: automüük on eelmistest kuudest tegusam.
Kui eelmise aasta novembris tabas automüüki langus, siis see aasta on teistsugune: automüük on eelmistest kuudest tegusam.
Sportland suurendas müüki, aga kaotas pea 30% kasumist Palk kasvas üle 15%
Spordi- ja vaba aja kaupade müügile keskenduv Sportland Grupp suurendas viimasel majandusaastal müügitulu 18 protsenti, aga puhaskasum kahanes ligi 30 protsenti.
Spordi- ja vaba aja kaupade müügile keskenduv Sportland Grupp suurendas viimasel majandusaastal müügitulu 18 protsenti, aga puhaskasum kahanes ligi 30 protsenti.
Riigikogu võttis vastu järgmise aasta eelarve
Riigikogu võttis täiendaval istungil vastu valitsuse usaldusküsimusega seotud 2024. aasta riigieelarve seaduse, mille tulude maht on 16,8 miljardit ja kulude maht 17,7 miljardit eurot.
Riigikogu võttis täiendaval istungil vastu valitsuse usaldusküsimusega seotud 2024. aasta riigieelarve seaduse, mille tulude maht on 16,8 miljardit ja kulude maht 17,7 miljardit eurot.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.