5G teeks Eesti 5x rikkamaks

Minu jaoks saabus Eesti 100 juubeliaasta tipphetk novembris, kui USA idufirmade mekas Silicon Valleys rääkis Norra riskikapitalist mulle põlevail silmil, kui ägedad maailma muutvad võimalused on Eestil 5G-tehnoloogiaga.

Jagan tema arvamust, sest praeguselt 3G- või 4G-mobiilisidelt üleminek 5G-tehnoloogiale on sama võimas kui lauatelefoni vahetamine nutitelefoni vastu. Või hobuse ja adra vahetamine traktori vastu. Lihtsustatult öeldes on 5G-tehnoloogia eelis, et suurt hulka informatsiooni saab liigutada kiiremini kui silmapilgutus või mõte ja ilma viitajata. Piltlikult öeldes – kui Eesti kirurg Tallinnas kasutab telekirurgia seadet ja opereerib patsienti New Yorgis, siis puudub viitaeg päris skalpelli vajutamisel Tallinnas ja robotkäes oleva skalpelli liikumise vahel New Yorgis.

Võib-olla üllatuslikult ei saaks 5Gst kõige suuremaid võite mitte meditsiini, IT või mobiilsidefirmad, vaid hoopis traditsioonilised Eesti metalli- ja puiduettevõtted.

Meedias on palju kajastust leidnud, et Eesti tööstusettevõtete suurimaks kasvu takistuseks on spetsialistide puudus. Kui rääkida tööstusettevõtetega, siis kõige enam on neil puudu CNC-pinkide operaatoritest ehk maakeeli programmeeritavate lõike- ja puurimispinkide spetsialistidest. Tulenevalt aeganõudvast väljaõppest ja pinkide eripäradest võib eri operaatorite kogemustest tulenevalt töö tulemuse vahe olla arvestatav. Näiteks, kui käisin ühes Eesti suures tootmisettevõttes, siis selgus, et kui Priit on tööl, siis võib arvestada ligi kaks korda suurema hulga toodanguga ühelt konkreetselt CNC-masinalt. Priit on mitmesaja töötajaga ettevõttes ainus, kes oskab masinat kiiresti häälestada. Ja küsimus ei olnud selles, et ettevõte poleks proovinud Priidu peast teadmisi teiste pähe saada.

Enamik Eesti tootmisettevõtteid ei tee standardtooteid ja iga tellimus on erinev eelmisest ja eeldab CNC-programmi muutmist ja pingi seadistamist, mis on töö kõige keerulisem osa. Pärast seadistamist kõrge kvaliteediga spetsialisti tegelikult vaja ei ole ning CNC-pingile materjali etteandmise ja pingi teenindamisega saaks isegi minusugune võhik hakkama. Ehk unikaalset tööd teeb CNC-spetsialist 10-30% oma tööajast. Ja siin peitubki Eesti tööstuse suur võimalus.

5G-tehnoloogia võimaldaks panna Eesti parimad CNC-pingi operaatorid teenindama mitte ühte ettevõtet, kus nad täna töötavad, vaid kuni kümmet ettevõtet. 5G abil saaks luua tootmisettevõtetesse või täiesti eraldiseisvad CNC-pingioperaatorite keskused, kust distantsilt ja reaalajas videosilla vahendusel häälestatakse kõiki Eesti tootmisettevõtete CNC-pinke. Sellisel viisil kaob ära CNC-pinkide operaatorite põud, CNC-spetsialistid teevad suurema osa ajast nende oskusi nõudvat programmeerimise ja seadistamise tööd ja läbi omavahelise igapäevase suhtluse tõusevad CNC-operaatorite oskused. Paradoksaalsel kombel, kui tootmisettevõte „annetaks” oma CNC-spetsialisti 5G-CNC-keskusele, siis ei jää ta mitte CNC-teadmistest ilma, vaid saab ligipääsu vähemalt 100 korda suuremale CNC-töötajate ajapangale.

See oleks tööstusettevõtete koostöö ja kiire õppimise tase, mida ei oleks ette näidata mitte ühelgi riigil maailmas. Eestist saaks ühisel õppimisel ja koostööl põhineva tootmise lipulaev maailmas.

Miks teised riigid seda kohe järgi teha ei saa? Sest 5G-võrgu tõeline kasu tekib siis, kui kogu riik on sellega kaetud. Eesti on piisavalt väike, et tekitada kaetus kohe ning see annab meile mitu aastat väärtuslikku edumaad.

Loomulikult eeldab taoliste CNC-teeninduskeskuste loomine mitmete asjade teistmoodi tegemist ja paljude tehniliste ning koordineerimise probleemide lahendamist. Kui näiteks IKT-firmad ja Eesti Masinatööse Liit või Puitmajaliit tahavad riske maandada, siis Eestis on olemas Archimedese juures Nutikas rahastusprogramm, mis võimaldaks kuni 2 miljoni euroga toetada kõigile takistustele lahenduste leidmist. Haridusministeeriumi, ETAGi ja Archimedese roll on välja mõelda, kuidas tagada, et selline 5G-arendamine mahuks ilusti Nutika programmi raamidesse ja ettevõtted ei peaks tegelema “ma-ei-ole-kaamel”-tüüpi bürokraatiaga.

Lisaks sellele peaks järgmine ettevõtlusminister kuulutama välja 5G-litsentsitasude tagasimakse telekom ettevõttele või ettevõtete konsortsiumile, kes esimesena saavad 30% Eesti tootmisettevõtteid kasutama CNC-operaatorite võrgustikku või mõnda muud 5G-põhinevat rakendust, mis annab hüppelise eelise tänaste lahenduste ees.

Kui muudame CNC-spetsialistid ristkasutatavaks, siis järsku jääb meil seda seni puudu olnud ressurssi üle ja me saame seda hakata välja müüma. CNC-spetsialistise ja unikaalse 5G-testimise võimaluse riiki toomiseks tuleks valitsuse reservfondist eraldada mõned miljon ja palgata Eesti müügimeeste 5G Dream Team, kelle müügistrateegia, taktikad ja mõõdikud aitaksid paika panna Eesti müügimaailma raskekahurivägi nagu Peep Vain, Indrek Saul, Alar Ojastu, Peep Laja, firmade Convertal, Dream Grow ja teiste spetsialistid. Agressiivse ootamise asemel saaks 5G Dream Team valida välja 100 ettevõtet, keda me Eestisse tahame ja tuua siia 10-50 töötajaga kõrgelt automatiseeritud 5G tehnoloogiast kasu lõikavaid tehaseid. Riiklikud investeeringud 5G tehnoloogia kasutusele võttu oleksid tõenäoliselt ühed kõige tasuvamad Eesti vabariigi ajaloos.

Võimaluste aknaid tekivad ajaloos lühikeseks ajaks. Eesti ei tohi 5G akent maha magada.