Annika Kald • 21. märts 2019 kell 9:24

Riigihanke vaidlustusmenetluses maksab kaotaja nüüd teise poole kulud

Kui varem pidi vaidluskomisjonis hanke-vaidluse kaotaja maksma ainult riigilõivu, enda õigusabikulud ja eksperdi kulu, siis nüüd peab ta kinni maksma ka kõik teise poole õigusabikulud, on üks väga oluline on 2019. aasta jaanuarist jõustunud riigihankeseaduse muudatus.

Uus riigihangete seadus on kehtinud juba poolteist aastat, kuid alles jaanuarist 2019 jõustusid ka viimased sätted, üht muudatustest selgitas 21. märtsi Äripäevas advokaadibüroo Ellex Raidla vandeadvokaat Rauno Klemm.

Oluline on siinjuures teha vahet, et ka varem tuli kanda teise poole kulud hankevaidluses kohtus ehk alles pärast vaidlustuskomisjonis käimist.

Vaidlustusmenetlus on riigihankevaidluste kohustuslik kohtueelne menetlus­etapp ja statistika kohaselt pea 80 protsendi vaidluste puhul tegelikult ka ainus etapp. Ehk enamasti riigihankevaidlused üldse kohtusse ei jõuagi. Järelikult on vaidlustusmenetluse kulude kandmise regulatsioonil oluline mõju riigihankevaidlustele tervikuna.

Rauno Klemm, Ellex Raidla vandeadvokaat

Hankija peaks nüüd juba vaidlustusmenetluse algusetapis tõsisemalt kaaluma, kas tunnistada vaidlustus kohe põhjendatuks ja vältida seeläbi suuremaid kulutusi.

Seni on vaidlustusmenetluses kaotajalt välja mõistetud vaid riigilõiv (hanke maksumusest sõltuvalt kas 640 või 1280 eurot) ja esindajakulude väljamõistmise regulatsioon on laienenud alles kohtumenetlusele ehk vaidlusele pärast riigihangete vaidlustuskomisjoni. Seega on kehtinud kunstlik eristus, kus erinevalt hilisemast kohtuvaidlusest, mida riigihankevaidluste puhul statistika kohaselt tihti ei esinegi, peab vaidluse esimeses etapis igaüks ise hüvitama oma advokaadikulud sõltumata sellest, kas ta võidab või kaotab.

Foto on illustreeriv  Foto: Photo by Nik MacMillan on Unsplash

See on praktikas tekitanud ettevõtjatele probleeme. Kui on leitud rikkumine hankija tegevuses, siis on tulnud ettevõtjal arvestada, et isegi kui ta vaidluse võidab, siis jäävad tema õigusabikulud ikkagi tema enda kanda. See on aga oluline kaalutlus mitte vaidlustada. Kui turuosalised jätavad aga selliselt pelgalt rahalistel kaalutlustel rikkumisele tähelepanu juhtimata, on sellel negatiivne mõju hankepraktikale tervikuna.

Põhimõte, et kaotaja maksab, ühildatakse

Seadusandja on selle aasta algusest otsustanud viidatud probleemi lahendada. Menetluskulude hüvitamise sätteid on seadusandja eelnõu seletuskirjas põhjendanud sellega, et kuna vaidlustusmenetlus on kohustuslik kohtueelne menetlus­etapp, siis peab ka seal kohtumenetlustele omane põhimõte, et kaotaja maksab, kohalduma.

Ka on rõhutatud, et uus regulatsioon aitab ületada varem tekkinud olukordi, kus isik esitab küll põhjendatud vaidlustuse hankija tegevuse peale, kuid rahaliselt jääb ikkagi olulisse miinusesse, sest tema õigusabikulusid keegi ei hüvitanud. Või veel hullemaid olukordi, kus isik sellistel rahalistel kaalutlustel hankija õigusvastase käitumise vastu üldse vaidlustust ei esitanud.

Uus regulatsioon tähendab turuosalistele samas ka seda, et kui varem teadis vaidlustaja ette, et vaidlustusmenetluses piirduvad tema kulud maksimaalselt riigilõivu ja oma õigusabikuludega, siis nüüd tuleb arvestada ka riskiga, et kaotuse korral tuleb kanda hankija õigusabikulud ja ka menetlusse kaasatud teiste pakkujate õigusabikulud.

Kokkuvõtvalt soosib sellest aastast jõustunud õigusabikulude hüvitamise regulatsioon ühest küljest perspektiivikate vaidlustuste esitamist, kuid seab kaotajale ka suurema vastutusriski. Hankijatele tähendab see, et kui varem võis hankija põhjendatud vaidlustuse korral siiski soovida n-ö õnne proovida, siis õigusabikulude hüvitamise riski tõttu peaks hankija nüüd juba vaidlustusmenetluse algus­etapis tõsisemalt kaaluma, kas tunnistada vaidlustus kohe põhjendatuks ja vältida seeläbi suuremaid kulutusi.

Äripäeva rubriik uut riigihangetes valmis koostöös advokaadibürooga Ellex Raidla.

Hetkel kuum