Artikkel

    Riigihanke vaidlustusmenetluses maksab kaotaja nüüd teise poole kulud

    Kui varem pidi vaidluskomisjonis hanke-vaidluse kaotaja maksma ainult riigilõivu, enda õigusabikulud ja eksperdi kulu, siis nüüd peab ta kinni maksma ka kõik teise poole õigusabikulud, on üks väga oluline on 2019. aasta jaanuarist jõustunud riigihankeseaduse muudatus.

    Uus riigihangete seadus on kehtinud juba poolteist aastat, kuid alles jaanuarist 2019 jõustusid ka viimased sätted, üht muudatustest selgitas 21. märtsi Äripäevas advokaadibüroo Ellex Raidla vandeadvokaat Rauno Klemm.
    Oluline on siinjuures teha vahet, et ka varem tuli kanda teise poole kulud hankevaidluses kohtus ehk alles pärast vaidlustuskomisjonis käimist.
    Vaidlustusmenetlus on riigihankevaidluste kohustuslik kohtueelne menetlus­etapp ja statistika kohaselt pea 80 protsendi vaidluste puhul tegelikult ka ainus etapp. Ehk enamasti riigihankevaidlused üldse kohtusse ei jõuagi. Järelikult on vaidlustusmenetluse kulude kandmise regulatsioonil oluline mõju riigihankevaidlustele tervikuna.

    Hankija peaks nüüd juba vaidlustusmenetluse algusetapis tõsisemalt kaaluma, kas tunnistada vaidlustus kohe põhjendatuks ja vältida seeläbi suuremaid kulutusi.

    Rauno Klemm
    Ellex Raidla vandeadvokaat
    Seni on vaidlustusmenetluses kaotajalt välja mõistetud vaid riigilõiv (hanke maksumusest sõltuvalt kas 640 või 1280 eurot) ja esindajakulude väljamõistmise regulatsioon on laienenud alles kohtumenetlusele ehk vaidlusele pärast riigihangete vaidlustuskomisjoni. Seega on kehtinud kunstlik eristus, kus erinevalt hilisemast kohtuvaidlusest, mida riigihankevaidluste puhul statistika kohaselt tihti ei esinegi, peab vaidluse esimeses etapis igaüks ise hüvitama oma advokaadikulud sõltumata sellest, kas ta võidab või kaotab.
    Foto on illustreerivFoto: Photo by Nik MacMillan on Unsplash
    See on praktikas tekitanud ettevõtjatele probleeme. Kui on leitud rikkumine hankija tegevuses, siis on tulnud ettevõtjal arvestada, et isegi kui ta vaidluse võidab, siis jäävad tema õigusabikulud ikkagi tema enda kanda. See on aga oluline kaalutlus mitte vaidlustada. Kui turuosalised jätavad aga selliselt pelgalt rahalistel kaalutlustel rikkumisele tähelepanu juhtimata, on sellel negatiivne mõju hankepraktikale tervikuna.

    Põhimõte, et kaotaja maksab, ühildatakse

    Seadusandja on selle aasta algusest otsustanud viidatud probleemi lahendada. Menetluskulude hüvitamise sätteid on seadusandja eelnõu seletuskirjas põhjendanud sellega, et kuna vaidlustusmenetlus on kohustuslik kohtueelne menetlus­etapp, siis peab ka seal kohtumenetlustele omane põhimõte, et kaotaja maksab, kohalduma.
    Ka on rõhutatud, et uus regulatsioon aitab ületada varem tekkinud olukordi, kus isik esitab küll põhjendatud vaidlustuse hankija tegevuse peale, kuid rahaliselt jääb ikkagi olulisse miinusesse, sest tema õigusabikulusid keegi ei hüvitanud. Või veel hullemaid olukordi, kus isik sellistel rahalistel kaalutlustel hankija õigusvastase käitumise vastu üldse vaidlustust ei esitanud.
    Uus regulatsioon tähendab turuosalistele samas ka seda, et kui varem teadis vaidlustaja ette, et vaidlustusmenetluses piirduvad tema kulud maksimaalselt riigilõivu ja oma õigusabikuludega, siis nüüd tuleb arvestada ka riskiga, et kaotuse korral tuleb kanda hankija õigusabikulud ja ka menetlusse kaasatud teiste pakkujate õigusabikulud.
    Kokkuvõtvalt soosib sellest aastast jõustunud õigusabikulude hüvitamise regulatsioon ühest küljest perspektiivikate vaidlustuste esitamist, kuid seab kaotajale ka suurema vastutusriski. Hankijatele tähendab see, et kui varem võis hankija põhjendatud vaidlustuse korral siiski soovida n-ö õnne proovida, siis õigusabikulude hüvitamise riski tõttu peaks hankija nüüd juba vaidlustusmenetluse algus­etapis tõsisemalt kaaluma, kas tunnistada vaidlustus kohe põhjendatuks ja vältida seeläbi suuremaid kulutusi.
    Äripäeva rubriik uut riigihangetes valmis koostöös advokaadibürooga Ellex Raidla.
Kaamose ennustajate argumendid kaovad kui kevadine lumi
Kätte võib olla jõudnud murdepunkt, kus majandus ja turud asuvad tõusuteele, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kätte võib olla jõudnud murdepunkt, kus majandus ja turud asuvad tõusuteele, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Tänane börsipäev keerleb Föderaalreservi õhtuse otsuse ümber
Tänane börsipäev on kantud õhtusest Föderaalreservi intressimäärade tõstmise otsusest ning sellele eelnevatest-järgnevatest sõnumitest ja sündmustest.
Tänane börsipäev on kantud õhtusest Föderaalreservi intressimäärade tõstmise otsusest ning sellele eelnevatest-järgnevatest sõnumitest ja sündmustest.
EfTENi kinnisvarafond kaotas kasumit, Arakas ootab ebakindluse jätkumist
EfTEN Real Estate Fund III kasvatas eelmisel aastal nii müügitulu kui ka üüritulu, kuid ettevõtte kasum vähenes.
EfTEN Real Estate Fund III kasvatas eelmisel aastal nii müügitulu kui ka üüritulu, kuid ettevõtte kasum vähenes.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Coop Eesti uus juht vihjas, et kauplustekett on ostulainel
Eesti suurim jaekaubanduskett Coop Eesti, millele kuulub praegu ligi veerand turuosast, ihkab veelgi kasvada. Konkurendid, kes on täna vaevas ja tunnevad, et turgu ise võtta ei jõua, võivad minna Coopi jutule, rääkis ettevõtte peatne juht Rainer Rohtla.
Eesti suurim jaekaubanduskett Coop Eesti, millele kuulub praegu ligi veerand turuosast, ihkab veelgi kasvada. Konkurendid, kes on täna vaevas ja tunnevad, et turgu ise võtta ei jõua, võivad minna Coopi jutule, rääkis ettevõtte peatne juht Rainer Rohtla.
Saksamaa asemel uued diilid: Euroopa ostab sõjarelvi hoopis mujalt
Euroopa piiririigid ei usalda enam Saksamaad ning hangivad edaspidi relvi Ameerika Ühendriikidelt ja Lõuna-Korealt.
Euroopa piiririigid ei usalda enam Saksamaad ning hangivad edaspidi relvi Ameerika Ühendriikidelt ja Lõuna-Korealt.
Raadiohommikus lilleärist, pankrottidest ja Ukraina reklaamiturust
Veebruarikuu esimeses raadiohommikus räägime algavast lillemüügi kõrghooajast. Tulekul on sõbrapäev ja naistepäev, mis on lillemüüjate jaoks aasta tippsündmused. Kuidas lillekasvatuse äri on kõrgete energiakuludega toime tulnud ja millised on lillemüügi trendid, arutame Rikets Lillede peaagronoomi Getriin Hermliniga.
Veebruarikuu esimeses raadiohommikus räägime algavast lillemüügi kõrghooajast. Tulekul on sõbrapäev ja naistepäev, mis on lillemüüjate jaoks aasta tippsündmused. Kuidas lillekasvatuse äri on kõrgete energiakuludega toime tulnud ja millised on lillemüügi trendid, arutame Rikets Lillede peaagronoomi Getriin Hermliniga.

Olulisemad uudised

Üle saja Eesti ettevõtja lõksus: Valgevene keelab äri müüa Teiste hulgas Silvano, Helmes, Kaamos
Isegi kui tahta Venemaa sõjas osaleva Valgevene ärist väljuda, siis üle saja Eesti ettevõtja jaoks on see nüüd võimatu. Lukašenka valitsus keelab ebasõbralike riikide välisosanikel firmade osalusi võõrandada.
Isegi kui tahta Venemaa sõjas osaleva Valgevene ärist väljuda, siis üle saja Eesti ettevõtja jaoks on see nüüd võimatu. Lukašenka valitsus keelab ebasõbralike riikide välisosanikel firmade osalusi võõrandada.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.