Pariisi haljastusest tasub Tallinnal šnitti võtta

Kohvikute terrassidele taimi ja anumaid valides tehakse tihtipeale valesid otsuseid: lillekastid on väikesed, kitsad, madalad ja neid on tavaliselt ka väga palju. Selle asemel võiks kasutusse võtta avaramad anumad ja teha seeläbi paremaks nii enda kui istikute olemine. „Kevadel terrassi haljastust planeerides tasuks istutusnõudesse mulla sisse lisada niiskusgraanuleid, vooderdada anumad niiskustsäilitava tekstiiliga jne. Keegi meist pole valmis, et restoraniteenindajad peavad 30-kraadises päikeselõõsas lillekastidel sõna otseses mõttes kastekannuga kõrval seisma. Nii võikski tuulistele päikeselistele rõdudele ju silmailuks panna pigem muretud kõrrelised, mis ka mere ääres tuule ning tormi käes vastu peavad, mitte püüda järjekindlalt petuuniaamplit elule putitada.“

Üks kaunim linnahaljastus on Katrini meelest kindlasti Pariisis ja kui lähedamalt otsida, siis ka Stockholmis. Rootsi pealinnas on haljasaladele läbisegi istutatud hooajalisi taimi ja püsikuid. Püsikutel lõigatakse sügisel vana osa maha ja uuel aastal tulevad need uuesti välja. „Oled sa kodus, kontoris või kohvikuomanik – eestlasel on kombeks teha end oma taimede orjaks. Enda aia olen proovinud sättida nii, et see näeks välja nagu Inglise aed. Pean sellega hullult vaeva nägema ja vahetevahel kaalun juba murupinna lisamist lillepeenarde arvelt. Kui tõeline lillegurmaan viitsib vaeva näha, siis Inglise aed võib olla ühel hetkel vägagi tänuväärne: lillede vahel pole mulda näha, peenardel on erinevate kõrgustega püsikuid ning pidevalt midagi õitseb. Ilus ja vähenõudlik kiire elutempo juures.“

Nii nagu linnaarhitektuuris, kus kõik ülespoole kerkib ja ruumi üha vähemaks jääb, on põrandapinda vabastamas ja seintele liikumas ka taimed. Taimesein on efektne, kuid nõuab palju hoolt. Kui ettevõte kontorisse taimeseina tellib, siis tuleks tellida ka selle edaspidine hooldus või leida asjatundlik rohenäpp kolleegide seast.

„Kui taimeseinal palju taimi korraga närbuvad, tuleb uuendada praktiliselt terve sein. Just sellepärast on taimede valik väga kriitiline. Igal aastal sellist asja uuesti ei tee ja ettevõtmine tuleb juba ideetasandil korralikult läbi mõelda, et hilisemad üllatused ära jääksid,“ ütleb Katrin. Roheseinu rajatakse üha rohkem ka kodudesse. Omapäi luues on väga oluline jälgida seina eeltöötlust, tagada selle niiskustõke, silikoonida ja hermeetiliselt sulgeda põrandaliistud. Ehkki taimeseintel kasutatakse üldjuhul taimi, mis vajavadki kastmist vaid üks-kaks korda kuus, ei saa neid piserdada niiskustundliku materjaliga kaetud seinal, nagu tapeedil.

Kui kodus võib lillede interjööri toomine, uuendamine ja värskendamine käia aasta ringi, siis kontorites võiks rohelist juurde tekitama asuda kevadel või sügisel, kuid kindlasti mitte suvel.

„Siis on oht, et hiljuti soetatud ja uute tingimustega kohanevad taimed jäävad puhkuste ajal hoolitsemata ning läinud nad ongi,“ räägib Koljak. Sisearhitektidele soovitab ta interjööri luues ja taimedele kohti planeerides arvestada ka sellega, et kuskile jääks ruumi ka hooajalisele kraamile.

„Töötsooni võiks juba varem planeerida taimedele ümbrispotid, istutusnõud, sest perfektselt kujundatud ruum kaotab suure osa oma stiilist, kui iga töötaja suhtub loovalt taimesse ja istutusanumasse vaid oma töölaua piires," sõnab Katrin, kelle sõnul on kontori väljanägemine ääretult oluline ka taimede mõttes.

„Paljudel ettevõtetel on perfektne tänapäevane sisekkujundus, kuid kui kabinetinurgas seisab 20-aastane viie lehega draakonipuu, siis minu silm jääb pidama just sellele. Ühel hetkel võiks ikkagi investeeringu ära teha ja selle välja vahetada.“