Pariisi haljastusest tasub Tallinnal šnitti võtta
Kevade saabumine tekitab soovi ka kodud ja kontorid sõna otseses mõttes lille lüüa. Ilu on lihtne tekitada, sest valikut jagub. Kellele meeldib lõikelill, kes näeb rõõmu toataimest – kõike leidub ja kõike saab sobitada, kirjutab Äripäeva tellijatele ilmunud ajakirja Sisustaja märtsis.
Rohelust looma asudes tuleks jälgida, et soetatav silmailu oma kapriisidega orjastama ei asuks, vaid ikka rõõmu pakuks. „Inimesed peaksid taimedesse suhtuma paindlikumalt ega peaks nii hullupööra kartma, kui midagi välja läheb,“ räägib Foorumi keskuse lillepoe Decoration & Fleur sisekujundaja ja florist Katrin Koljak. "Hooajalistesse õitsejatesse võib suhtuda kui lõikelilledesse: potinartsissi närbudes ära proovi seda tubastes tingimustes elule aidata."
Rohelusse mattunud tänav Pariisis.Foto: Shutterstock
Selles, millised taimed koju ja millised kontorisse sobivad, spetsialisti sõnul suurt erinevust pole. Ka kontoritesse panustatakse üha enam rohelisse keskkonda ning kreatiivselt kujundatud ühiskondlik ruum võib mõjuda hubase elutoana. Moodsates kõrghoonetes, kus aknad lahti ei käi ja loomulikule õhule ligipääs puudub, on taimed suisa hädavajalikud. Sinna passivad suurepäraselt palmid ja erinevad õhku puhastavad taimed. „Valiku peab tegema sõltuvalt valguse ja varju suhtest. Varjutaime pole mõtet panna ruumi, kus neli seina on klaasist ja päike peale särab,“ räägib spetsialist.
Linnahaljastuse eeskujud Stockholm ja Pariis
Õige pea saab kevadise näo ka linnahaljastus. Floristi jaoks on see üks äraütlemata põnev aeg, sest detaile, mida jälgida, jagub – lille saavad löödud kohvikuteterrassid, pargid, tänavad. „Mujal maailmas võõrasemade peenart enam ei näe. Meilgi võiks need asendada metsikumate taimedega, segamini kõrrelised ja suvelilled. Vanades harjumustes ei tasuks nii kinni olla,“ ütleb Koljak.
Kohvikute terrassidele taimi ja anumaid valides tehakse tihtipeale valesid otsuseid: lillekastid on väikesed, kitsad, madalad ja neid on tavaliselt ka väga palju. Selle asemel võiks kasutusse võtta avaramad anumad ja teha seeläbi paremaks nii enda kui istikute olemine. „Kevadel terrassi haljastust planeerides tasuks istutusnõudesse mulla sisse lisada niiskusgraanuleid, vooderdada anumad niiskustsäilitava tekstiiliga jne. Keegi meist pole valmis, et restoraniteenindajad peavad 30-kraadises päikeselõõsas lillekastidel sõna otseses mõttes kastekannuga kõrval seisma. Nii võikski tuulistele päikeselistele rõdudele ju silmailuks panna pigem muretud kõrrelised, mis ka mere ääres tuule ning tormi käes vastu peavad, mitte püüda järjekindlalt petuuniaamplit elule putitada.“
Üks kaunim linnahaljastus on Katrini meelest kindlasti Pariisis ja kui lähedamalt otsida, siis ka Stockholmis. Rootsi pealinnas on haljasaladele läbisegi istutatud hooajalisi taimi ja püsikuid. Püsikutel lõigatakse sügisel vana osa maha ja uuel aastal tulevad need uuesti välja. „Oled sa kodus, kontoris või kohvikuomanik – eestlasel on kombeks teha end oma taimede orjaks. Enda aia olen proovinud sättida nii, et see näeks välja nagu Inglise aed. Pean sellega hullult vaeva nägema ja vahetevahel kaalun juba murupinna lisamist lillepeenarde arvelt. Kui tõeline lillegurmaan viitsib vaeva näha, siis Inglise aed võib olla ühel hetkel vägagi tänuväärne: lillede vahel pole mulda näha, peenardel on erinevate kõrgustega püsikuid ning pidevalt midagi õitseb. Ilus ja vähenõudlik kiire elutempo juures.“
Ilusad, ent tujukad taimeseinad
Nii nagu linnaarhitektuuris, kus kõik ülespoole kerkib ja ruumi üha vähemaks jääb, on põrandapinda vabastamas ja seintele liikumas ka taimed. Taimesein on efektne, kuid nõuab palju hoolt. Kui ettevõte kontorisse taimeseina tellib, siis tuleks tellida ka selle edaspidine hooldus või leida asjatundlik rohenäpp kolleegide seast.
„Kui taimeseinal palju taimi korraga närbuvad, tuleb uuendada praktiliselt terve sein. Just sellepärast on taimede valik väga kriitiline. Igal aastal sellist asja uuesti ei tee ja ettevõtmine tuleb juba ideetasandil korralikult läbi mõelda, et hilisemad üllatused ära jääksid,“ ütleb Katrin. Roheseinu rajatakse üha rohkem ka kodudesse. Omapäi luues on väga oluline jälgida seina eeltöötlust, tagada selle niiskustõke, silikoonida ja hermeetiliselt sulgeda põrandaliistud. Ehkki taimeseintel kasutatakse üldjuhul taimi, mis vajavadki kastmist vaid üks-kaks korda kuus, ei saa neid piserdada niiskustundliku materjaliga kaetud seinal, nagu tapeedil.
Rohelist majja kevadel ja sügisel
Kui kodus võib lillede interjööri toomine, uuendamine ja värskendamine käia aasta ringi, siis kontorites võiks rohelist juurde tekitama asuda kevadel või sügisel, kuid kindlasti mitte suvel.
„Siis on oht, et hiljuti soetatud ja uute tingimustega kohanevad taimed jäävad puhkuste ajal hoolitsemata ning läinud nad ongi,“ räägib Koljak. Sisearhitektidele soovitab ta interjööri luues ja taimedele kohti planeerides arvestada ka sellega, et kuskile jääks ruumi ka hooajalisele kraamile.
„Töötsooni võiks juba varem planeerida taimedele ümbrispotid, istutusnõud, sest perfektselt kujundatud ruum kaotab suure osa oma stiilist, kui iga töötaja suhtub loovalt taimesse ja istutusanumasse vaid oma töölaua piires," sõnab Katrin, kelle sõnul on kontori väljanägemine ääretult oluline ka taimede mõttes.
„Paljudel ettevõtetel on perfektne tänapäevane sisekkujundus, kuid kui kabinetinurgas seisab 20-aastane viie lehega draakonipuu, siis minu silm jääb pidama just sellele. Ühel hetkel võiks ikkagi investeeringu ära teha ja selle välja vahetada.“
Värve enam ei peljata
Üldises plaanis on eestlane lillevalikus julgemaks läinud. Soetatakse üha põnevamaid isendeid ja huvi tuntakse taimede vastu, millest veel mõned aastad tagasi kuuldudki poldud. Samas keskendutakse liigselt erinevate lillede kombineerimisele, ehkki eesmärk ei peaks olema mitte erineva materjali miksimine, vaid just stiilne tulemus. „Juubelile või pulma minnes pole mõtet tohutut kimpu looma asuda, vaid osta võiks pikad korralikud kvaliteetsed lõikelilled, mida kohapeal mugav vaasi sättida ning teiste lilledega sobitada,“ räägib disainer.
Mis puutub taimedesse, siis vähemalt siinkohal eestlane värvi ei pelga. „Tahetakse värvi, sest sisustuses valitsevad sageli liiga neutraalsed ja tagsihoidlikud toonid. Samas on just kevadel hea värskendust teha, proovida valgetes, hallides, beežides toonides tekstiilid ja padjakatted erksamate vastu vahetada, rõõmsaid taimi tuppa tuua. See annab palju juurde.“
Jõudes jutuga selleni, milline taim sobib inimesele, kelle käes vaid plastmassist taimed „ellu jäävad“, soovitab Koljak hetkel väga moodsaid õhutaimi. Need kasvavad mullata ja on vähenõudlikud, elavad klaaspallides ja vajavad vaid kord nädalas vannitamist. „Siis võtad taime, vannitad teda tunnikese käesoojas vees ja jälgid, et see anumasse tagasi pannes väga märjaks ei jääks. Muud muret polegi.“