• Jaga lugu:

    Järgmisest aastast peab riik laenama

    Kui likviidsusreservi varad otsakorrale jõuavad, siis võib jooksvateks kuludeks vaja minna üheaastaseid võlakirju.Foto: Andras Kralla

    Eesti riigi rahavoog on lähemad neli aastat riigieelarve puudujäägi tõttu negatiivne. Kui eelarvet ei kärbita, tuleb 2020. aastast jooksvateks kuludeks laenu võtta.

    Negatiivne on rahavoog peamiselt riigieelarve nominaalse puudujäägi, laenude tagasimaksmise ja maksutulu kohanduse tõttu, märgitakse rahandusministeeriumi kevadises majandusprognoosis. Samuti mõjutab sel aastal rahavoogu negatiivselt suuremahuline finantseerimistehingute rahastamine.
    Lisaks eelnevale on järgmisel aastal Euroopa Liidu struktuurifondide mõju rahavoole samuti negatiivne - toetuste väljamaksmine on suuremas mahus kui Euroopa Liidust raha laekumine ning vahe katteks kasutatakse likviidsusreservi või kaasatakse lisavahendeid.
    Riigieelarve negatiivset rahavoogu 2019-2023 rahastatakse esmalt reservide arvelt ning eelarvepositsiooni parandamata jätmisel tekiks riigikassal laenuvajadus alates 2020. aastast.
    Aasta lõpus oli riigi likviidsusreservis 677 miljonit eurot, kuid päris nulli seda ka ajada ei tohi, sel põhjusel võttis rahandusminister hiljuti vastu ka otsuse, et riik võib väljastada üheaastaseid võlakirju.
    "Likviidsusreservil on kehtestatud omad reeglid, millist taset hoida ja on teatud kuud, kus joon kukub allapoole, sest me teeme mingid suured eurotoetuste eest tehtavad kulutused ära, raha saame tagantjärgi. Või kui me maksame inimestele tulumaksu tagasi, mis nad on rohkem maksnud, siis see koormus langeb ühte-kahte kuusse," selgitas minister Toomas Tõniste hiljutises intervjuus Äripäevale.

    Möödunud aastal vähenes Eesti valitsussektori võlg 2,04 miljardi euroni, ehk 7,9 protsendini SKPst. Võla osakaalu vähenemise peamiseks põhjuseks lisaks nominaalsele langusele oli SKP kiire kasv eelmise aastaga võrreldes.

    Eelarve on ka struktuurses puudujäägis
    Struktuurne eelarvepositsioon on aastatel 2019–2023 puudujäägis, mis ei ole eelarvereegli kohaselt lubatud. Võrdlusena on ka Euroopa Komisjoni 2018. aasta sügisese prognoosi järgi Eesti struktuurne eelarve-positsioon aastatel 2019–2020 puudujäägis. Alates 2020. aastast peab riik eelarvet kärpima 0,5 protsendi võrra SKPst.
    Peaminister Jüri Ratas ütles neljapäeva hommikul rahvusringhäälingu raadiole, et vajadusel on tema valmis kevadperioodil tegema negatiivset eelarvet. "Aga võib juhtuda nii, et kui prognoos on teada, siis neid muudatusi võib saada teha ka sügisel, kui nii või teisiti on selle aasta eelarve muudatus riigikogus," ütles ta.
    Tänavuse eelarvega võrreldes on rahandusministeerium kärpinud maksutulude prognoosi 26,1 miljoni euro võrra 7,74 miljardile eurole. Suurim muutus on käibemaksu laekumise prognoosi vähenemine 55 miljoni euro võrra. Mittemaksuliste tulude laekumise prognoosi vähendati 29,7 miljoni euro võrra 1,7 miljardile eurole eelkõige ELi toetuste vähenemise tõttu.
    Majanduskasv on tugev
    Majanduskasv oli 2018. aastal suvel oodatust kiirem ja ulatus 3,9 protsendile. Tänavu ootab rahandusministeerium 3,1protsendilist majanduskasvu, mis järgmistel aastatel kahaneb 2,7 protsendile.
    Tööstustoodang võib suureneda sel ja järgmisel aastal 3-4%. Kuid kasv eeldab täiendavaid investeeringuid tootearendusse ja konkurentsivõime parandamisse. Tellimuste seis ja hinnatõusu ootused viitavad, et ehitusturu kasv aeglustub lähikvartalitel. Ehitustegevus peaks edaspidi taas elavnema koos valitsus- ja erasektori investeeringute suurenemisega.
    Teenuste sektori turuolukord aasta algul halvenes, kasvuootused nõrgenesid enamikes harudes, eriti logistikas ja kinnisvarasektoris. Kõrge võrdlusbaasi tõttu teeninduse kasv sel aastal pidurdub, kuid järgnevatel aastatel peaks see püsima majanduskasvust kiiremana.
    Vaata rahandusministeeriumi kevadise majandusprognoosi lühikokkuvõtet:
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Sille Pettai: rohepööre vajab heas mõttes survet
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Snaige küsib kahjumi katteks aktsionäridelt miljon eurot
Snaige kutsus kokku erakorralise aktsionäride koosoleku kahjumi katmise ja firma restruktureerimise arutamiseks; aktsionäridelt vajatakse lisaraha miljon eurot.
Snaige kutsus kokku erakorralise aktsionäride koosoleku kahjumi katmise ja firma restruktureerimise arutamiseks; aktsionäridelt vajatakse lisaraha miljon eurot.
Pea püsti, see on normaalne kriisiaeg
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Analüüs: liigume elatustaseme poolest tagasi 2019. aastasse
Palgakasv jätkus esimeses kvartalis hoogsas tempos - keskmine brutokuupalk kerkis aastaga 8 protsendi võrra -, hinnad aga tõusid sellest ikkagi kaks korda kiiremini, kommenteerib Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.
Palgakasv jätkus esimeses kvartalis hoogsas tempos - keskmine brutokuupalk kerkis aastaga 8 protsendi võrra -, hinnad aga tõusid sellest ikkagi kaks korda kiiremini, kommenteerib Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.
Eesti kalamarjabuumi taga seisab Indrek Kasela
Statistikaamet üllatas eile andmetega, mis näitasid, et kalamarja müük Eestis on aastaga tonnide viisi kasvanud. Kui esiti pakuti suureks põhjuseks lihtsalt eestlaste kasvanud armastust kalli kraami vastu, siis PRFoodsi juht Indrek Kasela teadis lisada, et suure osa tõusust annab just tema ettevõte.
Statistikaamet üllatas eile andmetega, mis näitasid, et kalamarja müük Eestis on aastaga tonnide viisi kasvanud. Kui esiti pakuti suureks põhjuseks lihtsalt eestlaste kasvanud armastust kalli kraami vastu, siis PRFoodsi juht Indrek Kasela teadis lisada, et suure osa tõusust annab just tema ettevõte.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.