- OMX Baltic−0,42%300,01
- OMX Riga−0,06%892,98
- OMX Tallinn−0,6%2 068,62
- OMX Vilnius0,24%1 202,47
- S&P 5000,47%6 227,42
- DOW 30−0,02%44 484,42
- Nasdaq 0,94%20 393,13
- FTSE 100−0,12%8 774,69
- Nikkei 225−0,09%39 727,65
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%93,09
- OMX Baltic−0,42%300,01
- OMX Riga−0,06%892,98
- OMX Tallinn−0,6%2 068,62
- OMX Vilnius0,24%1 202,47
- S&P 5000,47%6 227,42
- DOW 30−0,02%44 484,42
- Nasdaq 0,94%20 393,13
- FTSE 100−0,12%8 774,69
- Nikkei 225−0,09%39 727,65
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%93,09
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Järgmisest aastast peab riik laenama
Negatiivne on rahavoog peamiselt riigieelarve nominaalse puudujäägi, laenude tagasimaksmise ja maksutulu kohanduse tõttu, märgitakse rahandusministeeriumi kevadises majandusprognoosis. Samuti mõjutab sel aastal rahavoogu negatiivselt suuremahuline finantseerimistehingute rahastamine.
Lisaks eelnevale on järgmisel aastal Euroopa Liidu struktuurifondide mõju rahavoole samuti negatiivne - toetuste väljamaksmine on suuremas mahus kui Euroopa Liidust raha laekumine ning vahe katteks kasutatakse likviidsusreservi või kaasatakse lisavahendeid.
Riigieelarve negatiivset rahavoogu 2019-2023 rahastatakse esmalt reservide arvelt ning eelarvepositsiooni parandamata jätmisel tekiks riigikassal laenuvajadus alates 2020. aastast.
Aasta lõpus oli riigi likviidsusreservis 677 miljonit eurot, kuid päris nulli seda ka ajada ei tohi, sel põhjusel võttis rahandusminister hiljuti vastu ka otsuse, et riik võib väljastada üheaastaseid võlakirju.
"Likviidsusreservil on kehtestatud omad reeglid, millist taset hoida ja on teatud kuud, kus joon kukub allapoole, sest me teeme mingid suured eurotoetuste eest tehtavad kulutused ära, raha saame tagantjärgi. Või kui me maksame inimestele tulumaksu tagasi, mis nad on rohkem maksnud, siis see koormus langeb ühte-kahte kuusse," selgitas minister Toomas Tõniste hiljutises intervjuus Äripäevale.
Möödunud aastal vähenes Eesti valitsussektori võlg 2,04 miljardi euroni, ehk 7,9 protsendini SKPst. Võla osakaalu vähenemise peamiseks põhjuseks lisaks nominaalsele langusele oli SKP kiire kasv eelmise aastaga võrreldes.
Eelarve on ka struktuurses puudujäägis
Struktuurne eelarvepositsioon on aastatel 2019–2023 puudujäägis, mis ei ole eelarvereegli kohaselt lubatud. Võrdlusena on ka Euroopa Komisjoni 2018. aasta sügisese prognoosi järgi Eesti struktuurne eelarve-positsioon aastatel 2019–2020 puudujäägis. Alates 2020. aastast peab riik eelarvet kärpima 0,5 protsendi võrra SKPst.
Peaminister Jüri Ratas ütles neljapäeva hommikul rahvusringhäälingu raadiole, et vajadusel on tema valmis kevadperioodil tegema negatiivset eelarvet. "Aga võib juhtuda nii, et kui prognoos on teada, siis neid muudatusi võib saada teha ka sügisel, kui nii või teisiti on selle aasta eelarve muudatus riigikogus," ütles ta.
Tänavuse eelarvega võrreldes on rahandusministeerium kärpinud maksutulude prognoosi 26,1 miljoni euro võrra 7,74 miljardile eurole. Suurim muutus on käibemaksu laekumise prognoosi vähenemine 55 miljoni euro võrra. Mittemaksuliste tulude laekumise prognoosi vähendati 29,7 miljoni euro võrra 1,7 miljardile eurole eelkõige ELi toetuste vähenemise tõttu.
Majanduskasv on tugev
Majanduskasv oli 2018. aastal suvel oodatust kiirem ja ulatus 3,9 protsendile. Tänavu ootab rahandusministeerium 3,1protsendilist majanduskasvu, mis järgmistel aastatel kahaneb 2,7 protsendile.
Hetkel kuum
Tööstustoodang võib suureneda sel ja järgmisel aastal 3-4%. Kuid kasv eeldab täiendavaid investeeringuid tootearendusse ja konkurentsivõime parandamisse. Tellimuste seis ja hinnatõusu ootused viitavad, et ehitusturu kasv aeglustub lähikvartalitel. Ehitustegevus peaks edaspidi taas elavnema koos valitsus- ja erasektori investeeringute suurenemisega.
Teenuste sektori turuolukord aasta algul halvenes, kasvuootused nõrgenesid enamikes harudes, eriti logistikas ja kinnisvarasektoris. Kõrge võrdlusbaasi tõttu teeninduse kasv sel aastal pidurdub, kuid järgnevatel aastatel peaks see püsima majanduskasvust kiiremana.
Vaata rahandusministeeriumi kevadise majandusprognoosi lühikokkuvõtet:
Enimloetud
Viimased uudised
Poolaasta TOP tehingud
Täiendatud: advokaat rõhub kolmele argumendile
Täiendatud: advokaat rõhub kolmele argumendile
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Täiendatud: advokaat rõhub kolmele argumendile
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele