Oma Maja: Milline soojuspump valida büroosse, eramajja, korterisse või suvilasse?

Milline lahendus on otstarbekaim, sõltub mitmest tegurist. Rolli mängivad ruumi suurus, hoone soojapidavus, asukoht, olemasolev kütte- ja ventilatsioonisüsteem jpm.

Mida suurem on maja, seda suurem on maasoojuspumba kasumlikkus. Samuti sobib see süsteem suurepäraselt hoonetele, kus on põrandaküte või radiaatorid.

Valikurohkuses mängib maasoojus­pumba kasuks eelkõige säästlikkus. Kulud, mis muidu läheksid küttepuudele, -õlile või muule, jäävad sedapuhku ära ning ainus püsiv väljaminek, mis maasoojuspumba puhul tekib, on süsteemi töötamiseks vajalik elektrienergia. Pumba kasuks räägib ka selle lihtne kasutamine – tegu on automaatse lahendusega ning kord, kui see juba seadistatud, töötab see nii, et ise kütmise pärast pead vaevama ei pea.

Tegu on vaikse, töökindla ja õhku säästva lahendusega, mille ainsa miinusena võib nimetada tõiga, et ühe ruutmeetri suuruse pinna kütmiseks vajab süsteem hoone ümber 3,6 ruutmeetrit vaba pinda.

Kui piisavalt palju ruumi pole ning puudub ka võimalus kasutada vertikaalkollektorit, tuleb kaaluda teisi kütteallikaid. Mitte üldse kehvemalt teeb töö ära näiteks õhk-vesi soojuspump.

Kui maasoojuspump vajab töötamiseks suuremat maapinda, siis õhk-vesi soojuspump mitte. Tema kogub soojusenergiat ümbritsevast välisõhust ning kannab selle seejärel üle kütteveele. Viimane tähendab seda, et soojusenergia tuleb tasuta kätte ehk vaja läheb üksnes selle ülekandesüsteemi. Maakütte või õhk-vesi soojuspumba energiakulud on madalad. Nende kasutuserinevus seisnebki eelkõige hoonest ja seda ümbritseva ala näitajatest. Võrreldes maaküttega on õhk-vesi soojuspumba plussid maakollektori puudumine, mille paigaldamine on mõnikord raske ja vahel ka võimatu.

Rahaliselt tasub õhk-vesi soojuspump end kiiresti ära. See vajab töötamiseks elektrit, kuid annab vastu mitu korda rohkem energiat. Süsteem reageerib õhu temperatuuri muutumisele kiiresti ning kohandab võimsust kohe, kui päike välja tuleb ja ilm soojemaks läheb. Nii sobib see suurepäraselt põhjamaisesse kliimasse, kus pirtsakas ilm temperatuuridega nii suvel kui talvel korralikult mängib.

Õhk-vesi soojuspumba üks suurimaid eeliseid on selle lihtne kombineeritavus majas juba eksisteeriva küttesüsteemiga. Suurimat kasu toob õhk-vesi süsteem põrandakütte puhul, kus soojuskandja temperatuur on madal. Ka tänapäevased radiaatorid ja konvektorid sobivad õhk-vesi soojuspumbaga.

Kõnealune küttelahendus sobib hästi ka vanematesse majadesse, kus küttesüsteem on juba olemas, kuid kulud kütusehinna tõttu liiga kopsakaks kasvanud. Õhk-vesi soojuspump sobib ka siis, kui puu- või kivisöekatla kütmisest saab n-ö isu täis. Puukatlaga võrreldes püsikulu soodsamaks ei lähe, küll aga tekib rohkem vaba aega. Õli- või elektrikatlaga võrreldes on sääst püsikuludelt kuni 65%.

Õhk-vesi soojuspumba soetamisel on oluline veenduda, et huvipakkuv soojuspump oleks sobiv põhjamaistele kliimaoludele.

Eestis on nii sooje suvesid harva, kui ruume jahutada tahaks. Ometi said töö- ja kodulaudadel vuravad ventilaatorid möödunud suvel poodidest lihtsalt otsa. Jagus nii neid, kes konditsioneeri paigaldamisele mõtlema asusid, ja samuti neid, kes olid õhksoojuspumba oma elamisse juba toonud. Mida tõhusam on õhksoojuspump, seda külmemas kliimas sellega kütteenergiat toota saab. Uued õhksoojuspumbad ongi ehitatud nii, et jahedal ajal ammutavad nad õhust soojust isegi karmi pakasega (kuni -25 ºC), aidates sel moel küttearvet vähendada.

Suvel saab neid kasutada aga konditsioneerina, mis tagavad mõnusa jaheduse ka tõelise kuumalaine korral. Õhksoojuspumba jaoks on parim asukoht madalamatel korrustel, sest soojus levib suunaga alt üles. Moodsaid soojuspumpasid saab juhtida distantsilt. Nii näiteks võib kasutaja alandada hommikul kodust lahkudes toatemperatuuri madalamale tasemele või panna maakodu soojenema ajaks, mil sinna nädalalõppu veetma minnakse. Õhksoojuspumba hind, mugavus ja energiakulu on väga mõistlikus seoses, süsteem on töökindel ja võib öelda, et hooldusvaba.

Kõige olulisem on kliendi maja andmetega tehtud energiaarvutus. Sealt selgub, mis on reaalne kokkuhoid kilovatt-tundides. Valikut tehes loeb see, missugust säästu saab ettevõte lubada. Tähtis on jälgida toote energiamärgist ja seda, kui hästi seade külmas kliimas töötab. Kindlasti tasub uurida, kui palju huvipakkuvat süsteemi on paigaldatud ja kui rahul on nende kasutajad.

Temperatuuride puhul hoiatan ette, et kõik soojuspumbad on ette nähtud madalatemperatuurilistesse küttesüsteemidesse, vastasel juhul efektiivsus paratamatult langeb.

Soojuspumpa valides tuleb arvestada ruumide suuruse, paigutuse ja maja soojustusega. Korterelamus pole talvel soojuspumbal mõtet, sest kui hoonet köetakse kaugküttega, ei anna see midagi juurde. Pumbal on mõtet siis, kui sellega suvel ruume jahutada. Selleks on parim lahendus õhksoojuspump, mille välisosa on võimalik paigaldada rõdule ilma, et see maja fassaadi häirima hakkaks. See ettevõtmine eeldab mõistagi korteriühistu heakskiitu.

Maakodudesse, kus väga sageli ei käida, on parim lahendus õhksoojuspump. Selle hankimisel on mõistlik soetada mudel, mis laseb temperatuuril langeda madalale, kümne kraadi peale, mis on piisav, et vesi ära ei külmuks. Kindlasti vajab see pump kaugjuhtimise moodulit, et temperatuuri saaks reguleerida mobiiltelefoni kaudu. Nii saab maakoju sõitma hakates pumbas temperatuuri tõsta, et kohale jõudes ruumid juba soojad oleksid.

Õhksoojuspumba plussiks on ka kiire soojuse saamine. Näiteks põrandakütte puhul võtaks ruumide soojenemine tunduvalt kauem aega.