Artikkel
  • Kuula

    Eesti majandus rallib täiskäigul karide poole

    Eesti majandusel läheb hästi, kuid kiire kasvuspurt toob esile nii riigisisesed kui ka väliskeskkonnast tulenevad ohud, millest esimesed on juba realiseeruma hakanud, rääkis Eesti Panga asepresident Ülo Kaasik täna Pärnu finantskonverentsil.

    Ülo KaasikFoto: Urmas Kamdron
    „Eesti majanduskasv oli eelmisel kolmel aastal üks Euroopa kiiremaid, meil läheb hästi,“ kirjeldas Kaasik hetkeolukorda. Ta tõi esile, et eurodes on Eesti majandus elaniku kohta kasvanud viimase paarikümne aastaga neli korda. „See on päris kiire kasv, me ei taju, kui hästi meil näiteks võrreldes eelmise aastaga läheb.“
    Samas hoiatas Kaasik, et viimaste aastate kiire kasvuspurt on ohtlik. „Oleme kasvanud mõnevõrra kiiremini, kui meile on jõukohane,“ tõdes ekspert. „Seetõttu ootame, et kasvutempo on lähitulevikus aeglasem – kui seni oleme näinud 4protsendilist kasvu, siis järgmistel aastatel jääb see pigem 2 protsendi kanti,“ prognoosis Kaasik.
    Tööturg kuumeneb
    Ühe ohukohana nimetas Kaasik kuumenevat tööturgu. „See on kuumas seisus, kui mitte öelda ülekuumenenud,“ rääkis ta sellest, kuhu kiire kasvutempo juures jõudnud oleme. „Uusi töötajaid küll leitakse, kuid nende hoidmine on ettevõtja jaoks järjest keerulisem,“ nentis Kaasik.
    Eesti Panga asepresident tõi välja, et ettevõtjatel tuleb üha rohkem arvestada sellega, et töötajad eelistavad üha väiksemat töökoormust. „Töötundide arv on hakanud vähenema, eelmine aasta toimus selle näitaja puhul 3protsendiline langus,“ kirjeldas Kaasik. Madalama tööisu ning töötundide arvu vähenemise põhjustena näeb Kaasik valitsuse tulumaksureformi, mis ei soosi ületundide tegemist. „See pole enam nii kasulik ja saab kõrgemalt maksustatud,“ nentis ta.
    Samuti tekib Kaasiku sõnul tööjõuturule üha rohkem neid, kes ei soovi täistööajaga töötada. „Ega siin midagi üllatavat pole. Kui vaadata rahvusvahelist võrdlust, siis mida rikkamad on riigid, seda rohkem väärtustavad inimesed vaba aega,“ kirjeldas ta tööjõuturu suundumusi. „See kõik tähendab, et tööturu olukord jääb pingeliseks ka lähiaastatel.“
    Veel tuleb ettevõtjatel arvestada üha suureneva palgasurvega. „Palgad on kiiresti kasvanud, avalikus sektoris isegi kiiremini kui erasektoris,“ sõnas Kaasik. „Lühiajaliselt võib see okei olla, kuid pikaajaliselt satub erasektor surve alla – neil on üha keerulise konkureerida avaliku sektori palkadega.“
    Pinged väliskeskkonnas
    Majanduskasvu aeglustumist põhjustab veel nii Euroopa kui ka maailma majanduste aeglustumine. „Äsja avaldas Rahvusvaheline valuutafond (IMF) oma värske majandusprognoosi, kus nad vähendasid maailma majanduskasvu prognoosi pool protsendipunkti,“ rääkis Kaasik. „Hiina turg, mis tundub hoomamatult suur ja kiire kasvuga, seal on tunnetada tõrkeid,“ tõi ta näite.
    Väliskeskkonna aeglustumine tekitab ebakindlust ka Eesti ettevõtetes. „Oleme alati rõhutanud, et tähtis on tootlikkuse kasv, kuid selleks on vaja teha investeeringuid,“ ütles Kaasik. „Kui kindlustunne pole hea, võib see halvasti mõjuda ka investeeringutele, eriti kui ebakindlus jääb pikalt püsima,“ viitas ta.
    Kaasiku sõnul tunnetavad juba praegu Eesti eksportijad, et nende konkurentsivõime pole enam nii hea. „Kahtlemata on see ettevõtete jaoks väljakutse, kuidas turgudel hakkama saada,“ nentis ta. „Kasvutempo on väljapoole müügil küll jätkuvalt hea, kuid aeglustumas, meie ettevõtted on sunnitud liikuma piirkondadesse, kus on odavam,“ tõdes Kaasik.
    Ta tõi näite, et kui praegu kannab ta Eestis õmmeldud Baltika ülikonda ja Sangari särki, siis varsti enam siinsete töökäte vilju nautida võimalik ei ole.
    Finantseerimiskeskkond pingestub
    Kuigi ettevõtetel on täna rahastuse leidmine veel soodne, hakkab seda üha rohkem mõjutama Eestis tegutsevate pankade konkurentsiolukord ja pankade arvu vähenemine. „Kuigi intressimäärad on ikka väga madalad, on juba pangad oma marginaale tõstnud,“ kirjeldas ta.
    Samas tõi Kaasik positiivsena esile, et hinnakasvuga võrreldes ei ole laenuintressid väga palju kasvanud ning ka laenuraha kättesaadavuse probleemi Eestis olla ei tohiks. „Vähemalt siiani pole selle üle kurdetud,“ ütles ekspert.
    Tasakaal valitsuse käes
    See, kuidas meie majandus areneb, sõltub Kaasiku sõnul valitsuse järgmistest sammudest. Tema sõnul on ettevõtjate jaoks kõige tähtsam usalduse säilimine riigi suhtes. „Et me jätkaks usaldusväärseid pikaajalisi poliitikaid, mida on siiani järgitud,“ rõhutas ta. „Kui teeme kannapöördeid, saab usaldusväärsus kannatada – kui me oma lubadusi peame, on need mõjukad, kuid kui need kergekäeliselt täitmata jätame, pole varsti enam ühelgi sõnumil mõju.“
    Majanduse võib Kaasiku sõnul tasakaalust välja viia Keskerakonna, Isamaa ja EKRE poolt planeeritav pensionireform. „Kui me kallame tänasesse majandusolukorda 4 miljardit eurot teises sambas olevat raha, tähendab see küll lähiaaastatel veel kiiremat kasvu, kuid neile järgnevatel aastatel näeme me kriisi,“ oli ta kriitiline. „Oluline on, et valitsus seda riski arvestaks ja majandustasakaalu paigast ära ei viiks,“ hoiatas Kaasik.
    Veel nimetas Kaasik Eestit mõjutavate välispoliitiliste riskidena USA-Hiina kaubandusläbirääkimisi, Hiina majanduse probleeme ja Brexitit. „Need kõik võivad tuua tagasilööke,“ lõpetas ta.
Seotud lood

Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Suure seitsmikuga on ühinemas uus tegija
Analüütikute hinnangul on maagilisest seitsmikust puudu ravimifirma, mille aktsia hinna kasv edestab juba viit imelise seitsmiku liiget ning omab S&P 500 indeksis suuremat positsiooni kui Tesla.
Analüütikute hinnangul on maagilisest seitsmikust puudu ravimifirma, mille aktsia hinna kasv edestab juba viit imelise seitsmiku liiget ning omab S&P 500 indeksis suuremat positsiooni kui Tesla.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Läti keskpank tõmbas kasvuprognoosi allapoole
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Hollandi firma plaanib Pärnusse miljarditehast Riisalo: kui saame neid kuidagi aidata, siis teeme seda
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse.
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse.