Liivi Kedelauk • 16 aprill 2019

Firma kasvu suurim takistus peitub võltstöös

Ettevõtted kulutavad pole ajast tegevustele, mis ei aita neil eesmärke saavutada, rääkis konsultant Eero Sikka Pärnu finantskonverentsil. Et asjad juhtuma saada, vajame fookust ja distsipliini.

Ettevõtete elluviimisvõimekust mõõtev uuring näitas, et vaid 15% töötajatest suudab nimetada 1–3 peamist eesmärki, vaid 20% on nendest eesmärkidest innustunud ning sama palju saab aru enda tegevuse ja ettevõtte eesmärkide seostest. Sikka toob võrdluse jalgpallimeeskonnaga, kus analoogse olukorra puhul üheteistkümnest liikmest kaks teab, kumba väravat rünnata, sama palju jalgpallureid mõistab, mis rolli nad väljakul täidavad, vaid ühele läheb mäng korda ning ülejäänud konkureerivad nii vastaste kui oma tiimiga.

Foto on illustratiivne.  Foto: Photo by Brad Neathery on Unsplash

Fookuse teadvustamist peab Sikka elluviimise lihtsamaks pooleks: reeglina tuleb olulisi asju korrata vähemalt seitse korda, et info kohale jõuaks. Distsipliiniga on asi tema sõnul palju keerulisem, sest seda on raske hoida. Kõige enam takistavad meid eesmärkideni jõudmast kolleegid, kliendid ja partnerid ehk igapäevatöö, mida Sikka nimetab keeristormiks. Koosolekud, e-kirjadele vastamine ja probleemide lahendamine tundub tähtis ja meil on pidevalt väga kiire. “Kõik, mis tundub kiire ja pakiline, ei pruugi tegelikult üldse olla kõige olulisem ja väärtust luua,” rääkis Sikka. Oluline on see, mis seob meid ettevõtte kõige tähtsamate eesmärkidega. “Kui peale ei pressi, siis midagi ise juhtuma ei hakka,” ütles ta.

Eero Sikka, Konsultant

Kõik, mis tundub kiire ja pakiline, ei pruugi tegelikult üldse olla kõige olulisem ja väärtust luua.

Sikka jagas kuulajatega tööriista, mis aitab nii tööl, kodus kui ka puhkehetkel. Ehkki selles pole konsultandi sõnul midagi uut, töötab see hästi. Tööriist koosneb neljast komponendist.

Esiteks pange paika fookus: leidke igapäevatööst see osa, mis on kasvu jaoks metsikult tähtis. Eesmärk, millest sõltub kõik – kui seda ei saavuta, siis pole teistel eesmärkidel tähtsust. Küsimus pole ideedes, vaid tegevustes, mida suudate päriselt ära teha. Ideid on enamasti palju rohkem kui võimekust neid ellu viia. Jagage kõige tähtsamat eesmärki tiimides ja kaotage silotornid.

Teiseks leidke tiimide kaupa võtmetegevused, mis aitavad eesmärke saavutada. Võtmetegevusi saab olla 1–3 ja neile tuleb pühendada iga päev mingi osa ajast.

Kolmandaks pange paika mõõdikud. Tavaliselt vaatame tagasi, kuidas on läinud, aga Sikka soovitab vaadata ette. Käive on tema sõnul kauge ja ebamäärane eesmärk. Eesmärgiks peab seadma midagi igapäevasemat, näiteks mitu tundi päevas kliendid meiega veedavad.

Viimaks ehk neljandaks seadke sisse kõigile jälgitav aruandlus, mis katab olulisi komponente. Sikka soovitab panna punktitabloo seinale kõigile nähtavasse kohta, mitte peita seda IT-süsteemidesse. Ta tähtsustab distsipliini: tiimiliikmed peavad iga päev ise oma punktid kokku lugema ja tabloole märkima, et nad võtaks tulemuse eest vastutuse.

Ettevõtte tervikvaates tuleb jälgida kõigis tiimides neid nelja komponenti, et oleks kogu aeg näha, kuidas eesmärkide poole liigutakse. Kui mingi mõõdik näitab pikalt punast, siis seal tekib kindlasti varsti probleem.

Sikka peab metoodikat universaalseks ja rakendatavaks lisaks tööle ka eraelus. Seejuures juhtis ta tähelepanu, et harjumuse omandamiseks läheb aega vähemalt kolm kuud. Muudatus peab olema pidev protsess.

Sikka tuletas juhtidele meelde, et uue harjumuse omandamine töötajate seas võtab minimaalselt aega kolm kuud. "Näiteks harjutasime ühes restoranis pikalt teenindajatega seda, et iga sisenev klient tuleb maha võtta 30 sekundiga – menüü ees ja joogitellimus võetud," märkis Sikka.

Hetkel kuum