Jaga lugu:

Ärikatkemise kindlustus aitab ka töötajad enda juures hoida

Kindlustuse pakkuja  Foto: Shutterstock

Eesti inimene kindlustab ikka autot või elukohta, kuid ärikatkestuse kindlustuse sõlmib vaid iga kümnes Eesti ettevõte, samas kui naabritel soomlastel on see näitaja kaheksa korda suurem.

Kui ettevõttes on midagi juhtunud, siis tootmistegevus sisuliselt peatub, millega kaasneb kulude või kahjude ahel. Tule-, vee-, üleujutuse- või tormikahjude taastamine võib võtta kuid, mõnikord aastaidki. Samas kogu selle aja jooksul püsikulud jooksevad: võetud laenud, töötajate tasud jne. Selleks on loodud ärikatkestuskindlustus, mis teiste seas katab ka varguse või vandalismi kahjud.

Riske, mis võivad ettevõtet ohustada, on väga palju ja iga ettevõte peaks ise hindama, millised riskid just teda mõjutada võivad.

See, mida kindlustusega täpsemalt tahetakse, on kliendiga kokkuleppe küsimus – kas on siis tegemist ärikasumi, püsikulude, renditulude või millegi muuga. „Ärikatkemise kindlustus on nagu rätsepatoode, mitte et võtame riiulilt mingi valmis produkti,“ rääkis ERGO varakahjude osakonna juhataja Erko Makienko saates „Fookuses on kindlustus“.

Ärikatkemise kindlustus kui äri elukindlustus

Väga kriitiliseks võivad ettevõtetele osutuda seadmetest tulenevad riskid. Näiteks kui mingit toodet teebki vaid üks või kaks masinat ning kui peaks juhtuma nende seadmete õnnetusjuhtum, siis võib olla häiritud kogu ettevõtte töö, lisas If Kindlustuse ettevõtete varakindlustuse tootejuht Risto Sondla. Tema sõnul võib ärikatkemise kindlustust pidada ettevõtte elukindlustuseks, sest kindlustatakse omanike riske. Omaniku huvi on lisaks pikaajalisele kasumile hoida oma ettevõttes ka spetsialiste isegi siis, kui ettevõttes toimub mõni õnnetusjuhtum.

Makienko märkis, et tal on olnud korduvalt praktikas näiteid, kus ettevõte on väga rahul olnud, kuna saab oma head töötajad saata palgaga puhkusele niikauaks, kuni ärikatkestuse kindlustusega kahjusid likvideeritakse. „Praegu on tööjõu probleem ju nii terav ja kui sa jätad kuueks kuuks töötajad palgata puhkusele, siis fakt on see, et nad lähevad ära ja pärast neid tagasi saada või üle osta on väga keeruline.“

Töötajate hoidmine on ka If Kindlustuses olnud ärikatkestuse sõlmimise juures põhiargument, kinnitas ka Sondla.

70% kahjuhüvitistest moodustavad tulekahjud, mis on küll harvad, aga suured. Sondla hinnangul ei pööra ettevõtted selle vastu kindlustamisele piisavalt tähelepanu. Nendest üksikutest tulekahjudest, mida on võimalik näha kas siis konkurentide juures või välismeedia vahendusel, tasuks õppust võtta.

Kõige agaramad kindlustajad on soomlased

ERGO Kindlustuse praktika kohaselt on majutusettevõtted kõige usinamad ärikatkestuse kindlustuse sõlmijad. Kui ikka hotellitubadega midagi juhtub ja osa tube on kahjustatud, siis eriti tipphooajal annab see oluliselt tunda.

Ettevõtte ärikatkestuse kindlustust sõlmitakse meil tunduvalt vähem kui näiteks Soomes. „Kohtusin oma kolleegidega Helsingis ja nendel olid silmad imestusest suured, sest sealsetest ettevõtetest sõlmib tervelt 80% ärikatkemise kindlustuse, meil aga vaid alla 10%,“ rääkis Makienko.

If Kindlustus näeb Sondla sõnul ärikatkestuse kindlustuse huvi tõusmas tootmisettevõtete puhul. Välismaiste klientide puhul on võetud ärikatkemise kindlustus koos varakindlustusega tema sõnul kõikides tootmisettevõtetes.

Ärikatkestuse kindlustus on tugevalt seotud varakindlustusega. Ifis on varakahjusid 600 ringis aastas. Hüvitised jäävad aastas keskmiselt 500 000 euro kanti.

Kindlustuse hind sõltub oluliselt ettevõttest, selle tegevusalast ja riskijuhtimisest. Ettevõte üldjuhul alati teab, mis on just tema puhul peamised riskid, kinnitasid Sondla ja Makienko.

Küsimusele, millele lepingus tähelepanu pöörata, vastas Makienko, et üks lepingu eeldustest on see, et ettevõttel peab olema korrektne ja korras raamatupidamine, et saada ettevõtjalt materjalid, mille põhjal öelda, milline oli käibe või kasumi langus. Teine asi on see, et ettevõte peab olema ikkagi plussis. Kui ettevõte on kahjumis, ei saa tekkida ka ärikasumi kaotust.

Krediidikindlustus puhuks, kui partner ei maksa

Saates oli juttu ka KredExi pakutavast krediidikindlustusest. Selle puhul on peamiselt tegu arvete kindlustamisega. Kui üks ettevõte müüb teisele kaupa või teenust ja pakub seejuures maksetähtaega, võtab ta selle juures riski, kas partner on suuteline maksma või ei. Nii kodus Eestis kui ka rahvusvaheliselt võivad maksetähtajad olla üsna pikad. Näiteks Lõuna-Euroopa riikides jäävad need lausa 90–120 päeva kanti. „Samas kui Eestis on maksetähtaeg kaks nädalat, siis võtad sa ka tegelikult riski, et partner ei maksa,“ ütles saates KredEx Krediidikindlustuse juhatuse liige Mariko Rukholm.

Kahe nädalaga võib palju juhtuda. Rukholmi sõnul on olnud juhtumeid, kus ettevõte on kindlustanud oma partneri riski ning maksetähtaeg ei ole veel saabunud, kuid ta saab teada, et partneri ettevõtet hakatakse likvideerima.

Krediidikindlustus sobib eeskätt ettevõtetele, kes ekspordivad, sest mida kaugemal partner on, seda riskantsem see on. Samuti sobib see äridele, mis pakuvad krediiti.

KredEx annab praegu krediidikindlustust 5000 kliendile.

Iga kindlustuse peale peab mõtlema siis, kui asjad on korras, kuid on juhtumeid, kus ettevõte tuleb kliendiga, kes on juba võlgu ja tal on maksehäired. Sellisel puhul on aga kindlustuseandja vastus „ei“. „Nii nagu põlevat maja ei saa kindlustada, ei saa kindlustada ka klienti, kes on juba suurtes raskustes,“ ütles Rukholm.

Kuula saadet "Fookuses on kindlustus" Äripäeva podcastide keskkonnast.

Jaga lugu:
Hetkel kuum