Jaga lugu:
Uudised
Ainult tellijale

Kainestav tagasilöök: majandus hakkab tipust alla laskuma

Aasta algus on olnud autopoodides hõre, kuid aprillis võiks asi juba paraneda, ütles City Motorsi juht Jaanus Palm.  Foto: Andras Kralla

Miks suur palgatõus käibemaksu laekumises kajastuda ei taha, ei tea eriti keegi, kuid ootamatult on pihta saanud just suurte ostudega seotud sektorid: automüük ja ehitus.

"Mis puudutab igapäevast tegevust salongides, siis see oli jaanuari algusest kuni märtsi keskpaigani eelmiste aastatega võrreldes ebatüüpiliselt hõre, seda eriti töökoja poolel. Miks inimesed kulutusi edasi lükkasid, ei oska öelda," tõdes möödunud aasta tugeva kasumiga lõpetanud City Motorsi juht Jaanus Palm, kes leiab, et siin võib osaliselt põhjuseks olla meedia üldine foon, mis on pigem olnud majandust jahutav ja kutsunud rohkem üles säästma kui kulutama.

Vaadates majanduse baasnäitajaid ja neist tulenevaid majanduse usalduse ja kindlustunde indekseid, siis sealt Palmi sõnul alust ostude ja kulutuste edasilükkamiseks ei leia. Pigem on nii tarbijate kui ka kaubanduse kindlustunde näitajad positiivsed ja isegi viimaste aastate kõrgeimad. "Samas tuleb paraku tõdeda, et majandustsükkel on jõudnud üle oma kõrgpunkti ja hakkab tasapisi laskuma. Aeg näitab, milline see laskumine tuleb," ütles ta.

Palmi sõnul võib tegelikult teistegi aastate nii lõpus kui ka alguses leida negatiivseid muutusi, mis aasta edenedes ikkagi tõeks ei osutunud. "Samas on märtsi tulemus eelmisest aastast veidi parem. Vaatame, mida toob aprill, mis on tavapäraselt hea automüügi kuu," lisas Palm, kelle sõnul liigub Lätis-Leedus autoturg vastukaaluks eriti hoogsalt ülesmäge.

Autode müük on järsult pidurdunud

Automüüjate liidu (AMTEL) andmete järgi on kolme kuu kokkuvõttes tänavu müüdud 6174 uut sõiduautot, mis jääb eelmise aasta esimese kvartali müügile alla 6,9%. Eesti Pank märkis, et uusi tarbimislaene ja autoliisingut võeti veebruaris aastatagusest vähem ja seetõttu aeglustus ka laenujäägi kasv.

Samas ületab autode müüginumber siiski ülemöödunud aasta esimese kvartali müüki kolmesaja auto võrra. Eesti uute sõiduautode turul aasta esimestel kuudel toimunud langus on peatumas ja märtsikuu müük jäi mullusele alla vaid 2 protsendiga.

Kokku müüdi märtsis AMTELi andmete 2233 uut sõiduautot, mida on siiski veidi rohkem kui näiteks ülemöödunud aastal. Eelmise aasta alguses toimunud tempokas tõus hakkas mullu märtsis taanduma ja nii hakkas turg lõppenud märtsikuus stabiliseeruma.

Lisaks autodele on pihta saanud ka ehitus

Võrreldes möödunud aasta kehvapoolse algusega jaekaubanduses, on seal asjad praegu paremad. Tänavu kahe esimese kuu käibemaksu laekumine näitab, et käive on kasvanud enim jaekaubanduses ning energeetikas, vastavalt 14,6 protsenti ja 6,5 protsenti. Samal ajal on olulistes sektorites, nagu ehitus, mootorisõidukite müük ja hulgikaubandus, käibemaksu tasumise kasv selgelt pidurdunud, märkis rahandusministeerium.

Ministeerium prognoosib, et ka tänavu on perede soov endale eluase soetada kahanenud. Kurvaks kiskusid numbrid juba möödunud aasta lõpus, kui ehitussektori käibemaksu tasumise kasv kukkus suviselt 40 protsendi piirimailt nulli ligidale. Ka väljastatud ehituslubade statistika viitab ehitusturu jahtumisele.

Maa-ameti andmetel vähenes nii kinnisvaraturu ostu-müügitehingute maht kui ka koguväärtus. Ka Eesti Panga andmed näitasid, et majapidamiste laenukoormuse kasvutempo on mõnevõrra aeglustunud. Samas tänavu veebruaris näitas eluasemelaenuportfell 7protsendilist kasvu.

Uusarenduste hinnad on tõusnud liiga kõrgele

Kaks asjaolu, mis eluasemeturgu ilmestavad, on Arco Vara kinnisvaraanalüütiku Mihkel Eliste sõnul uute arenduste hinnatõus ja pankade tõrksus arendajatele ja investoritele laenu anda.

Kogumüügi trend on tema sõnul pisut muutunud: möödunud aasta langus on pidurdunud ja aasta algus optimismi kasvatanud. Aga segmendi järgi kasvab vanemate korterite müük kiiremini kui uutel. "Uusi madalama hinnaga kortereid on vähe ja võimalikud kliendid ostavadki vanema korteri. 15–20% ehitushinna tõusu on muutnud arendused lõpptarbija jaoks liiga kalliks," ütles ta.

"Uue aasta algul on korterite arv turul kasvanud, aga uusehitiste müügimaht ei ole suurenenud. Maht olid varem languses ka järelturul, aga see on taastumas," märkis Eliste.

Mujal Eestis on müügiaktiivsus olnud languses juba terve aasta, nii et võrdlusbaas on madalam ja seetõttu langus väiksem, kuid hinnakasvu see ei ole siiani kaasa toonud. "Väikelinnades arendajad teevad kortermaju küll, aga pakkumishind on liiga optimistlik. Odavat kaupa seevastu arendajad turule tuua ei suuda, kellel see õnnestub, see saab ka kaubast lihtsalt lahti," lisas ta.

"Eks me näeme ka olude muutumist laenupakkumises," märkis Eliste, kelle sõnul küsimus laenude kallidusest ja kättesaadavusest puudutab ennekõike arendajaid ja investeerijaid, lõpptarbijate jaoks laenuturul suuri muutusi ei ole.

"Äkki inimesed enam ei tahagi autosid osta"  Foto: Postimees/Scanpix

Muutunud on tarbimise struktuur

Aga äkki ongi kõigil juba külmkapp kodus ja garaaž autosid täis, naljatas konjunktuuriinstituudi juht Marje Josing, kelle sõnul ongi tarbimisel oma piirid ja võib-olla otsivad inimesed nüüd midagi muud, olgu selleks siis elamused, muud teenused, reisid. "Noorem põlvkond on tarbimise suhtes üldse kriitilisem, välismaalt tulevad ka sellised tuuled ja võib-olla me hakkamegi läänestuma," lisas ta.

Josingu sõnul tähendab selline muutus, et majanduses ainult püsikaupade statistikal silma peal hoidmine ei annagi sarnast sissevaadet nagu varem. "Tarbijate kindlustunne on hea, ajalooliselt väga hea näitaja oli näiteks märtsis. Turismimess oli rahvast täis. Mobiile ja arvuteid ostetakse, kinokülastuste arv teeb rekordeid. Praeguse kindlustunde juures võib selline olukord veel jätkuda."

Tegelikult on mingid majanduse jahtumismärgid Josingu sõnul selgelt näha. "Ka ehitusettevõtted näevad, et ei jätku nii kiire tempo nagu eelmisel aastal. Teatud aeglustumine on andmeallikatest näha ja mitte ainult Eestis. Ettevõtjate poolel võib midagi muutuda, kui eksporditurgudel midagi muutub. Tarbija on praegu paremas positsioonis," lisas ta.

Ehitussektor andis mullu poole SKP tõusust.

"Ehitusettevõtete lisandväärtus ehk kasumite ja palkade summa suurenes mullu üle 270 miljoni euro võrra, andes sellega SKP kasvust kolmandiku. Kui lisada ehitussektorile veel ka seotud tegevusalad, nagu kinnisvara, inseneri- ja arhitektuuribürood jms, võib julgelt väita, et mullusest majanduskasvust andis aktiivne ehitustegevus vähemalt poole."

-- SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor Eesti möödunud aasta majandusülevaates

Riik on kärpinud käibemaksu laekumise ootusi

"Inimesed on tarbimisotsuste tegemisel ettevaatlikud ja säästumäär on tõusnud, seda vaatamata eraisikute tugevale finantsseisule ning üle ajaloolise keskmise olevale kindlustundele," ütles rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Rait Kiveste.

Rahandusministeerium kärpis majandusprognoosis tänavust käibemaksu laekumist 55 miljoni euro võrra, 2,5 miljardile eurole. Laekumine küll kasvab eelmise aasta 2,33 miljardiga võrreldes 7,1 protsenti enam, kuid aeglasemalt, kui sügisel oodati.

“Selle põhjusteks olid oodatust halvemad tasumised 2018. aasta teises pooles ning tagasihoidlikum käibemaksu baasi kasvuprognoos,“ ütles Kiveste.

Laekumiste kasv pidurdub koos majanduskasvu aeglustumisega

Swedbanki analüütik Tõnu Mertsina märkis, et mootorsõidukite müük ja ehitussektor üksi käibemaksu laekumise ja majanduskasvu eri suunas läinud näitajaid ei selgita, kuid ei tasu unustada, et tegelikult ei ole käibemaksu laekumiste kasv ka varem olnud SKP nominaalkasvuga kooskõlas.

"Kas käibemaksu laekumisi arvestades võis SKP kasv möödunud aasta neljandas kvartalis olla ülehinnatud, saame teada hiljem, kui statistikaamet oma arvestusi täpsustab. Küll oli aga möödunud aasta neljanda kvartali avaldatud kasvunumber oodatust mõnevõrra tugevam," ütles Mertsina, kelle sõnul tänavu aeglustub majanduskasv, mis peaks pidurdama ka käibemaksu kasvu.

Igal juhul ei oota lähitulevikus ka riik enam sellist rekordilist käibemaksu laekumise tõusu nagu viimastel aastatel. "2020. aastal taandub maksutulu kasv 5,2 protsendini. Sealhulgas on arvestatud tulumaksureformi teise ringi mõjuga käibemaksutulule, milleks on ligikaudu 25 miljonit eurot. Aastatel 2021–2023 kasvab käibemaksutulu keskmiselt 4,7 protsenti aastas,“ ütles Rait Kiveste.

Raha pannakse musti päevi ootama

Hoiuste kasv seevastu on endiselt kiire. Nii Eesti ettevõtete kui ka majapidamiste hoiused suurenesid veebruaris aastatagusega võrreldes 9 protsenti, kirjutas Eesti Panga analüütik Jana Kask. See olukord ei ole samas palju muutunud aastatagusega võrreldes, kui hoiuste kasv pankades suurenes aastaga 10 protsenti.

Jaga lugu:
Hetkel kuum