Kainestav tagasilöök: majandus hakkab tipust alla laskuma

"Mis puudutab igapäevast tegevust salongides, siis see oli jaanuari algusest kuni märtsi keskpaigani eelmiste aastatega võrreldes ebatüüpiliselt hõre, seda eriti töökoja poolel. Miks inimesed kulutusi edasi lükkasid, ei oska öelda," tõdes möödunud aasta tugeva kasumiga lõpetanud City Motorsi juht Jaanus Palm, kes leiab, et siin võib osaliselt põhjuseks olla meedia üldine foon, mis on pigem olnud majandust jahutav ja kutsunud rohkem üles säästma kui kulutama.

Vaadates majanduse baasnäitajaid ja neist tulenevaid majanduse usalduse ja kindlustunde indekseid, siis sealt Palmi sõnul alust ostude ja kulutuste edasilükkamiseks ei leia. Pigem on nii tarbijate kui ka kaubanduse kindlustunde näitajad positiivsed ja isegi viimaste aastate kõrgeimad. "Samas tuleb paraku tõdeda, et majandustsükkel on jõudnud üle oma kõrgpunkti ja hakkab tasapisi laskuma. Aeg näitab, milline see laskumine tuleb," ütles ta.

Palmi sõnul võib tegelikult teistegi aastate nii lõpus kui ka alguses leida negatiivseid muutusi, mis aasta edenedes ikkagi tõeks ei osutunud. "Samas on märtsi tulemus eelmisest aastast veidi parem. Vaatame, mida toob aprill, mis on tavapäraselt hea automüügi kuu," lisas Palm, kelle sõnul liigub Lätis-Leedus autoturg vastukaaluks eriti hoogsalt ülesmäge.

Kaks asjaolu, mis eluasemeturgu ilmestavad, on Arco Vara kinnisvaraanalüütiku Mihkel Eliste sõnul uute arenduste hinnatõus ja pankade tõrksus arendajatele ja investoritele laenu anda.

Kogumüügi trend on tema sõnul pisut muutunud: möödunud aasta langus on pidurdunud ja aasta algus optimismi kasvatanud. Aga segmendi järgi kasvab vanemate korterite müük kiiremini kui uutel. "Uusi madalama hinnaga kortereid on vähe ja võimalikud kliendid ostavadki vanema korteri. 15–20% ehitushinna tõusu on muutnud arendused lõpptarbija jaoks liiga kalliks," ütles ta.

"Uue aasta algul on korterite arv turul kasvanud, aga uusehitiste müügimaht ei ole suurenenud. Maht olid varem languses ka järelturul, aga see on taastumas," märkis Eliste.

Mujal Eestis on müügiaktiivsus olnud languses juba terve aasta, nii et võrdlusbaas on madalam ja seetõttu langus väiksem, kuid hinnakasvu see ei ole siiani kaasa toonud. "Väikelinnades arendajad teevad kortermaju küll, aga pakkumishind on liiga optimistlik. Odavat kaupa seevastu arendajad turule tuua ei suuda, kellel see õnnestub, see saab ka kaubast lihtsalt lahti," lisas ta.

"Eks me näeme ka olude muutumist laenupakkumises," märkis Eliste, kelle sõnul küsimus laenude kallidusest ja kättesaadavusest puudutab ennekõike arendajaid ja investeerijaid, lõpptarbijate jaoks laenuturul suuri muutusi ei ole.

Aga äkki ongi kõigil juba külmkapp kodus ja garaaž autosid täis, naljatas konjunktuuriinstituudi juht Marje Josing, kelle sõnul ongi tarbimisel oma piirid ja võib-olla otsivad inimesed nüüd midagi muud, olgu selleks siis elamused, muud teenused, reisid. "Noorem põlvkond on tarbimise suhtes üldse kriitilisem, välismaalt tulevad ka sellised tuuled ja võib-olla me hakkamegi läänestuma," lisas ta.

Josingu sõnul tähendab selline muutus, et majanduses ainult püsikaupade statistikal silma peal hoidmine ei annagi sarnast sissevaadet nagu varem. "Tarbijate kindlustunne on hea, ajalooliselt väga hea näitaja oli näiteks märtsis. Turismimess oli rahvast täis. Mobiile ja arvuteid ostetakse, kinokülastuste arv teeb rekordeid. Praeguse kindlustunde juures võib selline olukord veel jätkuda."

Tegelikult on mingid majanduse jahtumismärgid Josingu sõnul selgelt näha. "Ka ehitusettevõtted näevad, et ei jätku nii kiire tempo nagu eelmisel aastal. Teatud aeglustumine on andmeallikatest näha ja mitte ainult Eestis. Ettevõtjate poolel võib midagi muutuda, kui eksporditurgudel midagi muutub. Tarbija on praegu paremas positsioonis," lisas ta.

"Inimesed on tarbimisotsuste tegemisel ettevaatlikud ja säästumäär on tõusnud, seda vaatamata eraisikute tugevale finantsseisule ning üle ajaloolise keskmise olevale kindlustundele," ütles rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Rait Kiveste.

Rahandusministeerium kärpis majandusprognoosis tänavust käibemaksu laekumist 55 miljoni euro võrra, 2,5 miljardile eurole. Laekumine küll kasvab eelmise aasta 2,33 miljardiga võrreldes 7,1 protsenti enam, kuid aeglasemalt, kui sügisel oodati.

“Selle põhjusteks olid oodatust halvemad tasumised 2018. aasta teises pooles ning tagasihoidlikum käibemaksu baasi kasvuprognoos,“ ütles Kiveste.

Swedbanki analüütik Tõnu Mertsina märkis, et mootorsõidukite müük ja ehitussektor üksi käibemaksu laekumise ja majanduskasvu eri suunas läinud näitajaid ei selgita, kuid ei tasu unustada, et tegelikult ei ole käibemaksu laekumiste kasv ka varem olnud SKP nominaalkasvuga kooskõlas.

"Kas käibemaksu laekumisi arvestades võis SKP kasv möödunud aasta neljandas kvartalis olla ülehinnatud, saame teada hiljem, kui statistikaamet oma arvestusi täpsustab. Küll oli aga möödunud aasta neljanda kvartali avaldatud kasvunumber oodatust mõnevõrra tugevam," ütles Mertsina, kelle sõnul tänavu aeglustub majanduskasv, mis peaks pidurdama ka käibemaksu kasvu.

Igal juhul ei oota lähitulevikus ka riik enam sellist rekordilist käibemaksu laekumise tõusu nagu viimastel aastatel. "2020. aastal taandub maksutulu kasv 5,2 protsendini. Sealhulgas on arvestatud tulumaksureformi teise ringi mõjuga käibemaksutulule, milleks on ligikaudu 25 miljonit eurot. Aastatel 2021–2023 kasvab käibemaksutulu keskmiselt 4,7 protsenti aastas,“ ütles Rait Kiveste.

Hoiuste kasv seevastu on endiselt kiire. Nii Eesti ettevõtete kui ka majapidamiste hoiused suurenesid veebruaris aastatagusega võrreldes 9 protsenti, kirjutas Eesti Panga analüütik Jana Kask. See olukord ei ole samas palju muutunud aastatagusega võrreldes, kui hoiuste kasv pankades suurenes aastaga 10 protsenti.