Sekretär või juhiabi – kas ja kelle töö võtab robot üle?
Enamasti kasutatakse nimetusi ’’sekretär’’ ja ’’juhiabi’’ neil suurt vahet tegemata ning ega igapäevatöös suurt vahet olegi.
Juhiabi peab paratamatult tundma sekretäritööd pisiasjadeni ja sekretär on kui juhiabi, kes soovib ametiredelil tõusta. Minevikku on jäänud ettekujutus sekretärist kui hallist telefonihiirekesest või büroonukukesest.
Administratiivtöö tähendust ei saa lahutada kindlast mõtte- ja kultuuripildist, milles ajas tagasi minnes elati ning tegutseti. Paraku aga ei anna enamasti ajalooürikutest jälgede otsimine sekretäritöö kohta eriti rohket saaki. Miks?
Vastus on lihtne: see tuleneb eriala olemusest. Juhiabi põhiline ülesanne on ajalooliselt olnud ja on ka praegu juhi jaoks kohal olla, jäädes ise nii varju kui vähegi võimalik. See võib kõlada ennastohverdavalt, kuid iga juht vajab edu saavutamiseks tugevat ja kindlat seljatagust. Ilmselt ei saa me seetõttu kunagi teada, keda nimetati esimesena sekretäriks. Sellest olenemata kannab see amet endas juba ajalooliselt olulist sisu: olla suuri tegusid korda saatva juhi jaoks usaldusisik, saladuste hoidja ja tugi.
Ole tehnoloogiast alati sammu võrra ees
Tänapäeval tekib meie ümber aina enam tehnilisi vahendeid, mis töid lihtsustavad või koguni üle võtavad.
Jah, tehnoloogia kiire areng muudab igapäevatööd – laua taga istuva sekretäri rolli on võimalik asendada juba mitmel pool kasutuses olevate vastuvõturobotitega.
Siin tuleb mängu pealtnäha sarnaste ametite oluline erinevus. Pelgalt telefonitoru või külalisi vastu võtva sekretäri rolli saab tõesti juba automatiseerida, aga arvestades juhti otseselt igapäevastes tegemistes toetavate abiliste – näiteks juhiabide ja isiklike assistentide – ülesannete kompleksust, pole kahtlust, et seda ametit nii lihtsalt ei automatiseeri. Küll aga tõuseb tänu sellele juhi vajadus anda oma abile veelgi rohkem vastutust, mis eeldab ka suuremat usaldusväärsust ja kompetentsi.
Selleks, et pakkuda juhile parimat võimalikku tuge, tuleb hoolitseda oskuste ja teadmiste tasemel püsimise eest ning ametiredelil ülespoole ronida. Maailma Majandusfoorumi (World Economics Forum) andmetel on 2020. aastal konkurentsis püsimiseks kolm kõige olulisemat oskust keerukate probleemide lahendamine, kriitiline mõtlemine ja loovus. Seega tasub just nende oskuste arendamisele enim rõhku panna, et tehnoloogia ei võtaks töökohta üle.