Jaga lugu:

Karmid nõuded lasid eestlase Hollandi jalgpallimuru kallale

Advanced Sports Installations Europe'i omanik Raul Lättemägi kasuks mängivad Hollandi karmid keskkonnanõuded.  Foto: Andras Kralla

Ajal, kui on selgumas meistrite liiga võitja Euroopa jalgpallis ja Amsterdami Ajax teeb sel hooajal imelist tähelendu, laieneb kunstmuruväljakuid rajav ja uuendav Eesti ettevõte Hollandi turule.

Advanced Sports Installations Europe ASi omanik Raul Lättemägi nimetab Hollandi turgu kuninglikuks, sest kümnendik Euroopa jalgpalliväljakutest asub just selles riigis. "Kuna neid väljakuid on nii metsikult, siis on neil lihtsalt abi vaja," põhjendas ta ettevõtte laienemist. Tõeliseks põhjuseks, miks just praegu kaks sealset ettevõtet tegevuse lõpetasid, olid aga karmistunud keskkonnanõuded.

Tõenäoselt on jalgpall praegu Hollandis väga kuum teema ja teie olete otsustanud minna Hollandi turule.

Oleme pikki aastaid tegelenud kunstmuruväljakutega ja nüüd siis üle 27 hooaja otsustasime tõesti minna kuninglikule Hollandi turule. Ja turg on tõesti kuninglik – kui võtta väljakute tihedus inimese kohta, siis see on midagi erilist. Kui Euroopas on kokku umbes 24 000 väljakut, siis ligi 10 protsenti neist asub Hollandis ehk 2200–2400 arvestuslikult. Eestit ja Hollandit võib võrrelda, pindalalt oleme suhteliselt sarnased. Eestis on selliseid häid väljakuid võib-olla paarikümne ringis.

Mind üllatas veel, et mitte ainult jalgpalliväljakud, vaid Hollandi puhul võime rääkida ka maahokist.

Jah, neid on kindlasti üle tuhande väljaku, sellised 6000ruutmeetrised hokiväljakud on hästi populaarsed. 7200 ruutu on täismõõdus väljak, neid on üle 2200, pluss siis lugematul arvul väikseid multifunktsionaalseid väljakuid, nii et Holland on nii murude tootmise kui ka arenduse poole pealt tõesti maailma kuningas.

Holland on Teile omamoodi nagu Meistrite Liiga, kus mängida?

Absoluutselt, kõigi murupaigaldajate kõrgem siht võiks olla Hollandi turg.

Te lähete Dongeni-nimelisse linna, seal oli üks ettevõte, mis lõpetas tegevuse, te võtate selle tegevuse üle.

Jah, murudega on selline huvitav lugu, et kunstmurud ise ei kasva, kuigi nad on rohelised. Linnud ei saa vahel aru, millega tegemist on, mesilased otsivad sealt midagi, kuigi sealt midagi leida ei ole – tegemist on puhta plastiga. Nende omapära on see, et iga kümne aasta tagant tuleks väljakuid vahetada. Tippklubid vahetavad neid isegi juba kolme-nelja aasta tagant, aga standardreegel on kümme aastat. Ja kuna neid väljakuid on nii metsikult, siis on neil lihtsalt abi vaja. Meil on Euroopa Liidu kaasabil välja töötatud üks huvitav tehnoloogia, mida me nüüd proovime ka Hollandi turule viia.

Miks see ettevõte tegevuse lõpetas, miks just teie olete nüüd üle võtmas?

Hollandis muutusid keskkonnanõuded hästi kiiresti hästi rangeks. See on Euroopa trend, võib-olla isegi maailma trend. Siin Eestis ei tunneta seda survet, milline on keskkonnanõuete kasvust tingitud tehnoloogiate muutmise vajadus ja nõuete täitmise tõsidus, aga Hollandis on olukord, kus nõuded tõusid nii kiiresti, et kaks kõige suuremat murude ümbertöötlemisega tegelevat ettevõtet panid eelmise aasta lõpus uksed kinni – lihtsalt ei suudetud norme täita.

Ja teie suudate neid norme täita?

Jah, aastatel 2015–2017 osalesime projektis Horisont 2020, kus viisime ühe projekti ellu ja sealt töötasime välja Arena Concepti tehnoloogia, mida me praegu jõudsalt laiendame.

Mis on selle idee?

Hästi lihtne kontseptsioon. Kui tavaliselt veetakse materjalid ümbertöötlemistehastesse ja läbitakse selleks pikki vahemaid, üks väljak on siiski umbes 300 tonni materjali, siis Arena kontseptsioonis on meil mobiilsed tehased, need on paigutatud veoautodesse ja veoautod liiguvad objektilt objektile. Mägi ei lähe Muhamedi juurde, aga Muhamed läheb mäe juurde, see loogika on hästi toiminud.

Kuidas selles valdkonnas kliente saadakse?

Me suhtleme väljakute korrashoiu inimestega. Kurb on see, et mida kuulsam klubi, seda vähem neil on kunstmuruväljakuid. Tippklubid ja tippmängijad ei tohi kunstmuru poole vaadatagi, nemad mängivad alati naturaalse muru peal või siis äärmisel juhul hübriidmurul, kus on plast ja kasvav muru läbi põimitud.

Kunstmurul saab mängida ka halbades ilmastikuoludes, ka profid teevad selle peal ära kergema treeningu, aga mitte päris mängu.

Miks selline valdkond, te olete ise 27 aastat selles äris tegutsenud, kuidas te tegutsete nii pikalt?

27 aasta jooksul ühe korra olen mõelnud, äkki loobuks, aga järgmine päev tuleb viis tellimust sisse lihtsalt niimoodi, et midagi tegema ei pea, siis ei saa jätta seda asja, see on kuidagi sisse kasvanud. Turundust meil ei ole, meil ei ole kümme aastat ettevõttes isegi müügiinimesi. Kõik tellimused tulevad võrgustiku pealt – vanad tutvused, vanad kliendid. Põhiturg oli vanasti Skandinaavia, aga me oleme teinud ka Saudi Araabias, Omaanis, praktiliselt kõigis Euroopa riikides, praegu töötame Serbias näiteks. Eelmisel aastal võtsime Hispaania turu ette, sel aastal on juba Hispaanias väljakuid lõpetatud, nii et vaikselt liigume laiali.

Meil on selline Saksa rutiin, et me käime üle aasta toimuval Euroopa suurimal mänguväljakute messil FSB Saksamaal Kölnis ja see on 1995. aastast olnud minu ainukene turundusvahend, sealt me ei ole kordagi puudunud. Selle aasta oktoobris on meil jälle umbes 60 ruutu päris hea koha peal. Selles valdkonnas on meil võrgustik ja tutvused juba nii pikaajalised, et piisab telefonikõnest, et saada teada järgmistest plaanidest ja järgmistest tellimustest.

Raul Lättemägi.  Foto: Andras Kralla

Kas müügimaht on seal 2,3–2,4 miljonit eurot?

See on puhtalt teenuse käive, ilma ühegi materjalita, selle võib julgelt korrutada kümnega, et saada kokku tavaline käive. Me laseme turvalisuse huvides kõik materjalikulud kanda tellijal ja teeme ainult teenuse käivet.

Mis teie firmast saab viie aasta pärast?

Me oleme arendanud tehnoloogiat, mida me tahame, et teised ettevõtted hakkaksid üle võtma ja meid jäljendama, siis me oleksime oma keskkonna päästmise missiooni veidike täitnud. Aga eks me võime ka enda mahtu veidike suurendada. Kui me viimastel aastatel oleme teinud kuskil üle miljoni ruutmeetri aastas, siis äkki selline 4 miljoni piir oleks optimaalne, kus võiks pidama jääda. Praegu me teeme kuskil 120 väljakut aastas, selline 600 võiks olla optimaalne piir – iga päev võiks üle anda kaks väljakut.

See tehnoloogia, mille te olete välja töötanud, kas seda siis…

…frantsiisime pigem. Ega me seda Hollandi turgu ei oleks kohe ette võtnud, aga kohapealt tuli soovitus minna ühisrahastusplatvormi peale. Holland ongi meil üles ehitatud täiesti Eestis baseeruva ühisplatvormi Argeld pealt, nii et me läheme uuele turule uute vahenditega, uute inimestega ja loome mitte tütarfirma, aga sõsarfirma. See on frantsiisi test, kas me saame laieneda niimoodi, et ettevõte ei kasva mitte sujuvalt, vaid tekib täiesti uus punkt, alustame nullist.

Kas te otsite veel investoreid ühisrahastusest?

Meil käib Argeldis projekt veel 16 päeva ja esimene süst on 300 000 eurot. Signaalid on sellised, et me oleme peaaegu täis endaga.

Nii et kui ma tahan ka teie edust osa saada, siis...

…praegu on võimalus. Aga see on esimene etapp, me kindlasti laiendame veel. Ma arvan, järgmised etapid tulevad juba Hollandi crowd’idega, et kohapealt on õiglasem seda raha küsida. Hollandis on juba huvilisi, kes tahaks ka investeerida, aga me oleme öelnud, et ei, esimene samm tuleb Eestist. Ja järgmine siis kohalik.

Kui palju on teile tehtud ettepanekuid äri lihtsalt ära osta, et saate ise rantjeena edasi elada?

Rääkimisi on olnud, aga enne kui ettevõtte käive ei ole 100 miljonit aastas, ei ole mõtet rääkida.

Äripäeva raadio hommikuprogrammi saab kuulata järele siit.

Advanced Sports Installations Europe'i tulemused

Aasta
Käive, mln eurot
kasum, eurot
2 0121,1188 522
2 0131,6283 428
2 0142,0132 722
2 0151,95201 010
2 0161,7089 837
2 0171,9841 942

Advanced Sports Installations Europe

Ettevõte viib selle aasta teises kvartalis Hollandisse kunstmuru taaskasutustehnoloogia Arena Concept, mille väljatöötamise eest pälviti Eestis 2017. aasta keskkonnasõbraliku ettevõtte tiitel.

Arena Concept võimaldab eemaldatava kunstmuru komponendid sorteerida, puhastada ja kuivatada ning uuesti jalgpalliväljakutel kasutusele võtta, vähendades nii oluliselt väljakute uuendamisega kaasnevat suurt keskkonnakoormust.

Kuna kogu vahetus tehakse ära jalgpallistaadionil, on minimaalse transpordivajaduse tõttu ka CO2-saaste tekitamine kordades väiksem kui seni.

Jaga lugu:
Hetkel kuum